Starman AS-i hagi J.S. vastu 8 298.54 krooni nõudes. Hagihind 4 149.77 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
10. mai 2010.a / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
2.Välja mõista kostjalt J.S.’lt (isikukood xxx) AS-i Starman (registrikood (10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn) kasuks põhivõlgnevus 2 466 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend kuus) krooni 81 senti ja viivis 2 466 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend kuus) krooni 81 senti.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja J.S. kanda.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Avaldaja AS Starman esitas 21.10.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku J.S. vastu 8 298.54 krooni võlgnevuse ja 750 krooni riigilõivu nõudes. Pärnu Maakohus tegi 02.11.2009.a võlgnikule makseettepaneku, mida võlgnik keeldus vastu võtmast ning see 10.11.2009.a jäeti tema postkasti. Võlgniku vastuväide saabus kohtule 17.11.2009.a. Pärnu Maakohtu 08.01.2010.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse.
2.Viru Maakohtu 18.01.2010.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused 02.02.2010.a. 1 (5)
2-09-54582
HAGIAVALDUS
3.02. veebruaril 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vahel 02.08.2003.a sõlmitud lepinguga võttis hageja endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. Koos liitumislepinguga sõlmisid pooled 19.12.2005.a modemi kasutamise lepingu, millega hageja rentis kostjale modemi. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatu osaks olevate hageja teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirjaga. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest õigeaegselt, vastavalt hageja poolt esitatud arvetele.
4.Hageja esitas igakuiselt kostjale arved osutatud teenuste eest, kostja ei ole arveid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid, nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees 4 149.77 krooni. Teenuste kasutamise eeskirjade punkti 8.1. alusel hageja on arvestanud kostjale viivis määraga 0.2% päevas, mis hagi esitamise seisuga moodustab 53 200.05 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivisenõuet põhivõla suuruseni ja nõuab viiviste tasumist summas 4 148.77 krooni.
5.Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 välja mõista kostjalt võlgnevus 8 298.54 krooni (s.h põhivõlgnevus 4 149.77 krooni ja viivis, 4 148.77 krooni) riigilõiv 1 800 krooni ja menetluskulud 2 500 krooni.
6.Hageja nõustus hagi kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.26. veebruaril 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole ta saanud hagejalt ühtegi arvet, võlanõuet ega pretensiooni. Kuna hageja esitatud tõendite järgi võlgnevus tekkis kuni 31.07.2006.a, siis TsÜS § 142 lg 1, § 146 alusel on nõue aegunud. Kostja palus TsÜS § 143 lg 3 alusel kohaldada nõudele aegumist.
8.Samuti ei nõustunud kostja hageja poolt esitatud viivisenõudega, leides, et hageja ei ole õigeaegselt pretensioone esitanud.
9.Ei olnud kostja nõus ka hageja poolt tasutud riigilõivu suurusega. Kostja arvamuse kohaselt pidi hageja tasuma nõudelt riigilõivu 1 000 krooni.
10.Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Ta palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHT NÕUDE VÄHENDAMINE
11.11. märtsil 2010.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja väidetega nõude aegumise kohta. Hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud, sest kostjale perioodi 01.02.2006.a01.07.2006.a esitatud arved muutusid vastavalt TsÜS § 147 lg 3 sissenõutavaks 01.01.2007.a ja nõue oleks aegunud 31.12.2009.a. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja 21.10.2009.a, seega enne aegumistähtpäeva saabumist.
12.Puudub alus viivise vähendamiseks, kuna kostja on pika aja jooksul jätnud oma kohustused täitmata. Hageja on vastavalt lepingule esitanud kostjale arved, kostja ei ole arveid tasunud.
2 (5)
2-09-54582
13.Hageja vähendas haginõuet modemi maksumuse 990 krooni võrra s.o 3 159.77 kroonini, sest kostja 09.11.2009.a tagastas hagejale seadme kasutamise lepingu alusel kostja käsutusse antud rendimodemi. Kuna põhinõue kostja vastu on vähenenud, vähendas hageja ka viivisenõuet 3 158.77 kroonini.
14.Hageja teatas, et tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni ja Viru Maakohtu 18.01.2010.a kohtumääruse alusel 1 050 krooni. Kohus on arvestanud riigilõivu valedel alustel ja hageja on enammaksnud 800 krooni.
15.Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevus 3 159.77 krooni, viivis 3 158.77 krooni, riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulu 2 500 krooni. Samuti palus hageja tagastada enammakstud riigilõiv summas 800 krooni.
MENETLUSE KÄIK
16.05. aprillil 2010.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 29. aprillini 2010.a.
17.Täiendavaid avaldusi ega dokumentaalseid tõendeid pooled esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue
19.Poolte vahel 02.08.2003.a sõlmitud liitumis-ja teenuste osutamise lepingu punkti 3 järgi kohustus kostja maksma hagejale tasu vastavuses Hinnakirja, Starmani Üldtingimustega kliendile saadetud arvete alusel. Lepingu punkti 1 alusel koosnes leping Starmani Üldtingimustest, Starmani Hinnakirjast ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonidest (t. lk. 17). 16.12.2005.a sõlmisid pooled kliendilepingu, mille alusel tekkis kostjal õigus sõlmida hagejaga lepinguid hageja toodete ja teenuste kasutamiseks ja kohustus tasuda lepinguste alusel osutatud teenuste eest. (t. lk. 18). 19.12.2005.a sõlmisid pooled seadme kasutamise lepingu (t.lk. 19).
