Tsiviilasi nr. 2-08-72226
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-72226
Tsiviilasi
OÜ T hagi AJ vastu leppetrahvi kohustuse puudumise tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ T(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Eero Tonka (Advokaadibüroo Keevallik ja Partnerid; Roosikrantsi 19, 10119 Tallinn) Kostja AJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Annika Nielson (Advokaadibüroo Nielson ja Pärn; Raua 19-7, 10124 Tallinn)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 21.04.2010 Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Argo T Hageja lepinguline esindaja advokaat Eero Tonka Kostja esindaja advokaat Annika Nielson
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 3.11.2008 Harju maakohtule hagi kostja vastu leppetrahvi kohustuse puudumise tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.01.2005 kinnistu ühishüpoteekide alt vabastamise kokkulepped, hoonestamata kinnistu müügilepingu, hüpoteekidega koormamise lepingud ja asjaõiguslepingud. Lepingu hinnaks oli p 4.1 järgi 357 400 krooni. Pooled leppisid kokku, et hageja ehitab hiljemalt 31.05.2005 valmis lepingu eseme veetrassid ja kanalisatsioonisüsteemi, 01.07.2005 elektrisüsteemi ja kinnistule juurdepääsu võimaldava tee. Kohustuste täitmata jätmisel oli kostjal lepingu p 6.1.4. järgi õigus nõuda leppetrahvi 0,025% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest ning pooled leppisid kokku, et hageja allub kostja rahalise nõude täitmiseks kohesele sundtäitmisele. Hageja täitis oma lepinguga võetud kohustuse ning kostja ei esitanud hagejale rahalistest nõuetest, leppetrahvi nõudest ega teavitanud hagejat ehitustöödes esinevatest puudustest. 28.05.2008 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse leppetrahvi sissenõudmiseks summas 1 876 349 krooni. Kostja täitmisavalduse alusel arestis kohtutäitur 11.07.2008 hageja pangakontod summas 1 876 349 krooni, kuid vähendas kostja 15.07.2008 alusel arestitud võlgnevuse summat 187 634.95 kroonini. Hageja vaidlustas kohtutäituri tegevuse, kuid Tallinna ringkonnakohtu 19.01.2009 määrusega jäeti hageja kaebus kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Hageja soovib vaidlustada ka sissenõudja nõude materiaalõiguslikke asjaolusid. Hageja on seisukohal, et tal ei ole tekkinud leppetrahvi tasumise kohustust. Kostja ei ole hagejale teatanud, et hageja on lepingut rikkunud ja milles hageja lepingurikkumine seisneb, samuti ei ole ta hageja poolset lepingu rikkumist tõendanud. Hageja teostas kõik tööd vastavalt lepingule. Lisaks sellele, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt lepingu rikkumist ega põhistanud lepingust tuleneva nõude olemasolu, on leppetrahvi nõue esitatud ilmselt seaduses sätestatud mõistlikku tähtaega ületades, kuivõrd kohtutäiturile esitati leppetrahvi sissenõudmise avaldus alles peaaegu kolm aastat pärast leppetrahviga tagatud kohustuste tähtpäevade saabumist. Ka on ebaselge kostja poolt sundtäitmisele esitatud leppetrahvi nõue. Kostja esitas algselt täitemenetluse alustamise avalduses leppetrahvi nõude sundtäitmiseks summas 1 876 349 krooni, kuid vähendas seda hiljem 187 634.95 kroonini. Kostja arvutuskäik on segane ja ei vasta lepingus kokkulepitud arvestusele. Nähtuvalt täitmisavaldusele lisatud arvestusest palus kostja pöörata sundtäitmisele leppetrahvinõuded 31.05.2005 ja 01.07.2005 sissenõutavaks muutunud hageja kohustuste eest, selle arvestuse kohaselt on hageja üks kohustus olnud viivituses 1065 päeva ja teine 1035 päeva, kuid täitmisavaldusele lisatud tabelis esitatud päevade arv ei vasta tabelis esitatud ajavahemikele (ajavahemikus 31.05.2005 kuni 28.05.2008 on tegelikult 1095 päeva ja ajavahemikus 01.07.2005 kuni 28.05.2008 1063 päeva). Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt viimase poolt kohustuste täitmisega viivitamisel või mittetäitmisel leppetrahvi 0,025% lepingu eseme müügihinnast iga viivitatud päeva eest, mitte iga samaaegse rikkumise eest eraldi. Kui lepingupooled on kokkuleppinud leppetrahvi maksimummäära 0,025% lepinguhinnast päevas, siis järelikult saabki leppetrahvi nõuda üksnes nimetatud määras, sõltumata sellest, et mõnel päeval võib võlgnik olla samaaegses viivituses mitme kohustusega. Hageja leiab ka, et selleks, et võlgnik saaks leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada, peaks ta ka teadma, millise kohustuse rikkumise eest kahjustatud pool leppetrahvi nõuab või kavatseb nõuda. Täitmisavaldusele lisatud tabeli kohaselt nõuab kostja hagejalt leppetrahvi kahe erineva kohustuse täitmata jätmise eest, kuid ei täpsusta, milliseid kohustusi hageja kostja arvates rikkunud on. Hageja ei tea, milliste ajavahemike eest kostja leppetrahvi nõuab ning hagejal ei ole võimalik kontrollida kostja leppetrahvi nõude aluseks olevat arvestust, mistõttu on nõue leppetrahvi tasumiseks ebaselge ja hagejal ei ole tekkinud kohustust selle tasumiseks. Kuivõrd leppetrahvi nõue on alusetu ja põhjendamatu, siis on alusetu ka hageja nõude alusel hageja pangakontodelt kostja nõude sundtäitmiseks summade arestimine, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista alusetu sundtäitmisega hagejale põhjustatud kahju.
