Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja hagiavaldus
1.04.03.2008. a esitas KÜ K-Järve Olevi 23 Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles taotles võlgnikult T.T.`lt (T.) korteri haldus- ja hoolduskulude ning kommunaalkulude võlgnevuse väljamõistmist, nõude suurus oli 17 348,15 krooni.
2.T.T. esitas vastuväite ning 21.04.2009. a määrusega anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.08.05.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand xxx. Korteriomanik on jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojuse, vee ning maja hooldamise kulud. Seisuga 2008. aasta veebruar on võlg 17 348,15 krooni. Hagejal on sõlmitud lepingud maja varustamiseks vee ja soojusenergiaga, kogu maja tarbitud teenuste eest esitatakse ühine arve ning korteriühistu tasub teenuste eest ühiselt. Hageja tugineb eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15`lag 1 ja 15-1 lg 1, korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1. Igakuiselt saadeti kostjale arved talle osutatud teenuste eest xxx aadressile. Kuna kostja korteris ei ela, otsis hageja kostjat taga, et edastada kostjale võla kohta teavet. Hageja sai teada, et kostja elab Tartus ning kostja tegelikku elukohta saadetud võlateatele hageja vastust ei saanud.
II Kostja vastus
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses (tl 73-75) esitas kostja alljärgnevad vastuväited:
4.1.kostjal ei ole võimalik vallata enda korteriomandit, kasutada oma õiguseid ja tarbida teenuseid, sest tal puudub võimalus siseneda enda korterisse, korteris elavad kostjale võõrad isikud ning kostja ei tea millisel õiguslikul alusel (kostja ei ole korterit üürile andnud);
4.2.tasuma kasutatud teenuste eest peaks teenuste tarbija, mitte korteriomanik, kostja ei ole teenuste kasutamise lepinguid sõlminud ning omanikuna piirduvad tema kohustused kinnisasja parendamise kulude katmisel;
4.3.puudub kostjal igasugune informatsioon võlgnevuse tekkimise kohta, üjistu moodustamise, põhikirja vastuvõtmise, koosolekute kohta, samuti korteriomandi kinnistamise kohta ning kostja elukoht on alates korteri (xxx) ostmisest olnud xxx:
4.4.puuduvad kostjal täpsed andmed isiku kohta kes korterit tegelikult kasutab, mistõttu kostjal puudub võimalus nõuet esitada, korteris elav isik on maksnud korteriühistule osaliselt teenuste eest.
III Hageja seisukoht kostja vastusele
5.Hageja esitas 24.07.2009. a seisukoha (tl 89-91), mille kohaselt:
5.1.on kostja korteriühistu liige korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 järgi ning peab tulenevalt KÜS § 15-1 lg 1 kandma majandamiskulud ja maksma osutatud teenuste eest;
5.2.korteris xxx elab M.P. (end Z.) ja tema kaks alaealist last, nimetatud isikud on korterisse sisse kirjutatud alates 06.01.1999. a ja 29.03.1999. a ning M. Z. ongi osaliselt tasunud hooldus- ja teenustasusid;
5.3.kostjal on võimalus oma õiguste kaitseks esitada asjaõiguslik hagi isiku vastu, kes kostja valdust rikub ning kostja võlgneb hagejale raha võlaõiguse sätete järgi.
IV Kohtuistung 10.11.2009. a
6.Kohtuistungil 10.11.2009. a selgitas hageja esindaja, et kostjale kuuluvas korteris elab M.P., hageja on selgitanud olukorda Kohtla-Järve Linnavalitsuses ning hagejale on saanud teatavaks, et enne 1997. aastat elas korteris kostja ema E. T. ja oli korterisse sisse kirjutatud, linn kirjutas E. T. korterist välja võlgade tõttu ning munitsipaalettevõtte Kohtla-Järve Elamu andis korteri kasutamiseks teistele isikutele (M. Z.), kuna korter seisis tühjana (10.12.1998. a; order nr 327). Korteris elanud isikul olid võlad korteriühistu ees ning hageja sõlmis tasumiseks maksegraafiku, mida M.P. osaliselt täitis. M.P. lahkus korterist umbes kaks kuud tagasi ning korter seisab tühjana. T.T. on teatanud hagejale enda e-posti aadressi ning hageja edastab kostjale arveid viimase e-posti aadressile. Kostja selgitas, et ostis (erastas) korteri xxx
11.septembril 1996. a erastamisväärtpaberite eest, korterisse oli sisse kirjutatud kostja ema. Ise elas kostja Tartus. Kostja ei teadnud, mis hetkest ta omanikuks sai, kuid kui 1997-1998. aastal üritas korterisse siseneda, tuli talle ukse peale vastu naine, kes teatas, et ta sai korteri linnavalitsusest, on võlad tasunud ja on korteri omanik. 2007. aastal tuli kostjale maamaksu
teade Kohtla-Järve korteri eest. Kostja oli veendunud, et talle kuulub maa, mitte korter ning ta ei saanud aru, et mingist hetkest kuulub talle korteriomand.