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
21.Hageja on esitanud kostjale 01.02.2006.a arve nr A-7056171 summas 734.30 krooni, mis sisaldas 2006.a jaanuari telefonikõnede maksumuse ning 2006.a veebruari kaabeltelevisiooni3 (5)
2-09-54582 ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 26). 01.03.2006.a esitas hageja kostjale arve nr A-7171983 summas 402.26 krooni, mis sisaldas 2006.a veebruari telefonikõnede maksumuse ning 2006.a märtsi kaabeltelevisiooni- ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 27). 01.04.2006.a esitati kostjale arve nr A-7291182 summas 230.28 krooni, mis sisaldas 2006.a märtsi telefonikõnede maksumuse ning 2006.a aprilli kaabeltelevisiooni- ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 28). 11.05.2006.a esitati kostjale arve nr A-7492101 summas 378.89 krooni, mis sisaldas 2006.a aprilli telefonikõnede maksumuse ning maikuu kaabeltelevisiooni- ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 29). 01.06.2006.a esitas hageja kostjale arve nr A7620566 summas 622.08 krooni, mis sisaldas 2006.a maikuu telefonikõnede maksumuse ning juunikuu kaabeltelevisiooni- ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 30). 01.07.2006.a esitati kostjale arve nr A-7753994 summas 99 krooni sama kuu kaabelmodemi rendi eest (t .lk. 31).
22.Eeltooduga on tuvastatud, et ajavahemikus 01.02.2006.a kuni 01.07.2006.a esitati kostjale arveid põhisummas 2 466.81 krooni (734.30 + 402.26 + 230.28 + 378.89 + 622.08 + 99). Hageja arvete järgi sama ajavahemiku eest on kostjal tekkinud võlgnevus 3 403.96 krooni. Vahe on tekkinud sellest, et hageja esitatud arved sisaldavad viivised eelmiste perioodide kohta. Lisaks hageja on arvestanud esialgses hagis toodud võlgnevuse sisse kostja poolt renditud kaabelmodemi maksumuse 990 krooni, mille väljamõistmisest ta hiljem loobus, sest kostja on selle hagejale tagastanud.
23.Teenuste kasutamine või kasutamise võimaldamine eeldab ka osutatud teenuste eest maksmist. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt teenuste osutamise ega kostjal hageja ees võlgnevuse tekkimise üle. Kostja ei tunnistada hagi põhjusel, et ta ei ole hagejalt arveid saanud ning et hageja nõue on aegunud. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas arvete esitamata jätmine on tõendatud, kui jah, kas käesolevas vaidluses see annab kostjale õiguse nõudele aegumise kohaldamise ja hagi rahuldamata jätmise nõudmiseks.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt kostjale arvete esitamata jätmise kohta, sest kostja pole seda tõendanud. Isegi kui see nii oleks, ei vabastaks see kostjat tasumise kohustusest. TsÜS § 138 lg 1 alusel õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heas usus. Kuna hageja teenuseid osutas ja poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevalt oli kostjal täitmiskohustus, oleks tulnud kostjal omal algatusel teatada hagejale viimase eksimusest.
25.Kui eeldada, et hageja siiski kostjale arveid ei esitanud, siis kostja on võlgnevuse tekkimisest teada saanud hiljemalt talle maksekäsu kiirmenetlusest teatamisest, s.o 10.11.2009.a. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause alusel kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 02.08.2003.a liitumis-ja teenuste osutamise lepinguga kohustus kostja maksma hagejale tasu saadetud arvete alusel. Seega TsÜS § 147 lg 3 teise lause lausel muutusid hageja nõuded kostja vastu sissenõutavaks alates kellast 00.00 01.01.2007.a ja nõuded oleksid aegunud, kui hiljemalt 4 (5)
2-09-54582 kell 00.00. 01.01.2010.a ei oleks kohtule kostja vastu nõuet esitatud. Kuna nõue kostja vastu esitati kohtule 21.10.2009.a, siis käeolevas vaidluses ei ole võimalik nõudele aegumist kohaldada. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada tegelikult kostjal tekkinud põhivõlgnevuse 2 466.81 krooni ulatuses. Viivis
26.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkti 8.1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata summalt kuni 0.2% päevas. Liitumis-ja teenuste osutamise lepingu järgi koosnes leping ja Üldtingimustest. Seega nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud, vaid põhinõudega võrdses ulatuses, s.o on summas 2 466.81 krooni.
27.VÕS § 113 lg 8 alusel viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule Kostja oma vastuses on küll viidanud nimetatud sätete, kuid ei teatanud kohtule sellest, et kostjal on raske majanduslik olukord ega esitanud taotlust viivise määra vähendamiseks. Sega ei ole kohtul alust viivise määra vähendamiseks.
28.Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et TsMS § 430 lg 1 esimese lause alusel pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni on pooltel õigus leppida kokku nii kostja võlgnevuse suuruses kui ka selle tasumise viisis. Menetluskulud
29.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse tegelikult kostjal tekkinud võlgnevuse ulatuses ja hagi esitamine on tingitud kostja tegevusetusest, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
30.Kohus nõustub nii pooltega, et käeolevas vaidluses pidi hageja tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 1 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 1 800 krooni, s.o 800 krooni ettenähtust rohkem. Kuna hageja on esitanud taotluse 800 krooni riigilõivu tagastamiseks, siis lahendab kohus hageja taotluse eraldi määrusega. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda sellest, et käesolevas vaidluses hagihinnalt tasutud riigilõivuks on 1 000 krooni.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.