Tsiviilasja number
2-08-72226
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Urmas Reinola, Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.11.2009, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Torm Projekt hagi Anton Josua vastu leppetrahvi kohustuse puudumise tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.04.2009 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Torm Projekt apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Torm Projekt (registrikood 10908976, asukoht Miiduranna tee 53, Miiduranna sadam Viimsi vald Harjumaa), esindaja advokaat Eero Tonka, AB Keevallik ja Partnerid, Roosikrantsi 19, Tallinn), epost: [email protected] Kostja: Anton Josua (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx, xxxx xxx xxxx, xxxxxxxx), esindaja advokaat Annika Nielson, AB Nielson ja Pärn, Raua 19-7 Tallinn), e-post: [email protected]
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas hagi kostja vastu leppetrahvi kohustuse puudumise tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kinnistu ühishüpoteekide alt vabastamise kokkulepped, hoonestamata kinnistu müügilepingu, hüpoteekidega koormamise lepingud ja asjaõiguslepingud (leping). Lepingu hinnaks oli p 4.1 järgi 357 400 krooni. Pooled leppisid kokku, et hageja ehitab 31.05.2005 valmis veetrassid ja kanalisatsioonisüsteemi, 01.07.2005 elektrisüsteemi ja kinnistule juurdepääsu võimaldava tee. Töö tegemata jätmisel oli lepingu p 6.1.4 järgi kostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,025% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Pooled leppisid kokku, et hageja allub kostja rahalise nõude täitmiseks kohesele sundtäitmisele. Hageja täitis oma lepinguga võetud kohustuse. Kostja ei esitanud hagejale rahalisi nõudmisi ega leppetrahvi nõuet, samuti ei teavitanud kostja hagejat ehitustööde puudustest. 28.05.2008 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse leppetrahvi sissenõudmiseks summas 1 876 349 krooni. Kohtutäitur arestis hageja pangakontod. Hageja vaidlustas kohtutäituri tegevuse. Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2009 määrusega jäeti hageja kaebus kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Kostja esitas 28.05.2008 kohtutäitur Arvi Pink ́ile avalduse täitemenetluse algatamiseks notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Kohtutäitur algatas täitemenetluse 28.05.2008 ning edastas täitmisteate hageja juhatuse liikmele Toivo Urvale, mis pandi seadusliku esindaja elukoha postkasti (lähtudes TsMS § 326) 11.06.2008, ja teavitas avalikult Ametlike Teadaannete kaudu 30.06.2008.Täitemenetlus täiteasjas nr 024/2008/427 lõpetati 28.08.2008 seoses nõude täitmisega . Kostja vastuväidete kohaselt täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise esemeks oleks pooltevahelise materiaalõigusliku vaidluse lahendamine ning eesmärgiks oleks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Kostja taotles sundtäitmise lubatamatuks tunnistamise nõudes aegumise kohaldamist.. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Viidatud sättes sisalduv 30 päevane tähtaeg on aegumistähtaeg. Lühikese aegumistähtaja eesmärk on selgitada enne täitemenetluse tegelikku toimumist, kas täitedokumendi täitmine on lubatav, kuid selle õiguse on hageja minetanud, seoses asjaoluga, et hagiavaldus ei ole esitatud tähtaegselt. Tulenevalt TMS § 221 lg-st 3 hakkas 30-päevane tähtaeg sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks kulgema 12.06.2008 ning hagi esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 11.07.2008. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitati maakohtule alles 31.10.2008, seega 3,5 kuud hiljem pärast täitmisteate kättetoimetamist ning 2 kuud hiljem pärast täitemenetluse lõpetamist.
Maakohtu otsuse põhjendused Kohus tegi vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta. TsMS § 449 lg 3 lause 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. TsMS § 449 lg 3 laused 2 ja 3 sätestavad, et aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks. Hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhineb muuhulgas hageja väitel, et leppetrahvi tasumise kohustus, mida sundtäitmise korras täideti, hagejal puudus. Sisuliselt on hageja poolt esitatud nõuete puhul tegemist alternatiivsete õiguskaitsevahenditega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aegumise lahendamine vaheotsusega ei võta automaatselt hagejalt ära õigust nõuda teiste õiguskaitsevahendite alusel oma õiguste kaitset. Menetluse sujuvuse ja kiiruse huvides on vaheotsuse tegemine mõttekas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal hakkas hageja jaoks kulgema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aegumise tähtaeg. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Vaidluse lahendamiseks tuleb selgitada, kas hagejale oli kätte toimetatud täitekutse ning kas täitekutse vastas täitekutsele seadusega sätestatud nõuetele. TMS (28.05.2008 kehtinud redaktsiooni sõnastuses) § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. Kohtutäitur Arvi Pink edastas täitmisteate hageja seaduslikule esindajale Toivo Urvale tema elukoha postikasti aadressil Xxxxxxxx x xxxxxxx, mille kohta on koostatud täitmisteate kättetoimetamise akt. Akti kohaselt on Toivo Urva elukoha aadressil käidud 03.06.2008 kell 19.00 ja 11.06.2008 kell 15.06 ja täitmisteade on pandud Toivo Urva postkasti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 30.06.2008 ilmunud kuulutus täitmisteate sisu kohta. TsMS (28.05.2008 kehtinud redaktsioon) § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.
