Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Vastavalt TsK §-le 231 lg.1 rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt VÕS §-le 94 lg.1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01.jaanuari ja 01.juulit, millele lisandub 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. VÕS § 94 lg.1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Vastavalt Eesti Panga teatisele on VÕS §-s 94 lg.1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2004- 2% aastas. Seega kohustub kostja tasuma viivist järgnevalt: alates 01.01.2002 kuni 30.06.2002- 3 % aastas13 208 krooni; alates 01.07.2002 kuni 31.04.2004 -7% aastas- 108 308 krooni; alates 01.05.2004 kuni 21.06.2004- 9% (7+2) aastas (0, 75% mai ja 0, 525 % juuni)-11 227 krooni. Kokku viivis 132 743 krooni. Ühtegi hagiavalduses nimetatud nõuet ei ole kostja poolt täidetud. Seega hageja poolt VÕS § 76, TsK § 173, 174, 190, 191 ja PankrS § 93 lg1 alusel esitatud nõue kostja vastu on kokku 5 245 548 krooni, mis koosneb tagastamata laenude summast 4 022 139 krooni, tagastamata laenude intressist summas 41 068 krooni, tagastamata laenude viivisest summas 1 182 341 krooni, mida hageja palub tunnustada. Kostja vastuväited Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja nõude aluseks on 1) kolm laenulepingut, mille kohaselt hageja on andnud kostjale laenu kokku 1 500 000 krooni ja 2) tsessioonileping, millega hageja on omandanud A Jlt nõuded kostja vastu ja mis tulenevad a) neljast laenulepingust, millega A J on andnud kostjale laenu kokku 1 641 579 krooni ning b) nõude loovutamise lepingust, millega A J on loovutanud 880 560 krooni eest AS-le Tamsalu Veskid nõude, mis tuleneb A J ja AS Tamsalu TERKO vahelisest laenulepingust. Hageja juhatuse liige K T oli nimetatud tehingute tegemise ajal kostja nõukogu liige, A J oli nimetatud tehingute tegemise ajal kostja juhataja ja ainuaktsionär. Kostja pankrotihalduril on põhjendatud kahtlus, et hageja nõude aluseks olevate laenulepingute näol on tegemist näilike tehingutega, mille eesmärgiks ei olnud laenulepingus avaldatud tahtele vastava õigusliku tagajärje saavutamine, vaid tegelikult teha tahetud tehingu varjamine. 21.12.2004 sõlmisid kostja ja Accounting Audiitorbüroo OÜ lepingu, mille objektiks on vannutatud audiitori poolt erikontrolli läbiviimine kostja raamatupidamises. Erikontrolli käigus pööratakse muuhulgas tähelepanu võlausaldajat ja võlgnikku kahjustada võinud tehingutele, raamatupidamisandmete moonutamisele ja võimalikele maksukuriteo tunnustega tegudele. Kuivõrd kostja vastuväidete sisu sõltub eeskätt erikontrolli tulemusena teatavaks saavast informatsioonist, jätab kostja endale võimaluse esitada eelmenetluse käigus menetlusnormidega vastavuses hageja nõudele muid või täiendavaid vastuväited pooltevaheliste laenulepingute pinnalt. Kostja kinnitab, et erikontroll kestab vähemalt 2005.a. veebruari lõpuni, mistõttu kostja ei saa kirjalikule vastusele lisada vastavaid tõendeid. Sõltumata erikontrolli hetkel teostamisest, leiab kostja, et kostja raamatupidamises tuleks läbi viia põhjalik ekspertiis.

