Hageja: Swedbank AS Hageja esindaja: Anett S , xxx Kostja: SA (isikukood xxx, viibimiskoht xxx) Kirjalik menetlus
esindajad Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt SA`ilt hageja Swedbank AS kasuks 41 864 (nelikümmend üks tuhat kaheksasada kuuskümmend neli) krooni ja 77 senti, millest 12 318,17 krooni on põhivõlgnevus käenduseta väikelaenulepingu alusel, 850,64 krooni tasumata intress käenduseta väikelaenulepingu alusel ning 2 909,96 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis käenduseta väikelaenulepingu alusel; 12 893 krooni on põhivõlgnevus deebetkaardi lepingu alusel ning 12 893 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis deebetkaardi lepingu alusel.
3.Välja mõista kostjalt SA`ilt hageja Swedbank AS kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõuetelt ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas põhinõuete summalt 25 211,17 krooni kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja SA`i kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.14.03. 2008 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, kuid seda ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Seetõttu jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostja vastu 01.10.2009.a määrusega rahuldamata. Hageja sai nimetatud kohtumääruse kätte 05.11.2009.a ning esitas 01.12.2009.a kohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja nõuded ja nende põhjendused
2.Hageja esitas Harju Maakohtule 01.12.2009.a hagiavalduse kostja vastu põhinõudes summas 25 211,17 krooni ning kokku koos kõrvalnõuetega 41 864,77 krooni nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.10.2006.a käenduseta väikelaenulepingu nr 06-194476-VL, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 15 000 krooni. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama osade kaupa iga kuu 26. kuupäeval ning laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 26.10.2008.a. Samuti oli kostja laenulepingu kohaselt kohustatud tasuma intressi 18% aastas. Tasumisele kuuluvad summad olid fikseeritud hageja ja kostja poolt allkirjastatud maksegraafikus. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksete teostamiseks vajalike summade olemasolu oma arvelduskontol, kuid kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja ei tasunud osamakseid ajavahemikul 26.04.2007. a kuni 26.07.2007. a. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi, ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles. Kostjal jäi tasumata laenujääk summas 12 318,17 krooni, samuti intressid summas 850,64 krooni. Lepingu üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt oli kostja kohustatud lepingu rikkumise korral tasuma viivist, mille määraks oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määr. Seisuga 27.11.2009. a oli kostjal tasumata viiviseid summas 2 909,96 krooni.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.03.2007.a ka deebetkaardi kasutamise lepingu. Vastavalt nimetatud lepingu punktile 5.1. oli hagejal õigus debiteerida kostja kontolt kõik deebetkaardiga tehtud toimingute summad ja hinnakirjas kehtestatud tasud, viivised ning trahvid. Kostja oli kohustatud tagama, et tema arvelduskontol on selleks piisavalt vabu vahendeid. Kostja jättis nimetatud kohustuse täitmata. Kostja tegi perioodil 04.05.2007. a kuni 06.05.2007. a deebetkaardiga toiminguid kokku summas 12 893 krooni, kuid ei omanud toimingute debiteerimispäeval vaba raha tehtud toimingute eest tasumiseks. Kooskõlas
Lk (7) 2
lepingu punktiga 5.6 oli hagejal õigus nõuda kostjalt tema kohustuste rikkumisel viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kuivõrd kostja oma kohustusi ei täitnud, võlgneb ta hagejale põhivõlgnevusena 12 893 krooni ning viivistena 12 893 krooni.
5.13.07.2007.a saatis hageja kostjale teatise, milles palus kostjal tasuda oma võlgnevused hiljemalt 30.07.2007.a. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, luges hageja deebetkaardi lepingu ühepoolselt üles öelduks 10.08.2007.a. 23.08.2007. a saatis hageja kostjale teistkordse teatise võlgnevuse kohta, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.
6.Hageja tugines oma hagiavalduses VÕS § 8 lõikele 2, § 94 lõikele1, §-le 100, § 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 ning lõikele 2, samuti VÕS § 108 lõikele 1, § 113 lõikele 1, § 401 lõikele 1 ja § 416 lõikele 1.
7.Hageja teatas kohtule, et nõustub asja kirjaliku menetlemisega. Hagiavaldusele olid lisatud poolte vahel sõlmitud käenduseta väikelaenuleping koos maksegraafikuga, käenduseta väikelaenulepingu alusel sooritatud operatsioonide väljavõte, deebetkaardi kasutamise leping ning kostja konto väljavõte perioodist 04.05.2007. a kuni 06.05.2007.a, hageja poolt kostjale saadetud lepingu ülesütlemise teatis ja võlgnevuse teatis.