TsMS § 318 lg 2 järgi tuleb juriidilisele isikule menetlusdokument kätte toimetada juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Hageja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid selle kohta, et Xxxxxxxx x, xxxxxxx ei ole Toivo Urva elukoht või, et Toivo Urva ei ole hageja seaduslik esindaja. Kohus asus seisukohale, et täitmisteade on hageja seaduslikule esindajale kätte toimetatud. TMS ei seo täitmisteate kättetoimetamist isiklikult allkirja vastu kättetoimetamisega. TMS § 24 lg 1 järgi on täitmisteate vorm kehtestatud justiitsministri poolt kohtutäiturimäärustikuga, mis on vastu võetud justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58. Nimetatud määruse lisa 6 sätestab täitmisteate vormi. TMS § 24 lg 3 loetleb täitmisteates sisalduvad andmed. Kohtule esitatud täitmisteates on märgitud sissenõudjaks Anton Josua ja võlgnikuks Torm Projekt OÜ, registrikoodiga 10908976, seega on täidetud TMS § 24 lg 3 p 1 sätestatud nõue. Kohtule esitatud täitmisteates on märgitud täitedokumendina Tallinna notar Kristy Laidvee 03.01.2005 notariaalne dokument nr 30, seega on täidetud TMS § 24 lg 3 p 2 nõue täitedokumendi tähistuse kohta. Samuti on täitmisteates märgitud TMS § 24 lg 3 p 3 ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva, TMS § 24 lg 3 p 4 märgitud hoiatus, et täitedokumendi vabatahtlikult täitmata jätmisel võib võlgniku suhtes teha täitetoiminguid. Kohtutäituri poolt on edastatud täitmisteates märgitud, et võlgnikul on õigus taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist seoses täitedokumendiga ja selgitatud võlgniku õigust esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, samuti viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus leidis, et täitmisteates on märgitud kõik TMS § 24 lg 3 sätestatud andmed ja hagejale edastatud täitmisteated vastavad kehtestatud vorminõuetele. TMS § 24 lg 5 sätestab, et avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatavad andmed määrab kindlaks justiitsminister määrusega. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus täitmisteade 30.06.2008. Kohtutäitur arestis hageja konto 11.07.2008. Seega toimus täitetoimingu tegemine seadusega kooskõlas. Sama täiteasja kohta peetud kohtuvaidluses, kus hageja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele, tsiviilasi nr 2-08-56332,on tuvastatud, et täitmisteate kättetoimetamine ja teised kohtutäituri toimingud vaidlusaluses täitemenetluses oli kohtutäituri poolt teostatud õiguspäraselt. TMS ei sätesta, et täitmisteates peaks olema märgitud täpne täitmisele kuuluv nõude suurus, vaid üksnes viide täitedokumendile. Kohus leidis, et hageja väited, et täitmisteate puudulikkuse tõttu ei saa lugeda täitmisteadet talle kättetoimetatuks, ei ole õiged. Kohus asus seisukohale, et täitmisteade toimetati hageja seaduslikule esindajale kätte 11.06.2008 ning TMS § 221 lg 3 sätestatud aegumistähtaeg hakkas hageja jaoks kulgema 12.06.2008 ning lõppes 11.07.2008. Hageja esitas hagi kohtusse 03.11.2008. Kohus asus seisukohale, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks lõppotsuses.