Menetluse käigus on kostja leidnud, et sisuline vastuväide neile lepingutele, mida iseseisvas menetluses pole läbi menetletud, ehk tsessioonilepingu sisuks olevale neljale laenulepingule18.10.2001, 20.12.2001, 29.07.2003 ja 30.03.2004, on samane, ehk need on tühised samadel asjaoludel nagu on leidnud tuvastamist tsiviilasjas nr. 2-07-22974. Menetlusökonoomika põhimõtte kohaselt ei ole mõistlik nende vaidlustamist (analoogselt nr. 2-07-22974 sisuga) läbida, kuna kohtulahend ei saa ka nende nelja lepingu osas tulla teistsugune. Samas leiab kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole algselt esitanud nõuet kõigi nõude tunnustamisele vastuväite esitanud isikute vastu, ja kui ta seda tegi, siis hilinenult ja seetõttu ta menetluse käigus ka loobus nõudest kahe kostja vastu. Nimetatust aga tuleneb, et PankrS § 106 mõtte kohaselt ei ole võimalik rahuldada nõude tunnustamise hagi. Senine menetlus 20.12.2004 esitatud hagis on kostjaks märgitud AS Tamsalu Veskid /pankrotis/. 20.05.2005 esitas hageja taotluse kostjate – AS Tamsalu TERKO /pankrotis/ ja AS Kesko Agro Eesti kaasamiseks. Maakohtu 20.05.2005 määrusega on nimetatud isikud kostjatena kaasatud. 10.06.2005 esitas esialgne kostja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse, kuna kaasatud kosjate vastu ei ole hagi tähtaegselt esitatud. 25.07.2005 esitas hageja hagiavalduse nõude tunnustamiseks kaasatud kostjate vastu. 21.10.2005 esitas kostja AS Tamsalu Veskid/pankrotis/ taotluse menetluse peatamiseks. Maakohtu 17.11.2005 määrusega menetlus peatati, kuni tsiviilasjas nr. 2-05-18418 (end. nr. 21031/05) tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja poolt määrusele esitatud määruskaebuse jättis Viru Ringkonnakohus 20.12.2005 määrusega rahuldamata. 27.03.2006 kostja AS Tamsalu Veskid /pankrotis/ poolt esitatud taotluse menetluse uuendamiseks ja aegumise osas vaheotuse tegemiseks jättis kohus 19.04.2006 määrusega rahuldamata. Tsiviialsja nr. 2-05-18418 menetluses- AS Tamsalu Veskid /pankrotis/ hagi A J vastu (nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras)- on Viru Ringkonnakohtu 10.03.2008 otsusega jäetud muutmata maakohtu otsus, millega hagi jäeti rahuldamata. Tsiviilasja lahend on pooltele teada ja on kättesaadav KIS andmebaasis. Hageja 06.08.2008 esitatud avalduse menetluse uuendamiseks rahuldas kohus 04.09.2008 määrusega. Kostja AS Tamsalu TERKO /pankrotis/ 06.11.2008 taotlus vaheotsuse tegemiseks, kostja Kesko Agro Eesti AS 06.11.2008 taotlus menetluse osaliseks peatamiseks ja hageja 17.11.2008 taotlus nõudest loobumiseks kostjate AS Tamsalu Terko /pankrotis/ ja Kesko Agro Eesti AS vastu, on lahendatud 18.11.2008 määrusega, millega rahuldati hageja taotlus hagist loobumiseks kahe kostja vastu ja millega loeti lahendatuks ka kostjate eelnimetatud taotlused. 18.11.2008 määrusega rahuldati ka nimetatud kahe kostja taotlus menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr. 2-07-22974 tehtava lahendi jõustumiseni. Tsiviilasja nr. 2-07-22974 menetluses -AS Tamsalu Veskid /pankrotis/ hagi OÜ PAK vastu (29.09.2003, 20.02.2004 ja 19.03.2004 sõlmitud laenulepingute tagasivõitmiseks), on jõustunud Viru Ringkonnakohtu 20.02.2009 otsusega, millega maakohtu poolt tehtud hagi rahuldav otsus tühistati ja hagi jäeti tervikuna rahuldamata.

