Tsiviilasja number
2-09-2090
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
17. mai 2010 Talllinn, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
KÜ F hagi ALOÜ vastu võlgnevuse krooni väljamõistmiseks 114 821,83 krooni Hageja: KÜ F (registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso (AB Veso ja Partnerid, Rävala pst 8, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: OÜ AL(registrikood XXX; asukoht XXX); seaduslik esindaja: juhatuse liige KL Kostja lepinguline esindaja Jaanus Silm (ÕB Tehinger, Pärnu mnt 139E-I, 11317 Tallinn, e - post: [email protected])
Asi läbivaadatud kohtuistungil
26.märts 2010
Kohtuistungil osalesid
I. Veso. J. Silm ja R. V
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
19.01.2009 esitas CIOÜ (XXX) Harju Maakohtule hagi ALOÜ vastu võlgnevuse 59 173,25 krooni koos lisanduvate viivistega väljamõistmiseks. 09.04.2009 kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. 27.05.2009 kohtumäärusega kohus rahuldas kaja ja taastas asjas menetluse. 28.09.2009 hageja teatas, et loovutas 02.09.2009 nõude kostja vastu tagasi esialgsele võlausaldajale KÜ F (XXX). 09.10.2009 KÜ F esitas kohtule taotluse hageja asendamiseks ja nõude suurendamiseks. 15.09.2009 ja 01.12.2009 kostja esitas taotluse iseseisva nõudeta 3. isiku M. J menetlusse kaasamiseks. 10.12.2009 kohtumäärusega kohus asendas senise hageja CIOÜ hagejaga KÜ F ning kaasas 3. isikuna menetlusse M. J .
Hagiavalduse kohaselt kostja omandas korteriomandi XXX(registriosa nr XXX, ruumide pindalaga 90,5 m2). Vastavalt liisingulepingu lisale 1 kostja volitas MJ lahendama kõiki selle korteriomandiga seotud juriidilisi ja tehnilisi probleeme, korteriomandit vabalt valdama ja kasutama ning teostama sellest tulenevalt kõiki vajalikke toiminguid. Nimetatud korteriomandile vahendab ja osutab hooldus- ja kommunaalteenuseid KÜ F, kes esitab kostjale viimase volitatud esindaja MJ kaudu igakuiselt hooldus- ja kommunaalmaksete arved. Arvetel kajastub teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus, alustariifid on fikseeritud majandustegevuse aastakavas ja vastu võetud üldkoosolekul. Kostja esitab hagejale vee- ja elektritarbimise näite, kasutab korteriomandit, saab igakuiselt arve, kuid on jätnud arved tasumata alates 2006.a.maikuust kuni 31.08.2008. Seisuga 15.01.2009 on kostja võlgnevus eelnimetatud perioodi eest 59 173,25 krooni. Kostja ei ole esitanud taotlust, et arveid saadetaks mõnele teisele aadressile. Hageja on seisukohal, et kostja väited, et korter on ebaseaduslikus valduses, ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet ning ei anna alust arvete mittetasumiseks. Kuna hageja on viivitanud arvete tasumisega, on hageja arvestanud viivist. 09.10.2009 nõude suurendamise avalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista seisuga 30.09.2009 põhivõlgnevus 114 821,83 krooni, viivised 35 658,72 krooni ja mõista kostjalt välja viivised alates 01.10.2009 protsendina põhivõlast määraga 0,07 % viivitatud summast päevas. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda. Hageja tugineb nõude esitamisel korteriomandi seaduse § 13 lg –le 1, korteriühistu seaduse § 13 lg-le 4 ning AÕS § 75 lg –le 1, kkuid juhul, kui kohus leiab, et antud asja lahendamisel ei saa rakendada korteriomandi- ja korteriühistuseadust, palub hageja alternatiivselt kohaldada alusetu rikastumise sätteid. 02.12.2009 täiendavas seisukohas hageja leiab, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Hageja esitas 19.01.2009 hagi kostja vastu, kes oli kuni 29.09.2009 korteri omanik. Kostja viidatud kohtulikult kinnitatud poolte kompromissist tsiviilasjas 2-08-18820 selgub, et MJ on korteriomandi omand üle antud ajutiselt ja tingimuslikult: MJ kohustus tasuma kostjale
1 800 000 krooni hiljemalt 01.10.2009, mida M Jtema esindaja RV kinnitusel teinud ei ole. Viidatud kohtuliku kokkuleppe punktis 1.4. on kokku lepitud, et MJ annab OÜ-le AL volituse kehtivusega alates 02.10.2009 kandeavalduse esitamiseks OÜ AL korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Samuti on eelnimetatud kompromissi alusel kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks eelmärge OÜ AL kasuks. Hageja on seisukohal, et kostja lasi teadlikult septembri lõpus vormistada MJ korteriomandi omanikuks, lootuses vabaneda käesolevast vaidlusest. Tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas 2-05-3291 ja Riigikohtu lahendile 3-2-1-9-06 hageja leiab, et kohtumenetluse kestel kostja suhtes eriõigusjärgluse ilmnemisel on võimalik menetluse jätkamine ja