2-09-67938/3 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-09-67938 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik OÜ Julianus Inkasso esitas 11.12.2009. a kohtule hagiavalduse Hxxxx Kxxx vastu võla 1416,52 krooni, viivise 1415,52 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja elukohas 24.03.2010. a kätte kostja elukaaslasele A.Vxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja sõlmis 07.09.2006. a AS-iga Elisa Mobiilsideteenused mobiilsideteenuste lepingu. Kostja tarbis teenust, kuid jättis selle eest nõuetekohaselt maksmata. AS Elisa Mobiilsideteenused on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on mobiilsideteenuste teenuste lepingu üldtingimustes kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % päevas. Hageja on arvestanud viivist kindla summana perioodi 18.01.2007 – 27.11.2009 eest kokku summas 2332,72 krooni. Hageja nõuab viivise tasumist nimetatud perioodi eest summas 1415,52 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt

2-09-67938 viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 11.12.2010. a protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus saab sissenõutavaks muutunud viivise välja arvutada kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Viivise arvestus on alljärgnev: põhinõue 1416,52 krooni x viivis 0,15 % x viivitatud päevi 152 = 322,96 krooni. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 1000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on nõude esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on põhjendatud, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.