Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

5.1 Mõista ajutise pankrotihalduri H.V.i tasu ja kulutused välja OÜ Imalli Grupp juhatuse liikmelt O.K.ilt, kes on andnud selleks oma nõusoleku; 5.2 Ajutise pankrotihalduri kulud 1 580, 40 krooni mõistetakse välja Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks.

lõpetamise

teade

väljaandes

Ametlikud

ja

Maakohtu

Viru

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Raingkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiseaduse § 29 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

ASJAOLUD

Nõuded on täitmata, mistõttu tuleb eeldatavasti nende nõuete sissenõudmiseks kohtu poole pöörduda. Seega nõuete maksmapanek vajab täiendavaid vahendeid.

4.1.3 Materiaalne põhivara pankrotimenetluse algatamise seisuga puudub. Registreerimisele kuuluvat kinnis- ja vallasvara äriühingul ei ole. Pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgnikul põhivara puudub. 4.1.4 Muud bilansivälised varad võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga puuduvad. 4.1.5 Võlgniku vara ei ole koormatud üüri-, rendi-, pandi- ega muude lepingutega. Ajutine haldur hindab OÜ Imalli Grupp vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga maksimaalselt 12 674, 93 krooni. 4.2 Kohustused Ajutine haldur on välja selgitanud, et OÜ Imalli Grupp teadaolevad kohustused kokku on 1 280 447, 10 krooni 4.2.1 Tarnijatele võlgneb OÜ Imalli Grupp raamatupidamise andmetel seisuga 29.01.2010 kokku 449 847 krooni. Tegemist on jooksvast äritegevusest tekkinud nõuetega. Kokku on äriühingul 24 tarnijast võlausaldajat; 4.2.2 Maksuvõlgu on võlgnikul pankrotiavalduse esitamise seisuga 317 347 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel moodustavad võlgniku maksuvõlad seisuga 07.02.2010 kokku 405 188, 23 krooni (põhinõude suurus kokku 353 474, 67 krooni ja maksuvõla arvestuslikud intressid seisuga 07.01.2010 kokku 51 713, 56 krooni) 4.2.3 Raamatupidamise andmete järgi ei ole võlgnik tasunud ettemakseid 4.2.4 seisuga 29.01.2010 on OÜ Imalli Grupp võlad aruandealustele isikutele (juhatuse liige)27 352, 86 krooni ja võlad töötajatele väljamaksmata töötasu ja lõpparve näol 25 940 krooni.; 4.2.5 Seisuga 29.01.2010 OÜ Imalli Grupp kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Võlgniku esitatud andmetest ei nähtu ka laenukohustusi. Võlgnikul on võlgnevus AS Nordea Finance Eestia AS ees vastavalt viimase esitatud andmetele summas 77 196, 05 krooni, mis tuleneb liisinglepingust nr 20070443. Võlgnik seda nõuet ei tunnista. AS Swedbank andmetel on võlgnikul kohustusi AS Swedbank ees summas 294 923 krooni, millest: - liisingleping 0158599L- lepingu jääk 119 608, 05 krooni + debitoorne võlgnevus 33 138, 45 krooni; - liisingleping 0194120L – müügikahju summas 123 396, 31 krooni, - liisingleping 0141814L- müügikahju summas 18 780, 19 krooni. Ajutise halduri kogutud andmete kohaselt moodustavad võlgniku teadaolevad võimaolikud kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga vähemalt 1 280 447, 10 krooni. Äriühing tegutses ehitusvaldkonnas. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli äriühingu tegevusalaks muud ehitustööd – äriühing tegeles teemantpuurimis- ja lõiketöödega. 2006. aasta lõpetas äriühing ca 145 000 krooni suuruse kahjumiga. 2007. majandusaastal teenis äriühing üle 160 000 krooni kasumit. 2008. majandusaasta lõpetas äriühing ligi 390 000 krooni suuruse kahjumiga ja äriühingu omakapital muutus negatiivseks. 2009. majandusaastal oli kahjum üle 342 000 krooni ja 2009. majandusaastal suurenes ca 2 korda äriühingu omakapitali negatiivsus. Pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgnikul töötajaid ei ole. Töölepingud on lõpetatud, kuid lõpparved on osaliselt välja maksmata. 4.3 Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates kuriteo tunnustega tegusid. Võlgniku esindaja on aga seaduses sätestatud tingimustel jätnud esitamata pankrotiavalduse. Äriühingu omakapital muutus negatiivseks juba 2008. aastal. Juhtkond on jätkanud tegutsemist nimetatud olukorras ning ei ole tarvitusele võtnud ÄS § 176 sätestatud meetmeid. Samas on ka äriühingu kohustused kasvanud. Ajutine haldur ei välista, et juhatus on pankrotiavalduse esitamise viivitamisega äriühingule kahju tekitanud. Ajutine haldur on seisukohal, et

eelnimetatud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel põhjust pidada rasketeks juhtimisvigadeks PankrS § 28 lg 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete

kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Maksejõuetuse põhjustas ennekõike ehitusturu kokkukukkumine ja tellimuste vähenemine, millele äriühingu juhtkond ei osanud ega suutnud adekvaatselt reageerida. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 4.4 Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja tagasinõuete esitamise võimalused Ajutine haldur ei ole ajutise pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi. Võlgniku majandustegevus lõppes novembris 2009.a Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9.2 PankrS § 23 lg 5 järgi ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused välja võlgniku juhatuse liikmelt O.K.ilt. Viimane on sellega nõustunud . Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu ja kulutuste suuruse osas on põhjendatud.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.