Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Jaanus Ots ja OÜ Varmont vaidlesid hagile ja palusid jätta see rahuldamata. Hageja on äriühingus mitte ainult osanik, vaid ka juhatuse liige. Põhikirja p 6.4 sätestatud otsuse kirjaliku vormistamata jätmisega ei ole hageja õigusi reaalselt kahjustatud. Hageja on andnud oma nõusoleku kõikide äriühingu poolt omandatud kinnisasjadele, s.h vaieldavale tehingule. Hageja nõustumist tehinguga kinnitab tema tegevusetus nii osanikuna kui ka juhatuse liikmena kuni kinnisvaraturul kinnistu väärtuse langemiseni. Hageja, kasutades ära teiste osanike usaldust, distantseerib end pahatahtlikult ühingu juhatuse liikme kohalt eesmärgiga rikastuda juriidilise isiku ja selle osanike arvelt. Hageja osa väärtuse väidetav vähenemine kinnistu väärtuse vähenemise arvelt ei anna hagejale õigust küsida kostjatelt hüvitist, kuna kinnistu on ühingu bilansis (omandis) alles. Hageja väidetava kahju ja kostjate tegevuse ning tegutsemise vahel puudub põhjuslik seos. Hageja väidetav kahju on tekkinud seoses kinnisvara väärtuse vähenemisega turul, milline asjaolu ei sõltu kostjatest. Osanike koosolekul on vastu võetud otsus mitte esitada nõuet juhatuse liikme Jaanus Otsa vastu. Osanike Jaanus Otsa ja Kaupo Granti ning juhatuse liikme Kaupo Granti suhtes ei ole õigusvaidluse pidamise otsustamiseks koosolekut läbi viidud. Seega ei ole hageja kinni pidanud sedaliiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaupo Grant ja OÜ Varmont vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata. VÕS § 81 lg 1 ja 2 ei anna hagejale nõudeõigust kostjate vastu. Osanik ei ole osaühingu ja juhatuse liikme vahel olemasolevas õigussuhtes hõlmatud väidetavalt rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga. Hagiavalduses toodud õiguslik konstruktsioon, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel olemasolev õigussuhe kohustas kostjat arvestama hageja huvide ja õigustega samal määral kui osaühingu huvide või õigustega VÕS § 81 lg 1 mõttes, ei tugine kehtivale regulatsioonile. Võlausaldajaks nimetatud sätte tähenduses saab kahjunõude olemasolu korral teoreetiliselt olla osaühing, mitte osanik. Samuti ei ole osanik osaühingu ega ka juhatuse liikme suhtes võlausaldaja. Seega VÕS § 1045 lg 1 p 7 koostoimes VÕS § 1045 lg-ga 3 ei kohaldu. Vastavalt ÄS § 187 lg-le 2 on ühingu juhatuse liikmel kohustused ühingu suhtes ning tal on vastutus ühingu ees. Hagejal kui osanikul nõudeõigus puudub. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisnes Kaupo Granti õigusvastane tegu. Asjaõiguslepingu sõlmimist ei saa samastada kinnistu ostulepingu sõlmimisega. Väidetava rikkumise ja kahju vahel seosed puuduvad. Tuleb arvestada, et kinnisvara on soetatud arendusobjektina, mitte selleks, et see samas seisundis hetkel kehtiva turuhinnaga edasi müüa. Tulu tekib tulevikus arendusprojekti realiseerimise käigus. Kaalumisel on kaks varianti, millest ühe kohaselt kavandati ehitis rekonstrueerida, ehitada välja korterid ja see korteriomandite kaupa maha müüa. Teise projekti kohaselt kavandati ehitis renoveerida ja rajada sinna tasuline vanadekodu. Kahju hüvitmisnõude olemasolu korral saaks võimaliku kahju hindamisel aluseks võtta vaid turuväärtuse, kuid seda hageja tõendanud ei ole. Samuti võib kinnisasja hind mõne aja pärast jälle tõusta. Hageja ei ole ära toonud ühtegi eeldust, mis annaks alust väita, et tal oleks juhul, kui väidetavat rikkumist poleks toimunud, õigus osaühingult tema poolt hagetavas summas väljamakseid saada. Kahju hüvitamise nõude eesmärk ei saa olla kahjukannatanu rikastumine. Hagiga püüab hageja kostjatelt sundkorras oma osa müügihinda saada osa ennast seejuures müümata. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. ÄS § 188 lg 1 järgi osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Seega äriseadus annab osanikule võimaluse esitada kahjunõue teise osaniku vastu. Nõude esitamine eeldab hagejal kui 3(7)

