Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagi Andrus Siku vastu võlgnevuse 2450 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 14.02.2002 sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutati kostjale mobiiltelefonisideteenust. Kostja ei ole teenuse eest tasunud ja võlgneb hagejale 1225.50 krooni. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % päevas maksmisele kuuluvast summast. Viivis moodustab alates esimese arve maksmata jätmisest 18.03.2002 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 21.12.2007 13 958.58 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani 1224.50 krooni. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et lepingus on fikseeritud limiidipiiriks 800 krooni. Kostja palus kohaldada aegumist. Hageja selgitas, et kostja poolt ei ole ületatud limiiti, vaid võlgnevus perioodi eest 04.03.2002-04.06.2002 moodustab 1225.50 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus rahuldas 4. veebruari 2009 otsusega OÜ Aktiva Finants hagi ning mõistis A. Sikult välja OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevuse 2450 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust kohaldada nõude aegumist, sest kostja tunnistab võlgnevust, väites et lepingus määratud limiit on ületatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnistamisega. Kostja tunnistas võlgnevust ka vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 10.09.2008 ning sel päeval aegumine katkes ja algas uuesti võlgniku poolt nõude tunnistamisega. Liitumislepinguga, võlanõudega, kostjale saadetud arvetega ning kostja poolt võla tunnistamisega on tõendatud kostja võlgnevus hageja ees koos viivisega 2450 krooni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud summas 1750 krooni kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS A. Sikk esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 4. veebruari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu ning jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli lepingus fikseeritud kõnelimiidi piiriks 800 krooni, kuid hageja nõuab alusetult 1225.50 krooni tasumist. Seega on hageja rikkunud lepingut. Maakohus oleks pidanud kohaldama nõudele aegumist. OÜ Aktiva Finants oli teadlik apellandi võlgnevusest juba alates 12.07.2002 kui AS Elisa Eesti loovutas oma nõude AS-le Aktiva Finants, kuid ei võtnud midagi ette võlgnevuse sissenõudmiseks enne kohtusse pöördumist. Samuti on põhjendamatult lastud kasvada viivistel. Apellant ei ole nõus menetluskulude jaotusega, mille kohaselt ta peab hüvitama menetluskulud 1750 krooni. OÜ Aktiva Finants vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub aegumise kohaldamiseks alus, kuna apellant tunnistas oma võlgnevust apellatsioonkaebuses, väites, et lepingus nimetatud limiit on ületatud. Apellant tunnistas võlgnevust ka vastuväidetes maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 10.09.2008. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ning asjas teha uus otsus OÜ Aktiva Finants hagi rahuldamata jätmise kohta. Maakohus on õigesti tuvastanud faktilised asjaolud, et: 1) Elisa Eesti AS ja Elisa Mobiilsideteenused AS õiguseellase Radiolinja Eesti AS ja kostja vahel oli 14.02.2002 sõlmitud liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele; 2) hageja poolt olid kostjale ajavahemikul 04.03. – 04.06.2002 saadetud arved, milliste kohaselt oli kostja kohustatud tasuma 18.03.2002 veebruaris osutatud teenuste eest 273.90 krooni, 18.04.2002 märtsis osutatud teenuste eest 868.33 krooni, 18.05.2002 aprillis osutatud teenuste eest 49 krooni ning 18.06.2002 mais osutatud teenuste eest 34.30 krooni. Pooltel puudub vaidlus, et kostja jättis nimetatud arvete järgsed summad hagejale tasumata. Samas on maakohus vääralt leidnud, et hageja nõue ei ole aegunud ning seetõttu on alus võlgnetav summa ja viivised kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsÜS §-st 154 ja § 147 lg-st 4 on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuna asjaoludest nähtuvalt muutusid vaidlusalused hageja tasunõuded kostja vastu

sissenõutavateks vastavalt 18.03.2002, 18.04.2002, 18.05.2002 ja 18.06.2002, siis algas käesoleval juhul 3-aastane aegumistähtaeg kõigi eelviidatud nõuete osas 2002. aasta lõppemisest, s.o arvates 1. jaanuarist 2003. Hageja on esitanud kiirmenetluse avalduse kohtule nimetatud võlgnevuse kostjalt sissenõudmiseks 14.07.2008. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kuna kostja tunnistas võlgnevust vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 10.09.2008, siis sel päeval aegumine TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkes ja algas uuesti võlgniku poolt nõude tunnistamisega. Viidatud TsÜS § 158 lg 1 järgi on aegumise katkemine võimalik juhul, kui võlgniku poolt võla tunnistamise ajaks ei olnud kulgema hakanud aegumistähtaeg veel möödunud. Käesoleval juhul on kostja tunnistanud võlakohustuse olemasolu 10.09.2008, s.o ajal, mil hagi aegumise 3-aastane tähtaeg oli juba möödunud (möödus 01.01.2006). Kuna hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks oli aegumistähtaeg möödunud, aegumine ei olnud TsÜS sätete kohaselt katkenud ega peatunud ning kostja on taotlenud TsÜS § 143 kohaselt aegumise kohaldamist, siis on põhjendatud jätta põhinõude osas hagi rahuldamata TsÜS § 142 lg 1 järgi. Hageja kõrvalnõue viivitusintressi väljamõistmiseks tuleb samuti jätta rahuldamata, kuna vastavalt TsÜS §-le 144 aegub koos põhikohustustest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Arvestades seda, et hagi jääb tervikuna rahuldamata, on põhjendatud jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, siis tuleb menetluskulud ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi OÜ Aktiva Finants kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.