vaidluse sisuline lahendamine samade menetlusosalistega. Hageja arvates kostja püüab näilise korteriomandi omanikuvahetusega pääseda hageja poolt nõutavate summade tasumisest, kuigi M J ja kostja vahelise kompromissi kohaselt on kostjal täielik õigus ja volitus vormistada ennast tagasi korteriomandi omanikuks. Kostja ei kasuta oma õigusi heas usus, kuna MJ sõlmitud kompromissist nähtuvalt oli kostja vaieldamatuks sooviks saada korteriomandi omanikuks, kui MJ ei tasu hiljemalt 01.10.2009 kostjale 1 800 000 krooni. MJ seda teinud ei ole, kuid kostja venitab enda korteriomandi omanikuks tagasi vormistamisest ning soovib vabaneda hageja nõudest viitega asjaolule, et formaalselt kostja ei ole korteri omanik. KÜS § 51 ja § 7 lg 3 ei välista KÜ nõudeõigust enne korteriomandi võõrandamist sissenõutavaks muutunud võlgade osas senise KÜ liikme vastu.
25.05.2009 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on tõendamata, hageja ei ole esitanud nõude alust ja suurust tõendavaid dokumente. Hageja ei ole tõendanud arvete väljastamise õiguslikku alust: tõendamata on arvetel kajastatud tariifide seaduslikkus. Samuti ei ole hageja tõendanud kommunaalteenuste osutamist sellises koguses, nagu on kajastatud esitatud arvetel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on tarbinud hageja poolt märgitud koguses kommunaalteenuseid, tõendamata on kommunaalteenuste maksumus ja selle õiguslik alus. Kostja märgib, et ta ei ole korteriühistu liige. Kostja eelduslikult omandas XXX Tallinnas asuva korteriomandi 12.07.2006 sõlmitud müügilepingu alusel MJ, kes omakorda omandas nimetatud korteriomandi sama tehinguga A. A ja D. NA , kes omakorda omandasid korteriomandi samal kuupäeval AS-lt Hansa Liising Eesti. Samal päeval, 12.07.2006 sõlmisid kostja ja MJ lihtkirjaliku liisinglepingu, mille esemeks oli kinnisasja tagasiomandamine MJ poolt OÜ-lt AL. Viimatinimetatud tehing oli vorminõude rikkumise tõttu tühine. See tõi kaasa notariaalse müügilepingu tühisuse, kuna üht tehingut ei oleks tehtud teiseta. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna 12.07.2006 toimunud korteriomandi müügitehing, millega MJ võõrandas korteriomandi OÜ-le AL, on tühine, siis ei too see kaasa ka õiguslikke tagajärgi, selle tehingu alusel tehtud kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Kostja OÜ AL ei ole seega kunagi saanud korteriomandi omanikuks ega korteriühistu liikmeks ning tal ei saanud tekkida kohustusi korteriühistu ees. Korteriühistu poolt osutatud teenuseid on tarbinud korteriomandi otsene valdaja MJ. Hageja alternatiivselt esitatud alusetu rikastumise nõude põhjendus ja käsitlus kostjast kui hageja arvel alusetult rikastunust jääb kostjale arusaamatuks. Kostja ei ole korteriomandiga seotud kommunaal- ja hooldusteenuseid kasutanud, mistõttu ta ei ole saanud ka alusetult rikastuda hageja arvel. Kuna kostja ei tunnista põhinõuet, siis puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks. Samas juhib kostja tähelepanu, et hageja hagiavalduses esitatud viivise arvestus määraga 0,1 % on ebaõige. Vastuseks hageja nõude suurendamise avaldusele kostja 01.12.2009 menetlusdokumendis märgib, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna see on esitatud vale kostja vastu. Vastavalt tsiviilasjas nr. 2-08-18820 sõlmitud ja kohtu poolt 13.03.2009.a. kinnitatud kompromissile andis
OÜ AL korteriomandi asukohaga XXXTallinnas omandiõiguse üle MJ. Vastavalt nimetatud määrusele on Harju Maakohtu registriosakond 29.09.2009.a. kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna sisse kandnud MJ(lisa 2). Seega ei ole kostja puhul tegemist korteriomandi omanikuga ega ka korteriühistu liikmega, mistõttu ei saa tema vastu ka hageja poolt koostatud nõuet esitada. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ja eksitav hageja 09.10.2009.a. haginõude suurendamise avalduses esitatud väide, et korteriomand on kostja omanduses. Korteriomandi võõrandamisega läksid korteriühistu liikme õigused ja kohustused KÜS § 51 alusel üle M. J . KÜS § 7 lg 3 kohaselt on MJ vastutav ka kostja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega kohustuse üleminekuga on kostja kohustused hageja ees lõppenud. Seadusest tulenev õigusjärglus ei riku hageja õigusi, kuna hagejal on õigus asendada senine kostja õige kostjaga, st korteriomandi omanikuga. Kostja leiab, et tulenevalt KÜS § -st 51 ei ole võimalik tema vastu esitatud hagiavaldust rahuldada. Samuti jääb kostja selle juurde, et hagi on jätkuvalt tõendamata ning hageja poolt esitatud arved kontrollimatud.
