Korteriühistu XXX hagi Ilona Kovziku vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks 129 692. 92 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. novembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilona Kovziku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Ilona Kovzik
esindajad
esindaja Yury Kovzik
RESOLUTSIOON
Vastustaja (hageja): Korteriühistu XXX (registrikood: 80038784), esindaja Paul Paas Tühistada Viru Maakohtu 12. novembri 2009 otsus osas, millega jäeti kõik menetluskulud täies ulatuses Ilona Kovziku kanda ning jäeti Ilona Kovzikult välja mõistmata Korteriühistu XXX kasuks riigilõiv 2800 krooni. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Ilona Kovzikult Korteriühistu XXX kasuks välja riigilõiv 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni.
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada hagi ja mõista Ilona Kovzikult Korteriühistu XXX kasuks välja kokku 129 692 (ükssada kakskümmend üheksa tuhat kuussada üheksakümmend kaks) krooni ja 92 senti.
2.Välja mõista Ilona Kovzikult Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 1450 (üks tuhat nelisasa viiskümmend) krooni ja Korteriühistu XXX kasuks riigilõiv 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni.
3.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB pangas, viitenumber 2900078583, või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2900078583. Kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendi jõustumisest alates
päeva jooksul, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitisministeeriumi valitsemisala asutus lahendi sundtäitmisele saata. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 1 lõike teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Saata kohtuotsus peale jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõivu osas täitmiseks.
Edasikaebamise kord
5.Viru Maakohtu 05.12.2006 määrusega kohaldatud hagi tagamine jääb kehtima.“ Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu (KÜ) XXX esitas hagi Ilona Kovziku vastu põhivõlgnevuse 74 523.62 krooni ja viivise 55 169.30 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud korteriühistu poolt väljastatud arveid. Hageja on teavitanud kostjat võlgnevuse olemasolust, kohustuste täitmise tähtaegadest ja kohustuste täitmatajätmise võimalikest tagajärgedest. Korteri eelmine omanik (kostja isa Yuri Kovzik) on ühepoolselt kirjutanud alla kokkuleppele, millega tunnistas võlga korteriühistu ees seisuga 30.05.2002 summas 25 004 krooni ja kohustus tasuma igakuuliselt 750 krooniste osamaksetena alates 15.06.2002 kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. Lisaks kohustus ta tasuma igakuised korteri majandamiskulud vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole ühtegi korteriühistu otsust vaidlustanud ja järelikult on üldkoosoleku otsused kostjale kohustuslikud. Kostja ei ole täitnud korteriühistu põhikirjast ja seadustest tulenevaid kohustusi ja kostja põhivõlgnevus seisuga 01.01.2009 on 74 523.62 krooni ja 55 169.30 krooni viivist, võlgnevus kokku on 129 692.92 krooni. Viiviste arvestamisel on arvestatud viivist määras 0,07% päevas tasumisega viivitatud summalt.
2.Ilona Kovzik vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt kirjutas endine korteriomanik võlatunnistusele alla vägivalla ähvardusel. Samuti ei kanna kostja vastutust endise omaniku võlgade eest. Korteriühistu ei andnud talle informatsiooni KÜ üldkoosoleku otsuste kohta ning seetõttu ei saanud kostja neid otsuseid vaidlustada. Sellest ajast, kui korteriühistu esimeheks valiti T. Žuravljova, ei edasta korteriühistu liikmetele enne üldkoosolekut asjasse puutuvaid materjale. Hageja esitas arveid soojuse eest, mida kostja ei ole tarbinud. Kütteperioodil oli kostja korteris umbes 14 kraadi sooja ja kostja on korduvalt nõudnud hagejalt ümberarvestuse tegemist. Kostja ei ole kohustatud tasuma soojuse eest, mida ta ei ole tarbinud. Kostja väitel on