Tsiviilasja lahend on pooltele teada ja on kättesaadav KIS andmebaasis. Maakohtu 19.05.2009 määrusega on menetlus uuendatud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Seadused Pankrotiseaduse § 93 lg.1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. PankrS § 106 lg.1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Asjaolud ja järeldus Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli hagi esitamise seisuga vaidus selle üle, kas nõude aluseks olevad tehingud on kehtivad. Menetluse käigus on need asjaolud erinevate kohtuvaidluste tulemusena ja eraldi menetlustes vaidlustamata tehingute suhtes sisuliselt nende kehtivuse tunnustamisest tulenevalt ära langenud ja jäänud on õiguslik vaidlus, kas hagi esitamisega vaid ühe nõude tunnustamisele vastu vaielnud isiku vastu, saab nõuet lugeda tunnustatuks. Riigikohtu 29.04.2009 otsuse nr. 3-2-2-4-09 kohaselt kui haldur või kasvõi üks võlausaldaja on nõudele vastu vaielnud ning järgnevas PankrS § 106 lg.1 alusel toimuvas kohtuvaidluses jäetakse nõue kohtuotsusega tunnustamata, siis kehtib selline kohtuotsus kõikide võlausaldajate kohta, olenemata sellest, kas võlausaldaja osales menetluses või mitte. Kui ühe võlausaldaja esitatud nõue jäetakse kohtulahendiga tunnustamata, suureneb kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus; kui nõuet kohtulahendiga tunnustatakse, selline tõenäosus väheneb. Selle lahendi pinnalt teeb kohus ühtlasi ka järelduse, et teoreetiliselt on võimalik nn. vaidlustajate vastu esitada hagid eraldi menetluses ja seega ei sõltu lahend sellest, kas ja kuipalju hagejaks oleva võlausaldaja nõuet vaidlustanud isikuid vastapoolel konkreetses tsiviilasjas olema peaks, kuid oluline on, et kõikide vaidlustajate vastu oleks tunnustamise nõue esitatud. Antud menetluses ongi hageja esialgselt valinud kostjaks vaid ühe tema nõude vaidlustanud isikutest ehk võlgniku. Hagejale jäi teiste nõuet vaidlustanud isikute kostjatena koheselt mittemärkimiselmittekaasamisel risk, et ta jääb nende vastu nõude esitamisega hiljaks ehk nagu käesolevas asjas ka ilmnes, et kaasatud kostjad leidsid nende vastu esitatud nõude olevat aegunud ja seda hageja (kuulates ära kostjate taotlused aegumise osas vaheotsuse tegemiseks esitatud asjaolud ja põhjendid) ka möönis, loobudes nende vastu esitatud nõudest. Antud juhul pole aga oluline, kas hageja loobus tunnustamisele vastuväite esitanud võlausaldajate vastu esitatud hagist seetõttu, et hagi osutus esitatuks aegunult või mingil muul alusel, sest riigikohus on ülalviidatud lahendis leidnud, et kui hageja loobub nõude tunnustamise hagist või see hagi jäetakse rahuldamata, ei saa lugeda hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustatuks.

Seega nõue loetakse tunnustatuks alles siis, kui sellele keegi vastu ei vaidle või kui vastav haginõue rahuldatakse. Loobudes hagist nende võlausaldajate vastu, kes (lisaks haldurile) hageja nõuded vaidlustasid, on hageja nõustunud sellega, et nende võlausaldajate poolt nõude kaistmise koosolekul esitatud vastuväide jääb püsima, kuivõrd ilma isikute vastu hagi esitamata ei saa kohus vastuväidete põhjendatuse üle otsustada. Olukorras, kus hagi ei ole tähtaegselt esitatud kõigi hageja nõudele vastuvaielnud võlausaldajate vastu, ei ole võimalik lugeda nõuet tunnustatuks isegi siis, kui sisuliselt oleks võimalik menetlusosaliseks jäänud kostja vastuväited lugeda põhjendamatuteks. Antud menetluses on nõude aluseks olnud lepingutest kolm laenulepingut (29.09.2003, 20.02.2004, 19.03.2004) läbi vaieldud tsiviilasja nr. 2-07-22974 raames ja on leitud, et need on kehtivad tehingud; eraldi menetluses tsiviilasjas nr. 2-05-18418 on läbi vaieldud tsessioonilepingu (28.06.2004) üheks osiseks olev nn. loovutusleping (11.10.2001), mille kehtivus on samuti jõustunud kohtulahendiga kinnitust leidnud. Eraldi menetluses läbivaidlemata nelja lepingu (18.10.2001, 20.12.2001, 29.07.2003, 30.03.2004), mis kuulusid tsessioonilepinguks nimetatu alla, osas on kostja viimasel istungil leidnud, et nendele esitatud vastuväited oleksid analoogsed tsiviilasja nr. 2-07-22974 raames läbivaieldud kolmele laenulepingule esitatutega ja sellest tulenevalt kostja möönab, et menetluslikult ei ole otstarbekas seda vaidlustust uuesti esitada, kuivõrd: 1) kohus ei saaks nende nelja lepingu kohta eelduslikult teha teistsugust otsustust, kui on tehtud tsiviilasja nr 2-07-22974 käigus ja 2) kostja vastuväide hagi rahuldamisele tuleneb eelkõige asjaolust, et hagi ei ole esitatud kõigi koosolekul nõude tunnustamisele vastuväite esitanud isikute vastu, mistõttu ei saa nõuet lugeda tunnustatuks. Põhimõtteliselt ei ole lepingute kehtivuse üle enam vaidlust ja kostja ei ole vaidlustanud ka nõude suurust, millest tulenevalt kohus leiab, et kui hageja oleks esitanud haginõude selleks ettenähtud tähtaja piires kõigi tema nõudele koosolekul vastu vaielnud isikute vastu, oleks kujunenud asjaolude kohaselt ja arvestades läbitud kohtuvaidluste sisu, eelduslikult olnud võimalik tema nõuet tunnustada. Tõendid Kohtumenetlusse esitatud tõenditele on viidatud otsuses tekstisiseselt. Tulenevalt asjaolust, et kohtluahendi tegemise ajaks ei ole jäänud vajadust tuvastada faktilisi asjaolusid ja jäänud on vaid õiguslik vaidlus, ei pea kohus otstarbekaks otsuse käesolevas osas eraldi tõendeid käsitleda, analüüsida ja hinnata. Kohtuasja peatamise aluseks olnud tsiviilasjade lahendeid, millele otsuses viidatakse, ei ole toimikusse tõenditena võetud, kuivõrd nende sisu on pooltele teada, nende üle enam vaidlust ei ole ja need on kättesaadavad avaliku andmebaasi kaudu. Täiendavalt kaasatud kostjate poolt esitatud tõendid (lk.142-158, 171-174, 186-189) jätab kohus analüüsimata seetõttu, et nende kostjate vastu esitatud nõudest on hageja loobunud, need tõendid on juba hageja poolt esitatud või need on seotud menetluslike taotlustega. Menetluskulud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioon eeldas menetluskulude väljamõistmise eeldusena vastava nimekirja esitamist, kostja seda teinud ei ole ja kinnitas ka viimasel istungil, et ei esita menetluskulude väljamõistmise taotlust, seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kostja poolt menetluses varasemalt menetluskuludega seotud taotlus (I kd. lk. 58) tähelepanuta. Tulenevalt asjaolust, et haginõue jääb tervikuna rahuldamata, ei ole võimalik rahuldada hageja poolt esitatud menetluskuludena 32 951.60 krooni väljamõistmise nõuet.