Hageja palub kohtul tuvastada poolte vahel 03.01.2005 sõlmitud lepingust tulenevalt hagejal leppetrahvi tasumise kohustuse puudumise olemasolu, tunnistada lubamatuks hageja suhtes kohtutäitur Arvi Pingi poolt läbiviidud sundtäitmine täiteasjas nr 024/2008/427 ning kohustada kostjat hüvitama hagejale sundtäitmisega põhjustatud kahju summas 208 971.27 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja 16.02.2009 kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja oli seisukohal, et hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on aegunud, mistõttu tuleb nimetatud nõue jätta rahuldamata. Tõele ei vasta hageja väide, et hageja teostas kõik tööd vastavalt lepingule. Kostja on teinud hagejale ettepaneku selgitada koos spetsialistidega välja, millised lepingus sätestatud kohustused on hageja poolt täidetud ja millised mitte ning vormistada vastavad aktid. Hageja lubas ettepaneku üle mõelda ja kostjale teada anda, kuid ei ole seda teinud. Hageja kohustuste mittetäitmise tõttu ei ole kostja saanud alustada tänaseni oma krundil ehitustegevust (hageja on jätnud tööd teostamata ka mujal samas elamurajoonis, mille tõttu on Rae vald hageja vastu hagi kohtusse esitanud) ning enne kohtutäituri poole pöördumist on kostja püüdnud korduvalt erinevatel viisidel hagejaga ühendust saada, kuid see ei ole õnnestunud. Kostja on seisukohal, et ta ei pidanudki täitemenetluses hageja poolset lepingu rikkumist tõendama ega nõude olemasolu põhistama, kuivõrd selleks ongi seadus ette näinud võlgnikule võimaluse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi juhul kui võlgnik täitemenetluses täidetava nõudega ei nõustu. Kuivõrd leppetrahvi nõue esitati kohtutäiturile enne kolme aasta möödumist, on nõue esitatud ka tähtaega järgides. Nõude selgituseks märgib kostja, et esitas algselt kohtutäiturile ekslikult suurema summa, millest hiljem loobus ning kohtutäitur täitis nõuet summas 187 634.95 krooni. Lepingu kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuste täitmisega viivitamisel või mittetäitmisel leppetrahvi 0,025% lepingu eseme müügihinnast, mida kostja ka tegi. Kohustusi oli mitu ja kostja tõlgenduse kohaselt võis leppetrahvi nõuda iga kohustusega viivitamise või mittetäitmise eest. Hageja esitatud kahju nõue on alusetu ja põhjendamatu, kostja ei ole oma tegevusega hagejale mingisugust kahju tekitanud ning tsiviilasjas nr 2-08-56332 on tuvastatud, et täitemenetlus hageja suhtes on läbi viidud seaduslikult. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
02.12.2008 esitas kostja kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks ning palus kohaldada aegumist hageja kõikide nõuete osas. 14.04.2009 vaheotsusega otsustas kohus kohaldada OÜ T hagis AJ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes aegumist ja jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas rahuldamata. Tallinna ringkonnakohus jättis 18.11.2009 kohtuotsusega Harju maakohtu 14.04.2009 vaheotsuse muutmata. Kohtu menetlusse jäi hageja nõue tuvastada leppetrahvi kohustuse puudumine ja kahju hüvitamise nõue. 21.04.2010 toimunud kohtuistungil jäid pooled varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus sundtäitmise aluseks olnud leppetrahvi kohustuse puudumise ja sellest tuleneva kahju hüvitamise üle. Täitemenetlus asjas on lõppenud nõude rahuldamisega. Kohus leiab, et sundtäitemenetluse lõppemine nõude rahuldamisega ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hiline esitamine ei võta hagejalt õigust kohustuse puudumise tuvastamise nõuet esitada. Poolte vahel oli sõlmitud notariaalne leping, mis nägi ette kohese sundtäitmise võimaluse, seega sai kostja oma nõude maksma panna ilma eelneva kohtuliku kontrollita. Kohtulik kontroll nõude põhjendatuse üle saab toimuda nii sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagi kui ka hilisema tuvastushagi raames. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas hageja täitis poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt, millist lepingus sätestatud kohustust rikuti