kostja võlgnevus tunduvalt väiksem hagiavalduses märgitust. Veemõõtur nr 94-341900 oli paigaldatud kostja korterisse 16.01.1995 ning vee arvestamine algas sellest kuupäevast. Alates 1995 aastast kuni 2003 aastani teostasid kostja veemõõturi näitude plaanilist kontrolli AS Järve Vesi kontrolörid. KÜ üldkoosolekul 27.11.2003, mille läbiviimiseks puudus osalejate kvoorum, eksitas juhatuse esimees T. Žuravljova korteriühistu liikmeid, teatades neile, et kostja korteris oli üheksa kuu jooksul vee tarbimine kõigest 3 m3. Vaatamata sellele, et 27.11.2003 üldkoosolek ei olnud pädev langetama otsuseid, oli T. Žuravljova eksliku avalduse alusel võetud vastu otsus arvestada kostjale iga inimese kohta 6 m3 vett alates 2003 novembrist. Alates 2005 maikuust arvestatakse 03.06.2005 üldkoosoleku otsusega kostjale juba 8 m3 vett inimese kohta ilma mingisugusegi aluseta, kuna koosoleku päevakorras ei olnud päevakorrapunkti vee kulunormi suurendamise
kohta 8 m3-ni. Hageja poolt esitatud 01.03.2004 akti kostja veemõõturi kontrollimise kohta peab kostja järjekordseks võltsinguks. Kostjal ei ole võlga summas 11 772.69 krooni. Ajavahemikul november 2003 kuni detsember 2005 on hageja õigusvastaselt arvestanud kostjale 664 m3 vett. Ajavahemikul jaanuar 2006 kuni september 2008 on ebaseaduslikult arvestatud veel 896 m3 vett, seega kokku 1560 m3 vett. Kostja on tasunud ajavahemikus november 2003 kuni september 2008 faktiliselt tarbitud 180 m3 vee eest, seega on hageja kostjale alusetult arvestanud 1380 m3 vett. Kohtule esitatud korteriühistu põhikirja redaktsioon ei vasta põhikirja redaktsioonile, mis on vastu võetud 14.11.1998 KÜ üldkoosolekul. Kostja väitel on korteriühistu 03.06.2005 üldkoosoleku protokollis märgitud, et juhatus kehtestab viivise mitteõigeaegselt tasutud maksearvete eest. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Kuna seda otsust kostja ei saanud luges kostja, et antud juhatuse otsus ei ole jõustunud. Kostja palus kohaldada aegumist ning jätta hageja nõude rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12. novembri 2009 otsusega hagi ja mõistis Ilona Kovzikult Korteriühistu XXX kasuks 129 692.92 krooni ning mõistis Ilona Kovzikult Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 1450 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja korteri XXX Kohtla-Järve omanik alates 10.05.2004, kui sai korteri omanikuks kinkelepinguga. Eelmine omanik oli Juri Kovzik, kes on asjas kostja esindaja (isa). Hageja esindaja T. Žuravljova on kantud äriregistrisse hageja juhatuse liikmena alates 09.10.2000. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.10.2008 lahendis nr 3-2-1-65-08 leidnud, et „kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit." Seega jõudis kohus järeldusele, et T. Žuravljova esindusõigus on tõendatud ja kehtiv kogu menetluse kestel. Kostja väited, et korteriühistu liikmetele ei edastata enne üldkoosolekut mitte mingisuguseid asjasse puutuvaid materjale ning et esimees T. Žuravljova on korduvalt kompromiteerinud ennast dokumentide ja allkirjade võltsimisega, ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud kostja väide, et korteriühistu ei ole andnud talle mingit informatsiooni korteriühistu üldkoosoleku otsuste kohta ning seetõttu ei ole kostja saanud neid vaidlustada. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks korteriühistu juhatusele esitanud nõudmisi dokumentide väljaandmiseks või muul viisil talle teatavaks tegemiseks. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et korteriühistu juhatus oleks keeldunud kostjale dokumentide väljastamisest. Kostja väide, et kohtule esitatud korteriühistu põhikirja redaktsioon erineb 14.11.1998 korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud põhikirja redaktsioonist, ei ole tõendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et eksisteeriks põhikirja redaktsiooni teine versioon, mis oleks erinev hageja esitatud põhikirja redaktsioonist.