Apellatsioonkaebus Apellant palub vaheotsuse materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu täies ulatuses tühistada ja teha uus vaheotsus, millega jätta kostja 02.12.2008 taotlus aegumise kohta rahuldamata. Maakohus on otsuses märkinud, et TMS § 221 lg 3 järgi võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Maakohus on põhimõtteliselt õigesti leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aegumise vaidluse lahendamiseks on oluline teada, kas apellandile oli kätte toimetatud täitmisteade ning kas täitmisteade vastas seadusega sätestatud nõuetele. Juhul kui apellandile kättetoimetatud täitmisteade ei vastanud seadusega sätestatud nõuetele, tuleb järgmisena leida vastus küsimusele, kas nõuetele mittevastavast täitmisteatest saab apellandile tuleneda õiguslikke tagajärgi, mh kas sellise täitmisteate kättetoimetamisest saab hakata kulgema TMS § 221 lg-s 3 sätestatud 30-päevane aegumistähtaeg. Apellant on seisukohal, et kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteade ei vasta seadusega ettenähtud nõuetele. Kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteates on märgitud nõude sisuks «leppetrahvi nõue notariaalsest lepingust.". Lisaks on märgitud, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise korral on apellandi võlgnevus 1 965 060,18 krooni ning vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel on võlgnevus 2 053 771,35 krooni. Oma 18.08.2008 otsuses märgib kohtutäitur, et tegelikult kuulub täitedokument täitmisele summas 187 634,95 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu 21 336,32 krooni. Seega kinnitab kohtutäitur, et 28.05.2008 täitmisteates teatatud nõue ei olnud õige ja järelikult ka täitmisteade oli ebaõige. Apellant on seisukohal, et nõuetele mittevastava täitmisteate kättetoimetamisest ei saa hakata lugema TMS § 221 lg-s sätestatud aegumistähtaega. Kohtutäitur arestis 11.07.2008 apellandi kontod summas 2 053 771,35 krooni. Kohtutäituri 18.08.2008 otsusest nähtub, et 15.07.2008, so pärast apellandi pangakontode arestimist, määratles kohtutäitur sundtäitmisele kuuluva võla summana 187 634,95 krooni. Uut täitmisteadet apellandile ei esitatud ja uut vabatahtliku tasumise tähtaega ei määratud. TMS § 24 lg 3 p-de 3, 6 ja 7 kohaselt märgitakse täitmisteates mh ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg, viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hagi esitamise tähtaeg ning viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Vabatahtliku tasumise tähtaeg ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg ei saa alata ennem, kui kohtutäitur on sissenõudmisele kuuluva nõude määratlenud ja sellest võlgnikule teatanud. Nähtuvalt TMS § 24 lg-s 3 sätestatust tuleb selline informatsioon esitada võlgnikule kättetoimetatavas täitmisteates. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteatest ega selles viidatud dokumentidest ei ole võimalik leida täitmisele kuuluva nõude summat (sh kohtutäitur tunnistas ise, et 28.05.2008 täitmisteates esitatud apellandia võlgnevuse summad ei olnud õiged). Seega ei ole kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteate alusel võimalik (ei vabatahtlikult ega sundkorras) nõuet täita ja 28.05.2008 täitmisteade ei vasta seadusega ettenähtud nõuetele. Järelikult ei saa selle kättetoimetamisest hakata lugema otsuses märgitud kuupäevast.. Maakohus märkis, et TMS § 24 lg 1 järgi on täitmisteate vorm kehtestatud justiitsministri poolt kohtumäärustikuga, mis on vastu võetud justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58.
Nimetatud määruse lisa
sätestab täitmisteate vormi. TMS §
lg 3 loetleb täitmisteates sisalduvad andmed. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et täitmisteate vormi kehtestamisega on kohtutäiturimäärustikus ühtlasi täpsustatud TMS § 24 lg-s 3 loetletud andmeid selles osas, et täitmisteatest (või selles viidatud täitedokumendist) peab üheselt nähtuma ka nõude summa. Seega peab täitmisteates olema määratletud nõude summa ja juhul kui täitmisteates nõude summat määratletud ei ole, peab see olema üheselt määratletud täitedokumendis. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08 leidnud, et „üldjuhul peab notariaalne leping kui täitedokument olema sundtäidetava sisu osas sama selge nagu kohtulahendi resolutsioon" ja on märkinud, et „Siiski on piisav, kui täidetav summa on kohtutäituril võimalik leida". Eeltoodust tuleneb, et juhul kui täitedokument ei sisalda sundtäitmisele kuuluva nõude summat ja kohtutäitur on selle mingisuguste arvutuste tulemusena leidnud, siis tuleb sundtäitmisele kuuluva nõude summa võlgnikule teatada täitmisteates. Käesoleval juhul kohtutäitur 28.05.2008 täitmisteates apellandile sundtäitmisele kuuluvat kostja nõuet ega nõude arvestust ei teatanud ja selles esitatud apellandi võlgnevuse summad olid ebaõiged. Seega 28.05.2008 