osanikul kahju olemasolu, teise osaniku poolt kahju tekitamist ja osaniku süüd kahju tekkimises. ÄS § 187 lg 2 ja 4 ei anna võimalust osanikul või juhatuse liikmel esitada kahjunõuet osaühingu vastu, millise nõude on hageja esitanud. Samuti ei anna äriseadus võimalust esitada osanikul kahjunõuet juhatuse liikme vastu. Seega saab osanik esitada juhatuse liikme vastu nõude VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 eeldab hagejal kahju olemasolu, kahju tekitamise õigusvastasust ja kostjate süüd kahju tekkimises. Hagejale kahju tekkimine seoses osaühingule kinnistu ostmisega ei ole tõendatud. Hageja on esitanud kahjuarvestuse selliselt, et kinnistu osteti hinnaga 4 500 000 krooni ja hagi esitamisel oli kinnistu väärtus langenud 2 000 000 kroonile, seega 2 500 000 krooni võrra ja sellega on langenud ka osade väärtus 2500 000 krooni võrra ning hageja osa väärtus 833 333 krooni. Hageja poolt esitatud osaühingu osade väärtuse hinnangu andmisel on kasutatud piiratud ulatuses informatsiooni hinnatava äriühingu kohta ja tegemist on raamatupidamisliku väärtusega. OÜ KL Partners 11.05.2009 arvamus ei tõenda, et hagejal on reaalselt kahju tekkinud, s.t hageja osa väärtus on vähenenud. Arvamuses on käsitletud ainult ühte tehingut, s.o kinnistu ostmist ja selle tehingu mõju osa raamatupidamislikule väärtusele. Osaühingu raamatupidamisliku väärtuse järgi ei saa hinnata hagejale kahju tekkimist, kuna väärtuse määramisel ei arvestata osaühingu tulevikuväljavaateid ega osanike võimalusi tulevikus tulu teenida. Äriühingu väärtus koosneb eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil. Kahjunõude esitamisel peab olema tõendatud, et kostjate õigusrikkumine põhjustas hagejale hagis näidatud kahju. Kaupo Grant osaühingu juhatuse liikmena kinnistut ei ostnud ning pole selge tema õigusvastane tegevus juhatuse liikmena. Osanike Kaupo Granti ja Jaanus Otsa otsus mitte hääletada juhatuse liikme Jaanus Otsa vastu nõude esitamise poolt olukorras, kus kahju tekitamine osaühingule ei ole tõendatud, ei ole õigusvastane. ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi kuulub osanike pädevusse õigusvaidluse pidamise otsustamine, s.t nõude esitamine juhatuse liikme või osaniku vastu. ÄS § 174 lg 1 järgi osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poolte osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Hageja väited on vastuolulised osaühingu poolt talle tekitatud kahju osas. Hageja on esitanud kahjunõude ka osaühingu vastu lugedes, TsÜS § 31 lg 5 järgi juriidilise isiku organi tegevuse juriidilise isiku tegevuseks. Samas väidab hageja, et Jaanus Ots ja Kaupo Grant tekitasid osaühingule kahju 2 500 000 krooni ja hagejale kahju 833 000 krooni. Seega leiab hageja, et osaühing, olles ise kahju saaja, peab hüvitamata talle kahju. ÄS § 187 lg 2 ja § 188 lg 1 järgi juhatuse liikmed ja osanikud vastutavad osaühingule tekitatud kahju eest, mitte vastupidi. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul osaühingu poolt ostetud kinnistu väärtus ei ole vähenenud mitte kostjate süülise käitumise tõttu, vaid seoses hetkel valitseva olukorraga kinnisvaraturul, mis ei välista kinnisvarahindade tõusu mõne aja möödudes. Apellatsioonkaebus

4(7)

Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ning kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme. ÄS § 181 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud piiranguid. Ühingu põhikirja pga 6.4 oli kehtestatud täiendav piirang, mille kohaselt võis ühingu juhatus teha tehinguid kinnisvaraga ainult osanike otsuse alusel, kui vastava otsuse poolt on kõik osanikud. Viidatud põhikirjalise kaitsenormi eesmärgiks ei olnud mitte niivõrd ühingule kahju tekkimise vältimine, vaid üheselt markeerida kõigi osanike õigust osaleda ühingu juhtimises, ühiselt otsustada kinnisvaratehingute tegemise üle ning samuti kaitsta osanikke selliste kinnisvaratehingute võimaliku mõju eest, millel puudus kõigi osanike heakskiit. Igal osanikul, sh hagejal oli sellest selgest tahteavaldusest tulenevalt õigustatud ootus mitte olla kõrvale jäetud oluliste otsuste langetamisest ning ootus juhatuse õiguspärase käitumise osas. Juhatus on ühingu põhikirja sõnaselget keeldu eirates teinud tehingu, mille tagajärjel on ühingule tekkinud kahju ning ühingu osa väärtus on oluliselt langenud. Lisaks on AS SEB Pank esitanud OÜ-le Varmont nõudekirja, kuivõrd ühing ei ole suutnud nõuetekohaselt tagastada kinnistu omandamise finantseerimiseks võetud laenu ning seda hoolimata laenu tagatiseks antud korteriomandite võõrandamisest. Pangal on ühingu vastu alates 15.06.2009 sissenõutavaks muutunud nõue 1,26 miljonit krooni. Siit nähtub, et tehingu tagajärjel ei ole ühing mitte ainult kahju kandnud, vaid on selge oht ühingu püsivalt maksejõuetuks muutumiseks ning viited kinnistu arendusprojektide suurele perspektiivikusele on kohatud. Audiitori arvamuses sisaldub selge ning arusaadav võrdlus olukordadest, milles hageja seoses kahju tekitamisega on ning milles hageja oleks olnud, kui kahju tekitamist ei oleks toimunud. Nende kahe rahaliselt hinnatava olukorra – hageja osa väärtuste – vahe on 833 000 krooni. Antud juhul on kohane lähtumine raamatupidamislikust väärtusest. Seda kinnitab ka asjatundja, et Varmont OÜ tüüpi äriühingu osa väärtuse hindamisel kõige objektiivsemaid tulemusi andev hindamismeetod on lähtumine osa raamatupidamislikust väärtusest. Asjatundja on täiendavalt kinnitanud, et sarnaste ettevõtete osadega tehingute tegemisel on osa raamatupidamislik väärtus kõige tavapärasem alus, millest lähtutakse. Seega on Varmont OÜ osa raamatupidamislik väärtus osa turuhinnaks. Asja väärtuse vähenemine kuulub hüvitamisele sõltumata sellest, kas kahjustatud isikul oli kavatsus see võõrandada või mitte. Ei ole põhjust, miks antud põhimõtet ei saaks analoogia korras kohaldada ka esemete väärtuse vähenemisel. Eelnevaga on ümber lükatud kohtu seisukoht hageja kahju määramiseks kasutatud hindamismeetodi mittesobivuse kohta. Hageja on esitanud Varmont OÜ osa väärtuse tõendamiseks audiitori arvamuse. Kostjad on küll vaidlustanud audiitori arvamuses esitatud hinnangu, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit oma seisukohtade tõendamiseks. Samas on kostjatel ühingu juhatuse liikmetena olemas kogu informatsioon, mis võimaldaks esitada osa väärtuse arvestuse tuleviku rahavoogude meetodist lähtuvalt. Kostjad seda võimalust kasutanud ei ole. Üksnes pelk viide tuleviku rahavoogude meetodi võimalikule paremale sobivusele ei anna alust jätta hageja poolt esitatud tõend arvesse võtmata. Võimalikule tulevikuväärtuse argumendile saaks toetuda antud vaidluses siis, kui ühingu tulevikuväärtus oleks numbriliselt tõendatud. Mõistetavalt tuleb kahjust maha arvestada kasu, mida kannatanu saab, kui antud asjaolu tõendamiskoormus lasub kostjatel. Eelnevast nähtub, et hageja esitatud tõend on piisav ning asjakohane talle tekkinud kahju tõendamiseks. 5(7)