8.Vastuseks kostja seisukohtadele selgitas hageja täiendavalt 11.02.2010.a, et kostja ei ole vaidlustanud väikelaenulepingust ja deebetkaardi lepingust tulenevate kohustuste rikkumist. Kostja ei ole ka väitnud, et ta ei vastuta rikkumise eest, mistõttu on täidetud üldised viivisenõude esitamise eeldused. Hageja leidis Riigikohtu lahenditele tuginedes, et üldjuhul ei ole põhjendatud vähendada viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Mõistlikuks saab üldjuhul pidada ka viivisesummat, mis ei ületa põhiosa võlgnevust. Hageja on arvestanud viivist vastavalt seaduses sätestatud määrale ning lepingutest tulenevad viiviste summad ei ületa põhiosa võlgnevust. Viivis ei ole hagejal tekkinud kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Samuti leidis hageja, et kostja ei ole põhjendanud, miks oleks temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtumenetlus ning sellega kaasnevad kulud olid tingitud kostja tegevusetusest. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest enne kohtumenetluse alustamist korduvalt ning kostjal oli võimalus enam kui poole aasta jooksul asuda oma lepingulisi kohustusi täitma, mida kostja ei teinud.
9.Hageja teatas, et ei soovi sõlmida kostjaga kohtulikku kompromissi.
10.Täiendavalt selgitas hageja oma 07.04.2010.a kirjalikes seisukohtades, et hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikega 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab kooskõlas TsÜS § 147 lõikega 1 nõude sissenõutavaks muutumisel ning vastavalt TsÜS § 147 lõikele 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lõikega 1 on peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi aegumisega on vastavalt TsÜS § 160 lg 2 punktiga 3 võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 483 lõige 6 näeb ette, et kui maksekäsu kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega oleks aegumine peatunud, loetakse avalduse rahuldamata jätmisel aegumine peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui avaldaja esitab samas nõudes 30 päeva jooksul hagi kostja vastu ja hagi toimetatakse kostjale kätte. TsÜS § 168 lg 1 alusel ei arvestata aega, mille kestel oli aegumine peatunud, aegumistähtaja hulka.
Lk (7) 3
12.Eeltoodud sätetest lähtuvalt selgitas hageja, et käenduseta väikelaenulepingu alusel hakkas aegumistähtaeg kulgema 10.08.2007.a, mil hageja ütles lepingu ühepoolselt üles ning peatus hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.03.2008.a. Seega ei ole antud hageja nõue aegunud. Hageja märkis samuti, et kostja jäi laenu põhiosa ja intressi maksetega võlgnevusse alates 26.04.2007.a. Deebetkaardi lepingu alusel algas hageja nõude aegumistähtaeg 04.05.2007.a. (ehk päeval, mil hagejal ei olnud võimalik debiteerida kostja kontolt tehingutega tehtud summasid). Kuivõrd antud nõude osas esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.03.2008.a, ei ole ka antud hageja nõue kostja vastu aegunud.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused
13.16.01.2010.a Harju Maakohtule esitatud kirjalikus vastuses teatas kostja, et on nõus talle esitatud hagiga. Samas leidis kostja, et kuna ta viibib vahi all, soovib ta enda vabastamist viivisest ja menetluskuludest. Kostja teatas, et sooviks asja lahendada kompromissi teel. Kostja teatas samuti, et on nõus kirjaliku menetlusega.
14.Täiendavalt teatas kostja kohtule 19.03.2010.a, et ta soovib menetluse lõpetamist tsiviilasjas seoses menetluse aegumisega. Samas kinnitas kostja, et on üldplaanis hagiga nõus ning tunnistab hagi osaliselt, kuna on saanud 15 000 krooni. Kostja leidis, et menetluskulud antud asjas peab kandma hageja, kuna kostja viibib kinnipidamiskohas ning tal puudub sissetulek. Kostja teatas, et on nõus maksegraafikuga, kuid seda alles õiguskuuleka kodanikuna vabaduses.
