Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-13950/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.05.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1207

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-13950

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi GGvastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

55 374.98 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS Hageja esindaja: Sigrid P (XXX) Kostja: GG( isikukood: XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista GG ́ilt AS-i Swedbank kasuks käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus summas 41 108.01 (nelikümmend üks tuhat ükssada kaheksa krooni ja 01 senti) krooni ja viivis protsendina käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (34 382.22 krooni) alates hagi esitamisest 24.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas).

3.Välja mõista GG ́ilt AS-i Swedbank kasuks vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 25 029.69 (kakskümmend viis tuhat kakskümmend üheksa krooni ja 69 senti) krooni ja viivis protsendina vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (20 992.76 krooni) alates hagi esitamisest 24.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 24.03.2010.a esitas AS Swedbank Harju Maakohtule hagi GGvastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 50 000.00 krooni. 12.04.2006.a. sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev. krediitkaardi krediidilimiidiga 4 000.00 krooni. Kostja jättis oma lepingutest tulenevad kohustused hageja ees täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 41 108.01 krooni ja viivise protsendina käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (34 382.22 krooni) alates hagi esitamisest 24.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 25 029.69 krooni ja viivise protsendina vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (20 992.76 krooni) alates hagi esitamisest 24.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Kõik menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1 661.25 krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 8 500,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 1 alusel 26.04.2010.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuses üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb 2(3)

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus summas 41 108.01 krooni ja viivis protsendina käenduseta väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (34 382.22 krooni) alates hagi esitamisest 24.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 25 029.69 krooni ja viivis protsendina vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (20 992.76 krooni) alates hagi esitamisest 24.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 7 sätestab, et kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1 661.25 krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 8 500.00 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 10 161.25 krooni (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1 661.25 krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 8500.00 krooni) hageja kasuks. Heiki Kolk Kohtunik