Kui oleks peetud kinni nõudest mitte teha tehingut ilma osanike ühehäälse otsuseta ja hoolsusnõudeid järgides, ei oleks vaieldavat kahjulikku tehingut tehtud. Teiseks on osanikud otsustanud kahju mitte sisse nõuda ja sellest tingituna on ühingule tehinguga tekkinud kahju jäetud ühingu kanda. Kolmandaks on asjatundja arvamuses teostatud arvestuste tulemusena jõutud selgele seisukohale, et juhul, kui kinnistu omandamise tehingut ei oleks toimunud, oleks ühingu omakapital olnud 9 296 000 krooni ning osa väärtus vastavalt 3 099 000 krooni. Tehingu tulemusena langes osa väärtus vähemalt 833 333 krooni. Kuivõrd kinnistu ostuhind ületas juba tehingu tegemisel kinnistu turuhinda 47% võrra, tekkis kinnistu omandamisega ühingule koheselt kahju 1 450 000 krooni, seoses kinnisvara hindade langusega suurenes kahju veel vähemalt 1 050 000 krooni võrra. Samuti on asjatundja kinnitanud, et kinnistu hinna langus omab üks-ühest mõju ühingu osakapitalile. Kuivõrd hageja on oma nõude esitanud seoses konkreetse tehingu tegemisega, siis ongi kohane vaadelda selle tehingu mõju ühingu omakapitalile. Ka juhul kui muude sündmuste ja tehingute mõju ühingu omakapitalile oleks positiivsed, ei kao ära kõnealuse tehingu negatiivne mõju omakapitalile. Eelnevast nähtub, et põhjuslik seos ühingule kinnistu omandamise ning hageja osa väärtuse vähenemise vahel on ilmne. Väär on kohtu seisukoht nagu puuduks kostjate õigusvastane tegu seetõttu, et kahju tekkimine hagejale ei ole tõendatud. Kohus on ekslikult muutnud teo õigusvastasuse tuvastamise sõltuvaks kahju tekkimisest. Hageja eristab kostjate kui juhatuse liikmete tegevuse õigusvastasust nii suhtes osaniku kui ka äriühinguga, samuti kostjate kui osanike tegevuse õigusvastasust suhtes hageja kui osanikuga ning kolmandaks ühingu tegevuse õigusvastasust. Juhatuse liikmete vastu suunatud nõude tehinguväliseks aluseks on VÕS § 1043 ning 1045 lg 1 p 5. Lisaks seaduses sätestatud kohustuse rikkumine. Samuti saavad hageja nõuded juhatuse liikmete vastu tuleneda tehingulisest alusest. VÕS § 81 lg 1 ning TSÜS § 25 lg 1 koostoimest tulenevalt on juhatuse kohustuseks ning käsundiks muuhulgas osanike õiguste realiseerimise tagamine. Antud juhul seda kohustust ei täidetud, ehkki põhikirjas sisalduva piirangu tõttu oli osaniku konkreetne huvi selgelt äratuntav. Kuna osaühing on otsustanud kahju hüvitamise nõuet juhatuse liikmete vastu mitte esitada, on realiseerunud osanikule kahju tekkimise võimalus. Juhatuse liige on kinnistut omandades kahekordselt rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ning lojaalsuskohustust. Esiteks on põhikirja piirangut eirav käitumine vastuolus ÄS § 181 lg-ga

teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kaupo Grant ja Jaanus Ots osanikena on otsustanud ilma hageja nõusolekuta teha tehingu. Samuti on nad osanikena otsustanud juhatuse liikme Jaanus Otsa vastu nõuet mitte esitada. Sellest nähtub kostjate selge tahe oma õiguste teostamisel jätta risk tehingu negatiivsete tagajärgede osas ühingule ja selle osanikele ehk kahju süüline tekitamine. Tähtsust ei oma asjaolu, et osanike Kaupo Grant ja Jaanus Otsa vastu nõude esitamise osas osaühing vastavat otsust üldse vastu võtnud ei ole. Tegemist on ennekõike osanikevahelise suhtega, millest tekkinud nõude osaniku poolt maksmapanek ei eelda osanike eelnevat otsust. Samuti ei tulene ÄS § 168 lg 1 p 10 vastavat eeldust. Samuti oleks vähemusosaniku asetamine olukorda, kus ta peaks esitama enamusosanike vastu nõude, ebamõistlikult koormav. Ebaõige on panna vähemusosanikule koormus nõuda sisse kogu ühingu kahju. Mõistlik on, et ta saab nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist. Eelnevast nähtub Jaanus Otsa ja Kaupo Granti tegevuse õigusvastasus nii juhatuse liikmete kui osanikena ning OÜ Varmont tegevuse õigusvastasus. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on otsust põhistanud vastavuses TsMS §-ga 442 lg.8 ja õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Tiit Kollom

Imbi Sidok

Ele Liiv

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.