15.Harju Maakohtule 31.03.2010.a esitatud kirjalikes seisukohtades kordas kostja oma 19.03.2010.a esitatud seisukohti. Kostja märkis lisaks, et kuna tal on ülalpeetav, siis tuleb maksegraafiku koostamisel arvestada selle ulatusega. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Antud asjas kogutud tõenditest (käenduseta väikelaenulepingust nr 06-194476-VL ning sellele lisatud maksegraafikust, toimiku lk 4-5, käenduseta väikelaenu lepingu alusel sooritatud operatsioonide väljavõttest, toimiku lk 6-7, deebetkaardi kasutamise lepingust, toimiku lk 8 ning kostja konto väljavõttest perioodil 01.10.2006. kuni 27.11.2009.a, toimiku lk 9-12) nähtub, et kostja ja hageja vahel olid sõlmitud käenduseta väikelaenuleping ning deebetkaardi leping. Viidatud tõendite kohaselt sai kostja hagejalt laenu summas 15 000 krooni ning kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena koos intressiga. Viidatud tõenditest nähtub, et kostja jättis täitmata oma kohustused käenduseta väikelaenulepingu alusel, sest jättis tasumata maksegraafiku kohased maksed. Samuti nähtub viidatud tõenditest, et kostja jättis täitmata deebetkaardi lepingust tulenevad kohustused, kuna tegi 04.05.2007.a kuni 06.05.2007.a. deebetkaardiga tehinguid, kuid ei tasunud hagejale teostatud toimingute eest. Kostja ei ole hagiavalduses toodud asjaoludele vastu vaielnud, vaid on põhimõtteliselt hageja nõuet tunnistanud.
18.Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et antud asjas on tõendatud hagejal kostja vastu käenduseta väikelaenulepingust tuleneva põhinõude, intressinõude ning viivisnõude
Lk (7) 4
olemasolu ja põhjendatus. Antud asjas on samuti tõendatud hagejal kostja vastu deebetkaardi lepingust tuleneva põhinõude ja viivisenõude olemasolu ning põhjendatus.
19.VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingus kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuse rikkumiseks loetakse VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas viivitamist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud viidatud võlaõigusseaduse sätete alusel.
20.VÕS § 101 lg 1 punkti 4 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgniku poolsel kohustuse rikkumisel öelda leping üles, mida hageja on käesolevas asjas ka teinud. Lepingute ülesütlemist tõendab hageja ülesütlemise teade kostjale 13. juulist 2007.a (toimiku lk 13). Lepingu ülesütlemisest ning võlgnevuse tasumise vajadusest teavitas hageja kostjat teistkordselt 23. augustil 2007. a (toimiku lk 14).
21.Võlausaldajal on vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 1 nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt punktile 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 101 lõikele 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seega oli hagejal kohtu hinnangul õigus kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu öelda leping üles ning nõuda kostjalt lepingulise kohustuse täitmist koos viiviste maksmisega.
22.Hageja on nõudnud kostjalt viiviste tasumist. Käenduseta väikelaenulepingu üldtingimuste punktist 10 (toimiku lk 4, pöördel) tuleneb, et kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Viivise arvestamisel on hageja hinnakirja kohaselt aluseks võtnud VÕS § 113 lõikes 1 fikseeritud määra ehk viivise seadusliku määra, milleks on Euroopa Keskpanga intress +7% aastas. Poolte vahel sõlmitud deebetkaardi lepingu punkt
5.6.(toimiku lk 8, pöördel) nägi ette, et kui kontol ei ole piisavalt vaba raha, hakkab pank arvestama tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist. Pank on hinnakirja kohaselt arvestanud viivist samuti VÕS § 113 lõikes 1 fikseeritud määras ehk seaduslikus määras. Hageja ei ole kummagi nõude puhul nõudnud viiviseid summas, mis ületaksid põhivõlgnevuse summat.
23.Kostja on esitanud kohtule taotluse vabastada ta viiviste tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et kostja viiviste tasumise kohustusest vabastamiseks puudub alus.
24.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 103 lõikele 2 on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttelt lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
Lk (7) 5
25.Kohus leiab, et kostja poolt ei ole välja toodud asjaolusid, mis tõendaksid kohustuse rikkumise vabandatavust kostja poolt. Kostja ei ole tõendanud ega ka väitnud, et ei saanud või ei saa jätkuvalt oma lepingulisi kohustusi täita vääramatu jõu tõttu. Kostja poolt vabaduskaotusliku karistuse kandmine ning regulaarsete sissetulekute ajutine puudumine ei ole kohtu hinnangul käsitletavad vääramatu jõu asjaoludena, mis vabandaksid kostja poolset lepingu rikkumist. Kuivõrd kostja poolne kohustuste rikkumine ei ole vabandatav, tuleb kostjal oma kohustused täita kooskõlas kostja poolt sõlmitud lepingute ning võlaõigusseaduse sätetega. Kostjal tuleb lisaks põhivõlgnevustele tasuda hagejale ka viivist.
