Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-27322 Tsiviilasi Hillar Solomi hagi Eurotel Partner OÜ vastu 130 046.- krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 130 046.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Hillar Solom ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxx xx xx), kostja Eurotel Partner OÜ ( reg.nr 11028898, elukoht Tallinn, Tanuma 68) Kohtuistungi toimumise aeg 06.05.2010 Resolutsioon Välja mõista Eurotel Partner OÜ-lt 125 325,72 (neto) krooni Hillar Solomi kasuks. Menetluskulud jätta Eurotel Partner OÜ kanda. Välja mõista Eurotel Partner OÜ-lt 100.- krooni riigilõivu Hillar Solomi kasuks. Välja mõista Eurotel Partenr OÜ-lt 8500.- krooni riigilõivu riigi tuludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber xxxxxxxxxx SEB Pangas või nr 221023778606, viitenumber xxxxxxxxxx Swedbankis, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik riigilõiv. Kohustada Eurotel Partner OÜ-t tasuma riigilõiv 5 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Eurotel Partner OÜ võib kohtuotsuse peale esitada 28 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse.
Kohtuotsuse peale võib Hillar Solom esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagejal on saamata jäänud puhkuseraha saamata jäänud puhkuse ajavahemiku 01.07.2008-31.12.2008 eest. Arvestus: Kuue kuu keskmine töötasu on 143 580.kr:152 päevaga= 944,61.- kr. 19 päeva eest on puhkusetasu 17 947,59 kr, koos 2009.a jaanuarikuu töötasuga 26 921.- kr, millest kuulub mahaarvestamisele 2%, s.o 538.- kr, seejärel 0,6%, s.o 162.- kr ning seejärel tulumaks 21%,s.o 5034.- kr. Kokku kuulub puhkusetasu väljamaksmisele 21 187.- kr (neto). Hagejal on õigus saada keskmist töötasu 2009.a veebruar-maikuu eest. Vabariigi Valitsuse määruse nr 275 alusel on keskmine töötasu 143 580.- kr:128 tööpäevaga on 1121,72 kr. Arvestus: 2009.a veebruarikuus on 19 tööpäeva. Töötasu kokku 21 313.- kr, millest kuuluvad mahaarvestamisele pensionimakse 426.- kr, töötuskindlustus 128.- kr, tulumaks 3887.- kr. Kokku kuulub väljamaksmisele 16 872.- kr (neto). 2009.a märtsikuus on 22 tööpäeva, keskmine päevatasu on 1121,72 kr. Keskmine töötasu kuus 24 678.- kr, millest kuuluvad mahaarvamisele pensionimakse 494.- kr, töötuskindlustus 148.- kr, tulumaks 4575.- kr. Kokku kuulub väljamõistmisele 19 461.- kr (neto). 2009.a aprillikuus on tööpäevi 21. Keskmine päevatasu on 1121,72 kr. Kokku keskmine töötasu kuus 23 566.- kr, millest kuuluvad mahaarvamisele pensionimakse 471.- kr, töötuskindlustus 141.- kr, tulumaks 4820,78 kr. Kokku kuulub väljamaksmisele 18 127,72 kr (neto). 2009.a Maikuus on 16 tööpäeva. Keskmine päevatasu 1121,72 kr. Kokku keskmine töötasu kuus 17 948.- kr, millest kuuluvad mahaarvamisele pensionimakse 359.- kr, töötuskindlustus 108.- kr, tulumaks 3199.- kr, Väljamaksmisele kuulub 14 282.- kr (neto). Samuti palub hageja välja mõista kahe kuu keskmise palga TLS § 82 lg 2 alusel 41 513,64 kr, millest kuuluvad mahaarvamisele pensionimakse 920.-kr, töötuskindlustus 276.-kr, tulumaks 9409.- kr. Kokku kuulub väljamaksmisele 35 396.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista kooku 130 046.- kr. Kostja vastuväited Kostjale tehti kohtuistungi toimumise aeg teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendus TLS § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga
kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 p 1 sätestab, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke töökorraldusi. TLS § 72 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt 5 kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või mudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Palgaseaduse § 20 lg 2 sätestab, et kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisaku esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Palgaseaduse § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Puhkuseseaduse § 23 sätestab, et põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Arvestus oli ebaõige 2009.a aprillikuu keskmise töötasu osas. Ebaõigesti oli arvestatud tulumaks. Arvestuse kohaselt oli tulumaksu suurus 106.- kr, kuid tegelikult peab see olema 4820,78 kr. Kokku kuulub väljamaksmisele seega 2009.a aprillikuu eest töötasu 18 127,72 kr (neto), mitte hagis toodud 22 848.- kr. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.