KÜ XXX hagi haldus- ja hooldustasude väljamõistmiseks on esitatud kohtule 30.06.2005, s.o enne aegumistähtaja möödumist. Seega leidis kohus, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja väide, et korteri eelmine omanik tunnistas 30.05.2002 võlatunnistusega ja 01.07.2002 avaldusega hageja nõuet, ei oma nõude aegumise küsimuses tähendust, kuna hagi ei olnud 30.06.2005 seisuga aegunud. Kostja väide, et tema ei vastuta eelmise omaniku võlgade eest, ei ole põhjendatud. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 51 ja § 7 lg 3 alusel jõudis kohus järeldusele, et alates 10.05.2004 on korteriomandi võõrandajale, s.o korteriomandi eelmisele omanikule kuulunud korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle läinud kostjale. Alates samast kuupäevas on kostjal tekkinud kohustus tasuda korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Asjaolu, et kostja oli korteriomandiga seotud õiguste ülemineku hetkel alaealine, s.o piiratud teovõimega, ei oma õiguste ja kohustuste tekkimise seisukohalt tähendust. Samuti ei keela seadus olla korteriühistu liikmeks piiratud teovõimega isikul, kes on korteriomandi omanik. Sealjuures teostab piiratud teovõimega isik omandist tulenevaid õigusi ja kannab omandiga seotud kohustusi esindaja vahendusel. Seega on kostja korteriühistu liige ja vastutab korteriomandiga seotud kohustuste täitmise eest alates omanikuks saamisest, s.o alates 10.05.2004. Lisaks vastutab kostja ka korteriomandi eelmise omaniku poolt korteriühistu ees täitmata jäänud kohustuste eest. Kohtu arvates hageja on tõendanud, et kostja võlgneb talle 74 523.62 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema korterit ei köetud või seda köeti vähemal määral kui elamu teisi kortereid. Samuti ei ole tõendatud, et korteriühistu oleks jaotanud soojust ebaõigesti või ebaproportsionaalselt, mille tagajärjel oleks kostja korter jäänud alaköetuks või kütmata. Seega on kostja vastuväide, et hageja on alusetult arvestanud kütte tasu, mis ei vasta kostja poolt tarbitud soojuse hulgale, põhjendamata. Korteriühistu 27.11.2003 üldkoosoleku otsusega nende korterites, kus puudub veemõõtur, oli kehtestud vee arvestuslikuks normiks 6 m3 ühe elaniku kohta ning korteriühistu 03.06.2005 üldkoosoleku otsusega tõsteti vee arvestuslik määr ühe inimese kohta 8 m3-ni. Kostja korteris tarbitud vee arvestamisel lähtuti antud määradest, kuna kostja veemõõtur ei vastanud nõuetele, veemõõtja oli plommimata. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud otsuseid vaidlustanud. Samuti ei ole kohus tuvastanud otsuste tühisuse aluseid. Kostja ei ole ka tõendanud, et tema korteri veemõõtur oleks vastanud normidele. Seega jõudis kohus järeldusele, et hageja arvestused külma vee tasu osas on põhjendatud. Elektrienergia omavolilise kasutamise aktist selgub, et 01.09.2006 tuvastati vaidlusaluse korteri eelmise omaniku poolt elektrienergia omavoliline kasutamine. Korteriühistu 18.02.2001 üldkoosoleku otsusega määrati elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest tasuks 1000 krooni. Korteriühistu 18.02.2001 üldkoosoleku otsusega määrati tasu suuruseks veepumba eest 100 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud otsuseid vaidlustanud. Samuti ei ole kohus tuvastanud korteriühistu 18.02.2001 üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Seega on hageja arvestatud tasu veepumba eest summas 100 krooni ja tasu elektri eest summas 1000 krooni osas on põhjendatud. Kohus leidis, et hageja õigus nõuda tasumata maksete eest viivist tuleneb seadusest (KÜS § 7 lg 4 järgi on viivisemäär 0.07% päevas) ning seega ei oma viivise küsimuse lahendamisel tähendust korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse otsus viivise maksmise kohustuse osas ning seetõttu ei oma asjas tähendust asjaolu, kas korteriühistu 03.06.2005 üldkoosoleku otsus on
jõustunud või mitte. Hageja poolt arvestatud viivis summas 55 169.30 krooni on seaduslik ja õige. Kohus välja mõistis kostjalt hageja kasuks 129 696.30 krooni, mis koosneb põhinõudest summas 74 523.62 krooni ja viivistest summas 55 169.30 krooni. Viru Maakohtu 05.12.2006 kohtumäärusega kohus tagas hagi ja seadis hagi tagamise abinõuna kostja kinnisasjale, korteriomand asukohaga XXX Kohtla-Järve (kinnistusregistriosa nr XXX ) kohtulik hüpoteek summas 37 159 krooni märkega kinnisasja igakordsel omanikul alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude osas. Kohus leidis, et hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuna hagi tagamine on rahalise nõude osas tehtud kohtuotsuse täitmiseks vajalik.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Ilona Kovzik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. novembri 2009 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi jäetakse rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võttis kohus asja menetlusse ilma pädeva isiku allkirjata, kuna T. Žuravljoval ei ole õigust esindada KÜ XXX; 2) mõistis kohus alusetult kostjalt välja eelmise korteri omaniku võlgnevuse. Samuti mõistis kohus alusetult välja võlgnevuse, mis on arvestatud alates 1997 aastast. Kostja oli tol ajal alaealine ning sai korteri omanikuks alates 10.10.2006; 3) mõistis kohus kostjalt 129 692.92 krooni, kuigi hagihinnaks oli märgitud 74 523.62 krooni.