MJ12.01.2010 kirjalikus seisukohas nõustub kostja vastuväidetega hagi tõendamatuse kohta. Hageja ei ole nõude alust ja suurust tõendavaid dokumente esitanud, hageja ei ole tõendanud arvete väljastamise õiguslikku alust, kommunaalteenuste osutamist arvetel kajastatud kogustes, hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teenuseid tarbinud ning viivise nõue on tõendamata. 03.05.2010 täiendavas seisukohas MJ täpsustab, et nõue on tõendamata külma vee ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise (veetarbimine) osas. Hageja ei ole selles osas esitanud nõude suurust tõendavaid dokumente. Vaidlusaluses korteris ei ole veemõõtjaid. Ühestki hageja esitatud dokumendist (AS TV poolt KÜ-le esitatud arved, KÜ majandustegevuse aastakavad ja hageja arved korteriomanikele) ei nähtu veetarbimise arvestust. KÜ majandustegevuse aastakava kohaselt esitab vee-ettevõtja hagejale arve maja mõõdiku näidu alusel. Korterid, kus on veemõõdikud, tasuvad vee ja kanalisatsiooni eest oma mõõdikute näitude alusel ning mõõtmata vee kulu jaotatakse kõigi veemõõtjata korterite omanike vahel. Kuna hageja ei ole tõendanud, kuidas on kujunenud kostja võlg veetarbimise eest just arvetel märgitud suuruses. Kolmas isik ei olnud vaidlusalusel perioodil korteriomanik, kelle oleks lasunud kohustus tasuda makseid, mida tuleb tasuda korteriomanikul seoses tema omandi alalhoidmise, kasutamise ja valdamisega.
võlgnevust, mis on tekkinud pärast MJ29.09.2009 kinnistusraamatusse kandmist. TsMS § 210 lõige 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-9-06 29.03.2006 asunud seisukohale, et poolte vahetumine kohtumenetluses ei tohi tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul ning et seda tagab kehtiva TsMS-i normistik. TsMS-i § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. Küll aga võib sama sätte lg 3 kohaselt õigusjärglane vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Eeltoodust järeldub, et kohtumenetluse kestel kostja suhtes eriõigusjärgluse ilmnemisel on võimalik menetluse jätkamine ja vaidluse sisuline lahendamine samade menetlusosalistega, kui ei taotleta asendamist/kaasamist või ei anta menetlusse astumiseks nõusolekut. Käesolevas tsiviilasjas on MJmenetlusse kaasatud kolmanda isikuna kostja poolel.
arvates. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 30.09.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 35 658,72 krooni ja alates 01.10.2009 kuni põhivõla tasumiseni viivised 0,07 % põhinõudest päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § -st 367 tulenevalt kohus mõistab viivised välja kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ja edasi protsendina põhinõudest. Seisuga 30.09.2009 viivis 35 658,72 krooni. Alates 01.10.2009 kuni kohtuotsuse 17.05.2010 tegemise päeva seisuga on viivised täiendavalt muutunud sissenõutavaks summas = 0,07 % x 114 821,83 krooni x 228 päeva = 18 325,56 kroon. Seega kokku otsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised summas 53 984,28 krooni, mille kohus kostjalt välja mõistab. Samuti kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt alates 18.05.2010 viivised välja protsendina põhivõlast.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.