Tsiviilasja number
2-08-16761
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.05.2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Malle Seppik ja Ele Liiv
Tsiviilasi
K. R. hagi T. P. vastu varalise kahju hüvitamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
39 300 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K. R. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
21.04.2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa (AB Natalia Lausmaa), e-post: [email protected] Kostja: T. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
esindaja Raili Tikko, e-post: [email protected]
Jätta Harju Maakohtu 13.11.2009 ostus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta K. R. kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 02.05.2008 esitas K. R. Harju Maakohtule hagi T. P. vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 39 300 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse ja 20.01.2009 haginõude täpsustuse kohaselt 20.07.2007 öösel kella 02.00 paiku tungis kostja ööklubis H. hagejale kallale. Tekkis rüselus ning hageja ja kostja visati ööklubist välja. Hiljem hageja istus ööklubi ees trepi peal ja märkamatult ligines talle selja tagant kostja ning lõi hagejale hoojooksuga jalaga näkku. Löögi tagajärjel murdus hageja ninaluu kolmest kohast. Kostja on oma süüd täielikult tunnistanud. Juhtunu osas läbiviidud kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 alusel. Varem oli hagejal ilus nina, mis meeldis tüdrukutele, juhtumi tagajärjel on hageja nina kõver. Kostja tekitas hagejale süülise vägivallateoga tervisekahjustuse, mis kujutab endast hageja füüsisele jäädavalt tekitatud vigastust – ninaluu murdu. Hageja kahju tekitamise eelse olukorraga võimalikult lähedasse olukorda asetamiseks on vajalik temale operatiivse ravi võimaldamine, millega murdumise tagajärjel tekkinud kõverus ninaluu kõhres eemaldatakse ning ninale murruga tekitatud kahjustus likvideeritakse. Hageja palus VÕS § 1043 alusel kostjalt välja mõista nina korrigeeriva operatsiooni maksumus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel ei ole vaidlust ja kriminaalasjades nr 07231603375 ja 07231603482 on menetlustoimingutega kindlaks tehtud, et 20.07.2007 toimus poolte vahel kaks füüsilist kontakti, mis lõppesid mõlemale poolele verise nina jms. Andmeid ei ole hageja „ilusa“ nina omamise kohta vahetult enne nimetatud konflikti, tõendamata on ka sellises ulatuses kahjunõude aluseks olevad hageja konkreetsed vigastused konkreetsete konfliktide käigus, tõendamata on seos hageja 20.07.2007 saadud vigastuste ja aprillis 2008 hageja nina „kõveraks“ osutumise vahel. Hageja on nina korrigeerivat operatsiooni hinnanud iseseisvalt ilma spetsialisti abita maksimumhinnaga, mis ei pruugi olla ei vajalik ega ka mõistlik. Hagi rahuldamise korral taotles kostja kahjusumma määramisel arvesse võtta kostja rasket majanduslikku seisu ning hageja enda osa konflikti tekkimises. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda . Asjas ei olnud vaidlust selle üle, et 20.07.2007 öösel kella 02.00 – 02.15 paiku toimus ööklubis H. ja selle ees tänaval hageja ja kostja vahel kaks füüsilise kontaktiga konflikti, teise konflikti käigus kostja lõi hagejale jalaga näkku ning selle tagajärjel hageja ninaluu purunes. Nii hageja kui kostja käitumise kohta algatati kriminaalasjad. Kostja tegu kvalifitseeriti KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena, kostja suhtes algatatud kriminaalasjas nr 07231603375 lõpetati menetlus KrMS § 202 alusel. Vaidlust ei olnud, et kostja õigusvastase teoga süüliselt tekitas hagejale tervisekahjustuse. Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejale oli tekkinud varaline kahju ja kui oli, kas siis see oli tekkinud kostja teo tagajärjel. Kohus leidis, et kostja põhjustatud tervisekahjustusega seoses hagejal hagis nõutud varalise kahju tekkimine on tõendamata. Hageja väitis, et talle tekkinud varaline kahju seisneb selles, et ta vajab endise välimuse taastamiseks operatiivset ravi ja operatsioon on tasuline. Hageja nõue tugines