26.Kuigi kostja ei ole kohtule esitanud selgesõnalist viiviste vähendamise avaldust, ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas võimalik ka vähendada kostjalt väljamõistetavate viiviste summat. VÕS § 162 lg 1 kohaselt saab kohus leppetrahvi vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel üksnes siis, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur. Viidatud VÕS § 162, mis reguleerib leppetrahvi vähendamist, on kohaldatav ka võimalikul viiviste vähendamisel. Antud asjas ei ole hageja poolt nõutavad viivised ebamõistlikult suured, mistõttu puudub alus nende vähendamiseks. Hageja on nõudnud viivist seaduses sätestatud määras ning hageja viiviste nõuded ei ületa põhivõlgnevuste summasid. Kohus nõustub hagejaga, et üldjuhul ei ole põhjendatud vähendada viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (Riigikohtu TKo 14.06.2005.a nr 3-2-1-66-05, p. 18-24). Samuti nõustub kohus hageja seisukohaga, et mõistlikuks saab üldjuhul pidada viivisesummat, mis ei ületa põhiosa võlgnevust (Riigikohtu 14.06.2005.a nr 3-2-1-66-05, p. 19).
27.Kostja on soovinud menetluse lõpetamist seoses tsiviilasja aegumisega. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole võimalik lõpetada aegumise tõttu. Tsiviilasja lõpetamise alused on ammendavalt loetletud TsMS §-s 428, mis ei võimalda menetluse lõpetamist juhul, kui hageja nõue on aegunud. Aegumine võib olla aluseks hagiavalduse rahuldamata jätmisele, kuid kohus on seisukohal, et kumbki hageja nõue antud asjas ei ole aegunud. Kohus nõustub aegumise küsimuse tõlgendamisel hageja seisukohtadega.
28.Kooskõlas TsÜS § 146 lõikega 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab kooskõlas TsÜS § 147 lõikega 1 nõude sissenõutavaks muutumisel ning vastavalt TsÜS § 147 lõikele 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõue kostja vastu tulenevalt käenduseta väikelaenulepingust muutus sissenõutavaks 10.08.2007.a, mil hageja ütles laenulepingu üles. Hageja nõue kostja vastu tulenevalt deebetkaardi lepingust muutus sissenõutavaks alates 04.05.2007.a, mil kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi. Eelpoolviidatud kahest kuupäevast alates algas hageja nõuete aegumistähtaeg.
29.TsÜS § 160 lõike 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on vastavalt TsÜS § 160 lg 2 punktiga 3 võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
30.TsMS § 483 lõige 6 näeb ette, et kui maksekäsu kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega oleks aegumine peatunud, loetakse avalduse rahuldamata jätmisel aegumine peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui avaldaja esitab samas nõudes 30 päeva jooksul hagi kostja vastu ja hagi toimetatakse kostjale kätte. TsÜS § 168 lg 1 alusel ei arvestata aega, mille kestel oli aegumine peatunud, aegumistähtaja hulka. Lk (7) 6
31.Eeltoodud sätetest lähtuvalt peatus käenduseta väikelaenulepingust tuleneva nõude aegumine 14.03.2008.a, mil hageja esitas kostja vastu antud nõude osas avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Deebetkaardi lepingust tuleneva nõude osas peatus aegumine samuti 14.03.2008.a, mil hageja esitas kostja vastu avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Kuna hageja esitas kohtusse hagiavalduse kostja vastu TsMS § 483 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul, on aegumine mõlema hageja nõude osas endiselt peatunud, millest tulenevalt ei ole kumbki hageja nõue aegunud ning kohus ei saa hagi rahuldamata jätta aegumise tõttu.
32.Kostja on soovinud võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, kuid seda alles pärast vangistusest vabanemist. Kohus selgitab kostjale, et maksegraafiku koostamine ei ole kohtu pädevuses. Kuivõrd hageja ei ole nõustunud kostjaga kompromissi sõlmima, peab kohus lahendama käesolevas menetluses hageja nõuet selle esitatud kujul.
33.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 41 864 (nelikümmend üks tuhat kaheksasada kuuskümmend neli) krooni ja 77 senti, millest 12 318,17 krooni on põhivõlgnevus käenduseta väikelaenulepingu alusel, 850,64 krooni tasumata intress käenduseta väikelaenulepingu alusel ning 2 909,96 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis käenduseta väikelaenulepingu alusel; 12 893 krooni on põhivõlgnevus deebetkaardi lepingu alusel ning 12 893 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis deebetkaardi lepingu alusel. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõuetelt ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas põhinõuete summalt 25 211,17 krooni kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
34.Kostja soovis ka enda vabastamist menetluskuludest, kuna ta viibib kinnipidamiskohas ning tal puudub enda sõnul sissetulek. Kohus leiab, et hageja väited ei anna alust tema menetluskulude kandmise kohustusest vabastamiseks. Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad asjaolud, mille tõttu oleks kostjalt kohtukulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on teatanud kostjale võlgnevuse olemasolust, kuid kostja ei ole teinud ühtegi sammu võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks. Asjaolu, et kostja viibib vangistuses, ei vabasta teda menetluskulude kandmise kohustusest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (7) 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.