täitmisteate alusel apellant ei teadnud ega pidanudki teadma, milline on kostja sundtäitmisele pööratud nõue ja täitmisteate alusel ei saanud esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäitur määratles sundtäitmisele kuuluva summa alles oma 18.08.2008 otsuses (nõude summa 187 634,95 krooni pluss kohtutäituri tasu 21 336,32 krooni). Kohtutäituri 18.08.2008 otsus ei vasta TMS § 24 lg-s 3 sätestatud täitmisteate nõuetele, järelikult ei saanud ka kohtutäituri 18.08.2008 otsuse kättetoimetamisest alata TMS § 221 lg-s 3 sätestatud hagi esitamise tähtaeg. TMS § 221 lg kohaselt võib hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitada mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Täitmisteatest peab nähtuma täitmisele võetud nõue. Kohtutäitur määratles kostja nõude (187 634,95 krooni) kohtutäituri 18.08.2008 otsuses. Apellandile ei ole esitatud ühtegi sellist täitmisteadet, millest nähtuks kostja nõude summa 187 634,95 krooni, sellelt arvestatud kohtutäituri tasu, viide sellele, millises ulatuses kuulub kohtutäituri tasu tasumisele ning viide võlgniku õigusele esitada hagi kostja 187 634,95 kroonise nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega ei ole TMS § 221 sätestatud 30-päevane hagi esitamise tähtaeg seniajani möödunud. Hagi esitamise tähtaega ei saa hakata lugema ka kohtutäituri 18.08.2008 otsuse kättetoimetamisest, kuivõrd seadus ei näe ette, et täitmisteate võib asendada kohtutäituri otsusega. Apellant on seisukohal, et maakohus on oma vaheotsuses eksinud, leides, et kohtutäituri 28.05.2008 täitmisteade ei olnud puudulik ning et selle apellandile kättetoimetamisest hakkas kulgema TMS § 221 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumist ega materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist. Maakohus
on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 kohaselt. Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas olulised asjaolud: - Vaidlusaluses täitmisteates on märgitud täitedokumendina Tallinna notar Kristy Laidvee 03.01.2005 notariaalne dokument nr 30, seega on täidetud TMS § 24 lg 3 p 2 nõue täitedokumendi tähistuse kohta. - Kohtutäitur Arvi Pinki poolt esitatud täitmisteade on apellandi seaduslikule esindajale Toivo Urvale kätte toimetatud. -Täitetoimingu tegemine toimus kooskõlas seadusega, mis on tuvastatud Harju Maakohtu 13.10.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-56332. -Täitmisteade toimetati apellandi seaduslikule esindajale kätte 11.06.2008, hagi on esitatud 03.11.2008. TsMS § 221 lg 3 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et apellandi nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on aegunud. TMS § 221 lg 3 sätestatud aegumistähtaeg hakkas apellandi jaoks kulgema 12.06.2008 ning lõppes 11.07.2008. Apellant esitas hagi kohtusse 03.11.2008. Kostja esitas kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks ning maakohus oli õigustatud tegema vaheotsuse TsMS § 449 lg 3 järgi. Toimikus olevast Harju Maakohtu 13.10.2008 määrusest ilmneb, et apellant vaidlustas kohtutäitur Arvi Pinki 18.08.2008 otsuse nr 024/ 2008/427 ning maakohus tuvastas, et kohtutäitur ei ole rikkunud seadust täitemenetluse algatamisel. Kolleegium nõustub apellandiga, et täitmisteates on ekslikult näidatud täitmisele kuuluvaks summaks vabatahtlikul täitmisel 1 965 060,18 krooni ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel 2 053 771,35 krooni (t.lk. 15) Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki 18.08.2008 otsuse kohaselt märkis sissenõudja ekslikult 187 634,95 krooni asemel 1 876 349 krooni, täitemenetlus jätkus võlasummas 187 634,95 krooni, millele lisandus kohtutäituri tasu koos täitekuludega 21 336,32 krooni. Täitedokumendiks oli pooltevaheline 03.01.2005 notariaalne leping, mis sisaldas endas kohesele sundtäitmisele allumise kohustust. Nimetatud leping on tõestatud enne 01.01.2006 ja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 4 järgi täitedokumendiks. Kolleegium on seisukohal, et täitedokumendi p-s 6.1.4 olev leppetrahvi kokkulepe oli piisavalt selge ning võimaldas kohtutäituril kindlaks määrata täitmisele kuuluvat summat. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et apellandi väide on ekslik, et täitmisteate puudulikkuse tõttu ei saa lugeda täitmisteadet talle kättetoimetatuks. Kui apellant leidis, et sundtäitmise läbiviimine on ebaseaduslik, siis oli ta õigustatud seda vaidlustama, kuid seaduses sätestatud korda ja tähtaega järgides. Apellant laskis mööda TsMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlustamiseks, millest tulenevalt ongi nõue aegunud. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda teha teistsugust otsust, kui on seda teinud maakohus. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda.
Mare Merimaa
Urmas Reinola
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.