5.Korteriühistu XXX vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt: 1) on T. Žuravljova kantud KÜ XXX registrikaardile juhatuse liikmena ning tema volitused pikenevad automaatselt iga-aastase majandusaasta aruande kinnitamisega korteriühistu üldkoosoleku poolt; 2) läks KÜS § 51 ja § 7 lg 3 alusel eelmise korteriomaniku võlgnevus korteriühistu ees korteri võõrandamisega uuele omanikule, ehk kostjale üle; 3) mõistis kohus kostjalt hageja kasuks 129 692.92 krooni välja, mis sisaldab hagihinnaks märgitud põhivõlgnevust 74 532.62 krooni ja viiviseid summas 55 169.30 krooni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
Nimetatud sättest tulenevalt peab kohtuotsus ka menetluskulude jaotuse osas olema seaduslik ja ringkonnakohtul on õigus selles osas kohtuotsust kontrollida apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadustiku § 3 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtusse 30.06.2005 ning menetluskulude jaotusele tuleb kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 8. peatüki sätteid. TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Käesolevas asjas on riigilõivu suuruseks 4250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 2800 krooni ja seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006) alusel mõista I. Kovzikult Korteriühistu XXX kasuks välja mõista 2800 krooni ja Eesti Vabariigi kasuks 1450 krooni. Kuna kohus on menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele kohaldanud ebaõigesti kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, siis tuleb vastavad põhjendused kohtuotsusest välja jätta ning tühistada kohtuotsuse resolutsiooni p 3, millega jäeti kõik menetluskulud täies ulatuses I. Kovziku kasuks.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus, millega hagi rahuldati ja mõisteti I. Kovzikult Korteriühistu XXX kasuks välja võlgnevuse ja viivise katteks 129 692.92 krooni, muutmata. Kuna maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest tulenevalt on maakohus rikkunud menetlusnorme ning sellest tulenevalt on maakohus teinud ebaõige otsuse. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kuna korteriühistu juhatuse liikmel T. Žuravljoval puudus esindusõigus, siis ei ole lepingulise esindaja volitus kehtiv. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et korteriühistu juhatuse liikme T. Žuravljova esindusõigus on tõendatud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hageja lepingulisele esindajale P. Paasile andis 09.03.2006 volikirja korteriühistu juhatuse liige A. Prošuta (I kd, t.l 21), kelle esindusõigust ei ole apellant vaidlustanud. Seega isegi juhul, kui T. Žuravljoval ei olnuks pädevust hagiavaldusele alla kirjutada, on A. Prošuta selle lepingulisele esindajale volituse andmisega heaks kiitnud.
7.2.KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega tuleneb apellandi kohustus tasuda korteriühistule kinkija (apellandi isa) poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest seadusest ning tähendust ei ole sellel, et apellant sai korteri omanikuks kinkelepingu alusel 10.05.2004 ning samuti sellel, et korteri omanikuks saamise ajal oli ta alaealine. Kohtuotsusest nähtuvalt moodustab võlgnevuse periood jaanuar 1999 kuni detsember 2008 ning kinkelepingu p-des 2.1.5 ja 2.2.3 märgitu puudutab
kinkija ja kingisaaja sisesuhet ning ei välista apellandi vastutust seadusest tuleneva kohustuse täitmise eest. Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et kohus mõistis temalt põhjendamatult välja korteri eelmise omaniku (isa) võlgnevuse.
7.3.TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi ning sama paragrahvi
2.lõike järgi hagihinda arvutades ei arvestata muu hulgas viivisenõuet. Hagihinna märkimine kohtuotsuses tuleneb seadusest ning apellandi seisukoht, et hagihinna märkimise korral ei saa viiviseid välja mõista, on ekslik. Kostja asendamine maakohtu poolt (I kd, t.l 36-37) on toimunud TsMS §-s 208 sätestatud nõudeid järgides ning apellandi vastupidine väide ei ole põhjendatud.
7.4.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue põhineb muu hulgas ka korteriühistu üldkoosolekute otsustel, milliseid ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei ole põhjendatud (tõendatud) apellandi väide, et korteriühistu üldkoosolekute otsused on võltsitud.
8.Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2009 määrusega anti I. Kovzikule menetlusabi ja ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 000 krooni tasumisest. TsMS § 190 lg 2 alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega peaks I. Kovzik tasuma TsMS § 190 lg 5 alusel riigilõivu 15 000 krooni, kuna tema apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Samas sätestab TsMS § 190 lg 7, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et I. Kovzik tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustused. I. Kovziku varanduslikku seisundit, mis oli aluseks temale menetlusabi andmiseks, saab käsitleda mõjuva põhjusena TsMS § 190 lg 7 tähenduses.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.