Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud 03.11.2009.a. rahuldas Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon osaliselt K.T.i Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile, töövaidlusasjas nr 9.3-2/5145, esitatud avalduse ja luges tööandja teate töölepingu ülesütlemise kohta 15.10.2009.a. katseaja ebarahuldavate tulemuste

2-09-72064 tõttu tühiseks ning jättis rahuldamata avaldaja nõude moraalse kahju tekitamise eest summas 50 000 krooni. 30.12.2009.a. esitas Viru Kaubandus OÜ kohtule taotluse K.T. ́i Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile, töövaidlusasjas nr 9.3-2/5145 esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 25.02.2010.a. määrusega andis kohus hageja K.T.ile tähtaja esitada kohtule kirjalikult enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis (TsMS §-id 338-340, 363) vähemalt 20 päeva jooksul käesoleva määruse temale kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas, et hagiavalduses tuleb oma seisukohti täiendavalt põhjendada ja esitada võib täiendavaid tõendeid. Hageja on kohtu määruse 01.03.2010.a. kätte saanud. 12.03.2010.a. esitas hageja K. T. kohtule avalduse, milles märgib, et temal on vastuväiteid, et kohus on asja menetlusse võtnud. Kuna tööinspektsioon jättis tema nõude moraalse kahju tekitamise eest rahuldamata ja tema ei ole uut nõuet selle uuesti läbivaatamiseks esitanud, siis ei ole hageja arvates alust menetlust alustada. 23.03.2010.a. määruses andis kohus hagejale veelkord tähtaja (14 päeva määruse kättesaamisest) esitada kohtule oma töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohus selgitas, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (ITLS § 24 lg 7). Määruses selgitas kohus hagejale et kui tema ei esita kohtule oma töövaidlusinspektsioonile esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis, siis sel juhul töövaidluskomisjoni 03.11.2009 otsus nr 9.3-2/5145 ei jõustu. See tähendaks, et töövaidluskomisjoni kõnealuse otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitu ei jõustuks ja tekiks olukord, kus hageja ei ole töövaidluskomisjonile avaldust üldse esitanudki. Hageja K.T. kohtule hagi esitanud ei ole. Kohtu seisukoht Hagi läbivaatamata jätmise alused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 ja 2. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Asja materjalidest nähtuvalt on Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjon osaliselt rahuldanud oma 03.11.2009.a. otsusega nr 9.3-2/5145 K.T.i avalduse töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ja rahaliste hüvituste nõudes Viru Kaubandus OÜ vastu ja luges tööandja teate töölepingu ülesütlemise kohta 15.10.2009.a. katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu tühiseks ning jättis rahuldamata nõude moraalse kahju tekitamise eest summas 50 000 krooni.

ITLS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud

2-09-72064 avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. OÜ Viru Kaubandus on pöördunud eelnimetatud töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ja taotleb, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Järelikult on käesolevas asjas hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud K.T. ja kostjaks Viru Kaubandus OÜ. ITLS § 24 lg 5 ja 6 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. 25.02.2010.a. määrusega kohustas kohus hagejat K.T.i kirjalikult esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis vähemalt 20 päeva jooksul kõnealuse määruse temale kättetoimetamisest alates /t.l. 6-7/. Kohus selgitas hagejale, et kui ta ei esita ITLS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Määratud ajaks K.T. avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtule ei esitanud, vaid esitas 12.03.2010.a. kohtule avalduse, milles märgib, et tal on vastuväiteid asja menetlusse võtmisele, kuna tööinspektsioon jättis moraalse kahju tekitamise nõude rahuldamata ja tema ei ole uut nõuet esitanud, siis ei ole alust menetlust alustada /t.l 15/. 23.03.2010.a. määruses andis kohus hagejale veelkord tähtaja (14 päeva määruse kättesaamisest) tähtaja esitada kohtule oma töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kohus selgitas, et kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (ITLS § 24 lg 7). Määruses selgitas kohus hagejale et kui tema ei esita kohtule oma töövaidlusinspektsioonile esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis, siis sel juhul töövaidluskomisjoni 03.11.2009 otsus nr 9.32/5145 ei jõustu. See tähendaks, et töövaidluskomisjoni kõnealuse otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitu (millega töövaidluskomisjon luges tööandja teate töölepingu ülesütlemise kohta 15.10.2009.a. katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu tühiseks) ei jõustuks ja tekiks olukord, kus hageja ei ole töövaidluskomisjonile avaldust üldse esitanudki. Hageja K.T. kohtule hagi esitanud ei ole. Seega asub kohus eeltoodule tuginedes seisukohale, et K.T.i hagi Viru Kaubandus OÜ vastu töölepingu lõppenuks tunnistamise ja moraalse kahju nõudes tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 ja ITLS § 24 lg 7 alusel ning seoses sellega ei jõustu Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni 03.11.2009.a. otsus töövaidluses nr 9.3-2/5145 vaidlustatud ulatuses. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

2-09-72064 TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 174 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.