Kohus märgib hageja menetluskulude taotluse ja nimekirja osas, et see on eksitav. Menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõivu katteks kokku 160 krooni 28.07. ja 05.09.2005. Vastavat tõendit lisatud ei ole. Toimiku materjalide kohaselt (lk. 47) on 20.12.2004 hagi esitamisel 17.12.2004 tasutud 80 krooni. Rohkem riigilõivu tasumisi pole toimunud, mistõttu on arusaamatu, millise asja eest riigilõivu tasumise katteks soovitakse menetluskulude hüvitamist. Hagi esitamisel tasutud riigilõiv kajastub nimekirja kohases arves nr. 0512-04 17.01.2005, mis arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt koosneb kuludest õigusabile, tähitud kirjale ja riigilõivule. Seega vähemalt riigilõivu puhul kerkib küsimus, kas selle hüvitamist on dubleeritud. Nimekirja kohaselt arve nr. 05122904 ja selle lisatud spetsifikatsioon sisaldab märget, et 28.11.2005 on koostatud apellatsioonkaebus ja selle teenuse katteks tuleks hüvitada 1416 krooni. Antud tsiviilasjas ei ole (veel) apellatsioonkaebust koostatud ja seega ei ole alust spetsifikatsioonis viidatud menetlusdokumendi koostamisele kulutatud aega hinnata põhjendatud kuluna. Samaväärselt arusaamatu ja käesoleva menetlusega seostamatu on Sorainen Law Office poolt 16.09.2005 koostatud arve nr. 1132/05EE, mille kohaselt 02.09.2005 osutatud teenuse katteks on hagejale esitatud arve 1888 krooni tasumiseks. Arvest ei nähtu mingil viisil seost antud asjaga, ei tsiviilasja numbrit, ei menetlustoimingut, ei menetlusosaliste nimesid; arve koostajaks olev advokaadibüroo ei ole kohtule teadaolevalt anutd menetluses hageja esindajaks olnud. Arvele on kellegi poolt käsikirjaliselt juurde kirjutatud ”02.09.05 erikaebuse koostamine”. Käesolevas asjas ei ole 02.09.2005 esitatud ühtegi erikaebust, seega ei ole alust viidatud menetlusdokumendi koostamisega seonduvat hinnata põhjendatud kuluna. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Marika Leimann

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2010

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ PAK enda kanda.

Kohtuotsus jõustus 27. septembril 2010. a. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega, millisega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.