sellele, et varem oli tal ilus nina, kuid nüüd kole ja kõver. Hageja kahjusumma aluseks oli Villa Medica poolt hagejale tehtud hinnapakkumine, millest nähtuvalt kompleksne ninaplastika luulises ja kõhrelises osas ninavaheseina korrigeerimisega maksab 37 000 krooni; hinnale lisanduvad ööbimine kliinikus meditsiinilise järelevalve all 2 000 krooni ja ninamask 300 krooni. Vaidlust ei olnud, et hinnapakkumise tegemiseks hagejat üle ei vaadatud. Hinnapakkumine on saadetud vastusena hageja poolt e-posti teel edastatud järelepärimisele. Hageja e-kirjast Villa Medicale nähtub, et hageja on küsinud nina korrigeeriva operatsiooni hinnapakkumist, märkides seejuures, et talle löödi jalaga näkku, selle tagajärjel ninaluu murdus kolmest kohast ning nüüd on kole. Seega nimetatud hinnapakkumine ei tõenda, et hageja sellist operatsiooni vajab. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et tema nina kostjalt saadud löögi tagajärjel näeb varasemast erinev välja. Visuaalsel vaatlusel hageja ninal mingit kõverust kohus ei täheldanud. Hageja 26.05.2009 kohtuistungil väitis, et kõverus on näha, kui nina vaadelda alt üles. Üksnes hageja enda subjektiivne hinnang, et tema nina on pärast luumurdu varasemast erinev ja inetu, ei olnud kohtu hinnangul kahjuhüvitamise kohustuse tekkimiseks vajaliku põhjusliku seose tõendamiseks piisav. Täielikult oli maakohtu arvates tõendamata (ja hageja ei ole sellele hagis ka tuginenud), et kostja löögi tagajärjel oli operatiivne ravi vajalik meditsiinilistel põhjustel. Lisaks hageja 26.05.2009 kohtuistungil kinnitas, et ta peab nagunii minema ninaoperatsioonile, kuna tal on krooniline nohu, selle tagajärjel tihti angiin ja kopsupõletik. Hageja ei toonud esile, et väidetav meditsiiniline näidustus ninaoperatsiooniks oleks seotud kostjalt 2007 suvel saadud löögiga. Hageja samal istungil seletas, et ta on saanud vastu nina nii enne kui pärast intsidenti kostjaga, sealjuures on võib-olla olnud ka väike ninamurd. Asjaolu, kas kostja põhjustatud luumurru tagajärjel hageja vajab operatiivset ravi, oleks olnud võimalik tuvastada kohtuarstliku ekspertiisiga. 26.05.2009 kohtuistungil taotletud kohtuarstlikust ekspertiisist hageja loobus. Samuti loobus hageja 2007 sügisel kriminaalmenetluses määratud kohtuarstlikust ekspertiisist. Hageja operatiivse ravi ja selleks kulutuste tegemise vajadust ei kinnitanud ka VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärk – kahju tekitanud sündmusele eelnenud olukorrale võimalikult lähedase olukorra taastamine. Kohus nõustus kostjaga, et murdunud ninaluu endist olukorda taastada ei ole võimalik, sest murdu olematuks teha ei ole võimalik. Asjas ei ole tõendeid, et kostja põhjustatud luumurd oli valesti kokku kasvanud ning seetõttu on kostja löögi tagajärjel hagejale ninaoperatsioon meditsiiniliselt näidustatud. Eeltoodu alusel kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja teo tagajärjel tekkinud vajadus ninaoperatsiooniks ning ta peab sellega seoses kandma kulusid, mis oleksid hinnatavad hageja varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kuna hagejale varalise kahju tekkimine ei olnud tõendatud, ei hinnanud kohus kostja väiteid kahju suuruse kohta ja hageja enda osast kahju tekkimises. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant leiab, et kohus on kohaldanud materiaalõiguse sätteid ebaõigesti, mis on viinud ebaõige kohtulahendini.
VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine on juba eeldatavalt õigusvastane. Asjas oli tõendatud, et kostja lõi hagejat 20.07.2007 öösel ja et löögi tagajärjel hageja vajas meditsiiniabi. See on tõendatud kriminaalasja lõpetamise määrusega ja kiirabisse pöördunud hageja meditsiinidokumentidega, mis on tsiviilasja materjalide hulgas dokumentaalsete tõenditena. Kriminaalasi kostja suhtes lõpetati KrMS § 202 alusel. Eeltooduga olid tervisekahjustuse tekitamine ja kahjutekitanu süü tuvastatud ja kahju hüvitamise nõude eeldus on täies ulatuses täidetud. On ilmne, et isegi kui kehavigastus ei ole jäädav, või kui tervisekahjustuse täpne ulatus on määramata, siis tervisekahjustuse tekitamine teisele isikule on õigusvastane ja tekitab kannatanu tervisele igal juhul kahju füüsilise valu ja kannatuste näol. Seega isegi juhul, kui kahju täpne ulatus ja selles suurus jäi menetluses tuvastamata seoses hageja poolt kohtumeditsiiniekspertiisist loobumisega, on kahju siiski tekitatud ja tuleb hüvitada. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Selle sättega reguleeritakse kohtu õigust määrata nii varalise kui mittevaralise kahju suurus kaalutlusotsusega ning seda tulnuks kohtul selles asjas ilmselt teha. Kui kohtu põhjenduste kohaselt ei olnud alust välja mõista Villa Medica hinnapakkumises toodud operatsiooni maksumust kogu ulatuses, siis oli võimalik seda teha osaliselt nii suures ulatuses, kui kohus võimalikuks oleks pidanud. Poolte vahel olid läbirääkimised kompromissi sõlmimises ning selle käigus avaldas kostja nõusolekut hüvitada kahju 9 660 krooni suuruses. Kohtul oli võimalik hinnata neid ettepanekuid kostja õigeksvõtuna või siis lihtsalt ise määrata kahju suurus, kui seda ekspertiisiteadmisi rakendamata täpselt määrata võimalik ei olnud. Kohus jättis selle otsustuse tegemata, millega rikkus hageja PS § 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele õiguste rikkumise korral. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Kaebaja on hagis nõudnud kostja poolt talle tervisekahjustusega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Vaidlust ei ole selles, et kostja põhjustas õigusvastase käitumisega hagejale terviserikke, kuid eeltoodu ei ole piisav hagi rahuldamiseks. Nõude rahuldamiseks pidi hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et talle on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tagajärjel kahju, see tähendab, et just kostja poolt tekitatud terviserikke tõttu vajas hageja ninaoperatsiooni. Kolleegium leiab, et hageja ei ole seda tõendanud. Asjaolu, et hagejal oli ninaluu purunenud, ei tähenda veel seda, et isik vajab igal juhul nina korrigeerimiseks plastilist operatsiooni. Maakohus saab TsMS § 436 lg 4 kohaselt nõuet lahendades tugineda ainult neile asjaoludele, mida on menetluses arutatud, ja TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi märgib hagiavalduses oma nõude aluseks olevad asjaolud hageja. Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud sellele, et talle on kahju tekkinud füüsilise valu ja kannatuste tõttu ja palunud mittevaralise kahju hüvitamist. Seega ei saanud ega
pidanud maakohus neid asjaolusid hindama. Uue asjaolu esitamist ringkonnakohtu menetluses ei ole kaebaja põhjendanud, mistõttu jätab kolleegium kaebaja väited valu ka kannatuste tõttu tekkinud kahju kohta TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta. Kolleegiumi arvates ei anna hageja poolt esiletoodud asjaolud alust kohaldada VÕS § 127 lg-t 6. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kahju tekitamisena ei saa käsitleda ainult seda, et hagejale on kostja poolt tekitatud terviserike, sest mitte iga terviserike ei too alati kaasa varalist kahju. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et hagejale oleks tekkinud varaline kahju, mille peaks hüvitama kostja. See, et poolte vahel on menetluse käigus olnud läbirääkimised ja kostja on nõustunud hagejale midagi tasuma, ei tähenda, et tegemist oleks hagi osalise õigeksvõtuga. Apellandi käsitlus, et selles osas tuleks hagi rahuldada, ei ole õige. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Margo Klaar
Ele Liiv
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.