V Kolmanda isiku kaasamine
7.Kostja esitas 24.11.2009. a kohtule taotluse kaasata menetlusse kolmas isik M.P. põhjendusel, et rahvastikuregistri andmete järgi on kolmanda isiku elukoht xxx, kolmas isik on sõlminud lepingud teenuste pakkujatega (Eesti Gaas, Starman, Eesti Energia), kasutab korteriühistu teenuseid ja on selle eest osaliselt tasunud, omab ligipääsu korterile ja mõõturitele, valdab elamispinda linnaga sõlmitud kokkuleppe alusel.
8.Kohus toimetas kolmandale isikule kätte kolmanda isiku kaasamise taotluse tööandja kaudu (Maxima Eesti OÜ), kolmas isik oma seisukohta kohtule ei avaldanud.
9.Kohtu 30.03.2010. a kohtumäärusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel
M.P..
VI Kohtuistung 27.04.2010. a
10.Hageja esindaja selgitas, et saadavad kostjale e-arved ja panevad paralleelselt arve kostja postkasti, kostja ühtegi arvet tasunud pole. M.P. pidi maksma ühistule võla maksegraafiku alusel 1 700 krooni kaupa 8 või 9 kuu jooksul, maksegraafiku järgi maksis ta 2-3 kuud ning lõpetas siis maksmise. Hageja sai teada, et kostja on kantud omanikuna kinnistusraamatusse 2007. aastal ning kuna M.P. kasutas korterit ja jätkas seal elamist, arvas hageja, et viimasel on vastav kokkulepe kostjaga. Hageja jäi nõude juurde ning taotles hagi rahuldamist. Hageja täpsustas, et võlasumma hulgas on võlg soojuse eest 6 266,95 krooni, hooldustasu võlg 4 966,40 krooni, vee võlg 3 447,20 krooni. Korteriomanike ühisus andis korteriühistule üle võlanõude summas 3 953 krooni. Võlast on tasutud 1 286 krooni.
11.Kostja selgitas, et omanikuna on tema kohustused tasuda elamu remondikulud ja hooldustasu, kõikide ülejäänud teenuste eest peaks tasuma tegelik tarbija. Enamuse võlast peaks tasuma M.P. ning kostja kavatseb esitada nõude kolmanda isiku vastu.
VII Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud kõigi tsiviilasja materjalidega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud.
13.Asja materjalidest nähtub, et kostja erastas korteri Olevi 23-13 Kohtla-Järvel ostumüügilepingu järgi 11.09.1996. a erastamisväärtpaberitega (9 030 krooni), kostja on ostjana lepingule alla kirjutanud ning leping on tõestatud Jõhvi notari Tiit Juse poolt. Lepinguobjekti üleandmine ostjale loeti toimunuks lepingule allakirjutamisega, üürileping kaotas kehtivuse, eluruumi edasine haldamine toimub vastavalt Eluruumide erastamise korra punktile 11, notar registreerib lepingu hooneregistris ning ostja on kohustatud astuma korteriühistu liikmeks (tl
33). T.T.le kuulub korteriomand asukohaga xxx (registriosa 2697107, tl 29). Kostjale kuulub 388/13339 mõttelist osa kinnistust (maatükist) ja reaalosana korter nr 13 üldpinnaga 38,80 m2. Korteriomand on kinnistatud 13.03.2007. a kinnistamisavalduse alusel ning korteriomandi registriosa on avatud 24.05.2007. a. Olevi 23 elumajas on moodustatud korterühistu, mis on kantud mittetulundusühingute registrisse 17.01.2008. a (registrikood 80258669, tl 11). Enne korteriühistu moodustamist hallati elumaja korteriomanike ühisuse (KOS § 8) kaudu (tl 45-53). Kostja on korteriomanikuna korteriühistu K-Järve Olevi 23 liige vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1. OÜ VKG Energia ja KÜ K-Järve Olevi 23 vahel on sõlmitud 17.12.2008. a soojuse müügileping nr S 0119 (tl 57-59). Korteriühistu KJärve Olevi 23 ja OÜ Järve Biopuhastus vahel on sõlmitud veevarustuse ja – kanalisatsiooniteenuse müügileping nr 5053 (tl 60-61). Elumaja hooldus- ja kommunaaltariifid (vesi ja küte) on kohtule esitatud aastatel 2005-2008 (tl 51). 01.07.2005. a seisuga oli korteriomandil Olevi 23-13 lasunud võla suurus 3 953,60 krooni (tl 47), 31.01.2008. a seisuga 16 374,61 krooni (tl 48-50), 01.02.2008. a seisuga 17 348,15 krooni (tl 66-67), 20.07.2009. a seisuga 24 244,18 krooni (tl 92-93).
