2-09-72050
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kristel Pedassaar
Määruse tegemise aeg ja koht
19. mai 2010.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-72050
Tsiviilasi
Viru Kaubandus OÜ taotlus A M Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile, töövaidlusasjas nr 9.3-2/4286 esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina töölepingu lõppenuks tunnistamise ja rahaliste hüvituste nõudes •
Menetlusosalised, esindajad
Menetlustoiming
Hageja A M (
Kostja Viru Kaubandus OÜ (registrikood 11553430, asukoht Tartu mnt 16 Tallinn 10117, e-mail:[email protected], kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Urmas Velleste Hagiavalduse läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus •
Asjaolud 10.09.2009.a. rahuldas Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon osaliselt A M Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile, töövaidlusasjas nr 9.3-2/4286 esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina töölepingu lõppenuks tunnistamise ja rahaliste hüvituste nõudes ja p. 2) luges avaldaja töölepingu lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 30. juunil 2009.aastal, 3) mõistis avaldaja kasuks välja töölepingu lõpetamise hüvituse summas 9600
2-09-72050 krooni, puhkusekompensatsiooni summas 1200 krooni ja juunikuu töötasu summas 4800 krooni, 4) jättis rahuldamata keskmise palga nõude lõpparve kinnipidamise eest. 30.12.2009.a. esitas Viru Kaubandus OÜ kohtule taotluse A M Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile, töövaidlusasjas nr 9.3-2/4286 esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 25.02.2010.a. määrusega andis kohus hageja A Mle tähtaja esitada kohtule kirjalikult enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis (TsMS §-id 338340, 363) vähemalt 20 päeva jooksul käesoleva määruse temale kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas, et hagiavalduses tuleb oma seisukohti täiendavalt põhjendada ja esitada võib täiendavaid tõendeid. Kohus selgitas (määruse resolutsiooni p. 4), et kui hageja A. M ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (ITLS § 24 lg 7). Hageja A. M on kohtu määruse isiklikult kätte saanud 08.03.2010.a. /t.l 16/, kuid hagi ta kohtule määratud tähtpäevaks esitanud ei ole. Kohtu seisukoht Hagi läbivaatamata jätmise alused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 ja 2. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Asja materjalidest nähtuvalt on Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjon osaliselt rahuldanud oma 10.09.2009.a. otsusega nr 9.3-2/4286 A M avalduse töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ja rahaliste hüvituste nõudes Viru Kaubandus OÜ vastu ja p. 2) luges avaldaja töölepingu lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 30. juunil 2009.aastal, 3) mõistis avaldaja kasuks välja töölepingu lõpetamise hüvituse summas 9600 krooni, puhkusekompensatsiooni summas 1200 krooni ja juunikuu töötasu summas 4800 krooni, 4) jättis rahuldamata keskmise palga nõude lõpparve kinnipidamise eest. ITLS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. OÜ Viru Kaubandus pöörduski eeltoodust lähtuvalt 30.12.2009 eelnimetatud töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ja taotles, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina /t.l 2/. Järelikult on käesolevas asjas hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud A M ja kostjaks Viru Kaubandus OÜ. ITLS § 24 lg 5 ja 6 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja
2-09-72050 lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. 25.02.2010.a. määrusega kohustas kohus hagejat A. M kirjalikult esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis vähemalt 20 päeva jooksul kõnealuse määruse temale kättetoimetamisest alates /t.l. 7-8/. Kohus selgitas hagejale, et kui ta ei esita ITLS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Hageja on kohtu määruse 08.03.2010.a. kätte saanud, kuid kohtu poolt määratud ajaks A M avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtule ei esitanud /t.l 16/. Seega asub kohus eeltoodule tuginedes seisukohale, et A M hagi Viru Kaubandus OÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamise ja rahaliste hüvituste nõudes tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 ja ITLS § 24 lg 7 alusel ning seoses sellega ei jõustu Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni 10.09.2009.a. otsus töövaidluses nr 9.3-2/4286 vaidlustatud ulatuses. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 174 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.