2-09-41453
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.05.2010. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-41453
Tsiviilasi
Exxx Exxxxx hagi Ixxxx Rxxxx vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
32 942 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Exxx Exxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Ixxxx Rxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
21.04.2010. a
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Exxx Exxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjus summas 32 942 krooni.
Hagiavalduse ja lisade kohaselt parkis hageja 13.06.2009.a õhtul oma mootorratta (registreerimisnumber xxxxxx Pxxxxxxxx alevikus xxxxxxxxxxxxxxxxxxja ette. Samal õhtul kell 21.30 paiku avastas hageja, et tema mootorratas on pargitud teise kohta ja mootorratta vasak külg on katki. Katki olid gondlid, juhtraua ots, peegel, esiklaas kõver, purunenud oli spidomeeter. Kohale, kuhu hageja oli algselt oma mootorratta parkinud, oli pargitud kostja sõiduauto. Samal õhtul toimunud vestluses kostja algul eitas seda, et parkis hageja mootorratta teise kohta, hiljem võttis ümberparkimise omaks ja et ratas kukkus vastu maja seina. Kostja on süüd tunnistanud ka politseile väärteoasjas antud ütlustes. Hageja laskis hinnata tekitatud vigastused ja nende kõrvaldamise kulud: Yamahakeskuse 15.06.2009.a pakkumise kohaselt oleks vajalikud kulud 25742 krooni ja ratta värvimine vastavalt Finishline OÜ hinnapakkumisele veel 7200 krooni. Kostja ei ole vabatahtlikult pakkunud tekitatud kahjustuste hüvitamist. Täiendavas selgituses teatas hageja, et kostja pidi ratta ümber parkima õhtul pärast kella 20.00, sest enne seda ei olnud kostja autot veel maja ees ja hageja ema nägi teda nimetatud kellaajal autoga koju sõitmas. Hageja ratas oli pargitud sel ajal ema auto kõrvale, hiljem aga oli see ümber pargitud maja seina äärde. Kostja ei saanud ratast ümber parkida end poolt nimetatud ajal, sest hageja parkis ratta maja ette alles umbes kell 18.00 paiku. Hageja eitas kohtule 31.12.2009.a teise hinnapakkumise, mis on koostatud Tartus Yamahakeskuses 30.122008 konkreetselt hageja rattale ning samuti 29.12.2009.a pakkumise ratta värvimiseks OÜ-lt Finishline. Pakkumiste kohaselt läheb ratta remont maksma 33 243 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja leidis, et hagi on tõendamata. Kostja eitas võimalust, et võis olla isik, kes hageja mootorratta maja seina äärde kohta parkis. Hagis kirjeldatud sündmuste ajal kella 17.30 kuni umbes kella 20.00-ni viibis kostja alevi ühisaunas, kuhu ta läks jala. Kostja nägi hageja mootorratast ja nihutas seda parkimiskohal kella kahe paiku päeval, et parkida oma autot. Hiljem ta hageja mootorratast ei näinud. Kostja märkis, et võis 13.06.2009.a õhtul toimunud vestluses omaks võtta ratta ümberparkimise päeval, kuid ei ole omaks võtnud seda, et ratas ümber kukkus. Kostja leidis, et ka kahjusumma on tõendamata ja ebareaalne. 15.06.2009.a hinnapakkumisest varuosadele ja ka värvimise osas tehtud pakkumisest nähtub, et see ei ole tehtud konkreetselt hageja mootorratta kohta. Täiendavas vastuväites märkis kostja, et tema väärteoasjas toimunud ülekuulamisel on protokollis viga- protokollija on avalesti märkinud, et kostja tuli koju õhtul, kuigi tegelikult tuli kostja töölt lõuna ajal. Protokollist nähtub aga ka, et kostja parkis ratta maja seina poole parema küljega. Seega ei saanud kostja tegevusest tekkida vigastused ratta vasakule küljele. Kostja leidis jätkuvalt, et ratta kahjustused on tõendamata, ebamõistlikult suured ja normaalsel teisaldamisel ei saanud tekkida vigastused nii suures ulatuses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerib võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamist reguleerib ka VÕS § 127, mille lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, ning lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,
millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eelnimetatust tulenevalt peab kohus kahju hüvitamise nõude puhul tuvastama järgmised asjaolud: 1) kannatanul (hagejal) kahju esinemise; 2) kahju tekitamise kostja poolt s.o kas kostja tegi teo, millega kahju tekkis ning kas kahju ja teo vahel on põhjuslik seos; 3) kas kostja tegu on vabandatav (VÕS § 103) või esineb süüd välistav asjaolu (VÕS § 1050, § 104). Kostja vastutab hagejal esineva kahju eest vaid siis, kui tuvastatud on p 1 ja 2 sätestatud asjaolud ja tema tegu ei ole vabandatav või puudub süü, kusjuures lepinguvälise kahju puhul süüd eeldatakse. Kahju tekitanud isiku vastutuse tuvastamise järel teeb kohus kindlaks kannatanu kahju täpse rahalise suuruse. 1) Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuuluval mootorrattal (reg nr xxxxx) esinevad vigastused. Vigastused on ratta vasakul küljel ning need on järgmised: kannatada olid saanud gondlid, peegel, suunatuli ja spidomeeter (tõendatud fotodega t lk 10-14, 62-63, hageja ülekuulamise protokolliga t lk 5-8, otsusega väärteoasjas nr 249009002241- t lk 56). Seega on hageja kannatanu, kelle esineb kahju. 2) Kostja on omaks võtnud, et parkis hagejale kuuluva mootorratta ümber teise kohta, kuid ümberparkimise asjaolude osas esitavad pooled täiesti erinevad seisukohad: hageja väitel pidi ümberparkimine toimuma 20.00 ja 21.30 vahel, sest kuni 20.00 seisis hageja ratas tema ema auto kõrval, kuhu hageja ta koju jõudes kell 18.00 paiku parkis. Kostja väitel toimus aga ümberparkimine päeval umbes kell 14.00 ajal. Kostja oma väidet ei tõendanud ei selles osas, et ta ei tulnud koju mitte õhtul nagu märgitud väärteoasjas toimunud ülekuulamisel (t lk 4647) vaid päeval kell 14.00 paiku ning ka selles, et ta just nimetatud ajal hageja ratast ümber parkis. Hageja tõendas oma väiteid tunnistaja Axxxx Pxxxxx ütlustega, kes kinnitas, et parkis 13.06 kella 18.00 paiku koos hagejaga mootorratta hageja ema auto kõrvale. Kell 21.30 paiku oli ratas mujale pargitud. Seda, et ratas oli mujale pagitud 21.030 paiku kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja Txxxx Exxxx. Seega leiab kohus, et kostja väited selle kohta, et tema ei saanud tegu (ratta ümberparkimine) hagis märgitud ajal toime panna, on tõendamata. Kostja vastuväite kohaselt parkis ta ratta ümber nii, et maja seina poole jäi ratta parem külgnimetud asjaolu on fikseeritud ka väärteoasjas toimunud ülekuulamisel (t lk 46-47). Muid tõendeid kostja nimetatud küsimuses esitanud ei ole. Tunnistajad Txxxx Exxxx ja Axxxx Pxxxx kinnitasid, et ratas seisis maja seina poole vasaku küljega ja kahjustatud oli vasak külg. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saa tõsikindlalt väita, et hageja rattale tekkis kahju kostja tegevuse tõttu. Hagimenetluses peavad pooled tõendama oma väiteid. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et just kostja oli see isik, kes parkis ratta ümber nii, et sellele tekkisid vigastused. Tõendatud on vaid see asjaolu, et mootorratas ei seisnud kell 21.30 enam samal kohal kuhu hageja ta kell 18.00 paiku parkis ja et ümber parkis selle ratta kostja. Kohus leiab, et hageja ei ole tõsikindlalt tõendanud, et kostja pani toime teo- tekitas olukorra, kus ratas ümber kukkus ning üldse mitte see, et kostja teo tagajärjel tekkisid hageja mootorratta vasakul küljel vigastused (põhjuslik seos). Kostja on väärteoasja toimunud ülekuulamisel möönnud, et ratas vajus parema juhtrauaga vastu aja seina. Kohtule ei ole esitatud tõendeid vigastusest ratta paremal juhtraual. Mil moel tekkisid kahjustused ratta vasakule küljele, on aga täiesti tõendamata. Nimetatud asjaolu tõendamise kohustus on vastavalt TsMS § 230 lg 1 hagejal, sest tema peab tõendama oma väidet selle kohta, et kahju tekitas just kostja tegevus. Hageja on teinud vaid järeldusi tuvastatud ja omaks võetud faktilistest asjaoludest, et kostja parkis tema ratta ümber ja et rattal on vigastused. Kohus leiab, et järeldustest ei piisa kohtul siseveendumuse tekkimiseks, vajalik on asjaolu tõendamine.
Hageja ja tunnistajad olid veendunud, et kostja tunnistas süü üles sõnadega „ ...kukkus jah, kehv päev, tehke asi ametlikus..“. Kohus leiab, et nende sõnadega ei pruukinud kostja tegu omaks võtta vaid võis konstateerida hagejalt ja tunnistajatelt kuuldud fakti, et ratas on ümber kukkunud. Esitatu ei ole mina-vormis (nt. minul kukkus vms). Täpsemat vestlust tunnistajad ei mäletanud, mistõttu ei saa kostja sõnu ka omaksvõtuks lugeda. Kuna kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud teo toime panemist kostja poolt ja eelkõige teo ja kahju vahelist põhjuslikku seost, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ei anna hinnangut sellele, kas rattal esinevad vigastused olid tõenäoliselt saadud ratta kukkumisest vastu maja seina või avariis, ning ka hinnangut hageja esitatud hinnapakkumistele (3-4, 36-38, 45). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 2500.- krooni. Poolte kantud kulusid õigusabile ei ole kohtule teada, sest kumbki esindajat ei kasutanud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.