14.Poolte selgitustest ja asja kirjalikest materjalidest nähtub, et kostja korterit ei kasutanud, korteris elas M.P. (end Z.) koos lastega alates 1999. aasta jaanuarist rahvastikuregistri andmete järgi (tl 95). Kostja selgituste kohaselt elas korteri ostmise ajal korteris kostja ema, kes kolis korterist ära 1997. aasta alguses (tl 30), hageja selgituste kohaselt kirjutati kostja ema korterist välja võlgade tõttu ning tühjalt seisev korter anti linna munitsipaalettevõtte poolt elamiseks M.P.`ile. Viimane on sõlminud lepingud AS-ga Eesti Gaas 13.01.1999. a (tl 84), AS-ga Starman 01.02.2001. a (tl 85) ja Eesti Energia AS-ga 20.10.2006. a (tl 86). M.P. (Z.) on tasunud osaliselt korteriühistule vee, soojuse ja hoolduse eest (tl 96-102).
15.Asja materjalidest tuleneb, et kuni korteriühistu moodustamiseni valitsesid korteriomanikud kaasomandi eset korteriomanike ühisuse kaudu. Korteriühistu asutati asutamiskoosolekul 04.01.2008. a (e-äriregister). Eluruumide erastamise korra punkt 23 (sama säte eluruumide erastamise seaduse § 13 lg 1) sätestas, et omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile, tekib vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 92 (vallasomandi tekkimine üleandmisega), punkt 9 sätestas, et erastatud eluruumide omanikud võivad asutada elamu ühiseks majandamiseks korteriühistu või valida mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi. Kostja poolt korteri omandamise ajal kehtinud KOS § 1 järgi kohaldus korteriomandiseadus korteriomanditele, mille koosseisu kuulusid nii reaalosana korter kui mõtteline osa maatükist ja ehitisest, ning selline korteriomand loeti kinnisasjaks. Kinnistamata korteritele kohaldatakse korteriomandiseadust alates 1. juulist 2001. a jõustunud KOS § 28 alusel. Eluruumide erastamise seaduse § 15 lgtes 1 ja 2 oli ette nähtud kinnistamata korteritega elamute majandamiseks kaks võimalust: moodustada korteriühistu, kusjuures selle ajani pidi haldamist korraldama eluruumide erastamise kohustatud subjekt (EES § 15 lg 1), või korraldada haldamist ühise tegutsemise lepingu alusel, kui ühistu moodustamine ei ole nõutav (EES § 15 lg 2). Elamu haldamist korraldasid korteriomanikud ühise tegutsemise lepingu alusel. Elamus asuvad korterid olid tsiviilkäibes vallasasjadena. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 13 lg-tele 4 ja 6 kuulus igale sellise korteri omanikule reaalosana tema korter ja sellele vastav mõtteline osa majast. Seega olid korteriomanikud maja suhtes käsitatavad kaasomanikena ja kaasomandi kasutamise suhtes on kohaldatavad kaasomandit puudutavad asjaõigusseaduse sätted. AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kuni 01.01.2002. a kehtinud AÕS § 26 kohaselt pidi
asjast kasu saamiseks õigustatud isik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused, esmajoones asja omanik ka võlaõiguslike kasutussuhete puhul reeglina omanik.
16.Asja materjalidest tuleneb, et 31.01.2008. a korteriühistule anti korteriühisuse valitseja poolt üle nõudeõigus korteritel lasunud võlgade suhtes, üldsummas 128 636,52 krooni, sh korteri 13 omaniku võlg oli 16 374,61 krooni (tl 49-50). Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda üle teisele isikule.
17.Kohus märgib kostjale, et kostjal on õigus esitada nõue isiku vastu, kes kostjale kuuluva vara kasutamisel alusetult säästis, ennekõike kolmanda isiku vastu. Alusetu rikastumise sätted kohaldatakse ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Teenuse tarbimine selle eest raha tasumata on käsitatav vara alusetu säästmisena. Samuti võib kostjal olla nõue Kohtla-Järve linna vastu, juhul, kui linn kostjale kuuluvat vara õigustamatult käsutas. Kostja vastuväited ei anna aga alust jätta rahuldamata korteriühistu hagi korteri omaniku ja ühistu liikme vastu. Kohus märgib kostjale, et tõsiselt võetav ei ole kostja väide selle kohta, et ta ei teadnud, mis hetkest ta korteri omanikuks sai. Erastamise müügilepingule on kostja ostjana isiklikult alla kirjutanud (tl 33).
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
VIII Menetluskulude jaotus
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.