ning mida ja millises ulatuses sai kostja lepingu rikkumisel hagejalt nõuda. Leppetrahvi ulatuse väljaselgitamiseks tuleb lepingu tõlgendada. Pooltevahel 3.01.2005 sõlmitud lepingu p 6.1.1 kohaselt pidi hageja omal kulul välja ehitama Peetri külas asuva XXX kinnistu veetrassi ja kanalisatsioonisüsteemi 31.05.2005 ning lepingu p 6.1.2 järgi elektrikommunikatsioonisüsteemi ja killustikkattega tee 1.07.2005. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja pöördus leppetrahvi nõude täitmiseks kohtutäituri poole 28.05.2008 ning eelnevalt kostja hagejale leppetrahvi nõuet ei esitanud. Kohus leiab, et hageja kohustuseks on tõendada asjaolusid, millest saab järeldada, et ta ei ole lepingut rikkunud. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et hageja on oma lepingu p 6.1. võetud kohustused täitnud. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et tööd on lõpetatud 2005 aastal, kuid sellist kinnitust, kui vastaspool sellele vastu vaidleb, ei saa kasutada tõendina. Pooled on lepingu p 6.2 kokku leppinud tee üleandmise aktiga. Üleandmise akti ega muid tõendeid selle kohta, et tööd oleksid teostatud tähtaegselt, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud lepingu kohast täitmist ning seetõttu tuleb lugeda, et hageja rikkus lepingut. Lepingu p 6.1.4 järgi leppisid pooled kokku, et kohustuste täitmisega viivitamisel või mittetäitmisel on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,025 % lepingu eseme müügihinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingu p 6.1.1. ja p 6.1.2. järgi oli hagejal kokku neli erinevat kohustust, millel olid erinevad täitmise tähtajad, kusjuures leppetrahvi sai nõuda nii kohustuse täitmisega viivitamisel kui ka kohustuse täitmata jätmisel. Kohus leiab, et erinevaid kohustusi saab täit erinevas ulatuses ja seetõttu on mõistlik eeldada, et ka leppetrahvi saab nõuda mitte kohustuste kogumi vaid konkreetsete kohustuste täitmisega viivitamisel või mittetäitmisel. Lepingut tuleb tõlgendada nii, et kostjal oli õigus nõuda iga kohustuse täitmata jätmisel või täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt viks kohus leppetrahvi suurust vähendada. Kohus leiab, et leppetrahvi suurus on mõistlik. Kohus leiab, et leppetrahvi nõude esitamise eelduseks ei ole kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaja andmine. Võlausaldaja saab kohe pärast rikkumise ilmnemist nõuda leppetrahvi tasumist. Leppetrahvi nõude esitamine peab VÕS § 159 lg 2 järgi toimuma mõistliku aja jooksul. Kostja sai lepingu rikkumisest teada hiljemalt lepingus ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja saabumisel. Kohus leiab, et kostja on oma leppetrahvi nõude esitanud mõistliku aja jooksul. Hageja peab oma kahjuks sundtäitmisega tema arvelt kinni peetud rahasummat, mis koosneb täituritasust ja leppetrahvist. Kohus leiab, et õiguslikult saab hageja nõuet kvalifitseerida mitte kahju hüvitamisena vaid lausetust rikastumisest tuleneva nõudena. Leppetrahvi nõudmine oli kohtu arvates õiguspärane seetõttu ei ole kostja ka hageja arvelt alusetult rikastunud ja hageja rahaline nõue, mille hageja on kvalifitseerinud kahju hüvitamisena, tuleb jäta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.