2.Välja mõista kostjalt RL`ult hageja Swedbank AS kasuks 63 262 (kuuskümmend kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 43 senti, millest 46 951,23 krooni on tasumata põhivõlg, 5832,72 krooni intress ning 10 478,48 krooni hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised.
3.Välja mõista kostjalt RL`ult hageja Swedbank AS kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas põhinõude summalt 46 951,23 krooni alates hagi esitamisest 01.12.2009. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja RL ́u kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja pöördus Harju Maakohtusse kostja vastu hagiavaldusega 01.12.2009.a, milles hageja nõudis kostjalt 63 262,43 krooni väljamõistmist ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste väljamõistmist. Hageja taotles ühtlasi, et kõik menetluskulud jääksid kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.11.2006.a käenduseta väikelaenulepingu , mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni, intressiga 18% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 11.12.2008.a. Sõlmitud laenulepingu punkti 7.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 11. kuupäeval ning tagama igakuiselt maksegraafikus märgitud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kooskõlas sõlmitud laenulepingu punktiga 10.1 oli hagejal õigus alustada viiviste arvestamist juhul, kui kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täida. Hagejal oli õigus arvestada viivist hinnakirjas fikseeritud määra alusel, mis on 0,22% päevas.
3.Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja kostjale kirjaliku teatise võlgnevuse suuruse kohta ning hoiatas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles. Vaatamata meeldetuletusele kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, mis jäi rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada.
4.Õiguslikult tugines hageja oma nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lõikele 1, § 76 lõikele 1, § 82 lõikele1, §-le 100, § 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6, § 101 lõikele 2 ning § 108 lõikele 1. Hageja teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
5.Hagiavaldusele olid lisatud hageja ja kostja vahel 22.11.2006.a sõlmitud käenduseta väikelaenuleping koos laenu tagastamise graafikuga, väljavõte hageja hinnakirjast, hageja poolt kostjale 18.09.2007.a saadetud lepingu ülesütlemise teade, Harju Maakohtu 01.10.2009. a määrus maksekäsu kiirmenetluses, kostja võlgnevuse arvestus ning maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta.
Lk (4) 2
6.Kostja poolt esitatud ettepanekuga sõlmida kompromiss hageja ei nõustunud. Hageja pakkus kostjale võimalust sõlmida kompromissina leping, mille järgi kostja tasub 5 aasta jooksul igakuiselt 1762 krooni. Kuivõrd kostja nimetatud summaga ei nõustunud, siis pooled kokkulepet ei sõlminud. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
7.Kostja teatas oma 01.03.2010. a kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et ta tunnistab kohustuste mittetäitmist hageja ees ja kahetseb seda. Makseraskused tekkisid kostjal 2007.a. Kostja kandis vabadusekaotuslikku karistust Venezuela vanglas ajavahemikul 07.04.2007. a kuni 13.05.2009.a. Eestisse saabus kostja 2009.a novembris. Kostja on alustanud töö otsingutega, kuid seni tulutult. Kostja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning soovis lahendada asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
8.Täiendavalt teatas kostja 10. 03.2010.a kohtule e-kirja teel, et tema tööotsingud ei ole tulemusi andnud ning sissetulekud kostjal puuduvad. Kostja tegi ettepaneku, et tasub võlgnevuse esimesel võimalusel maksegraafiku alusel. 16.04.2010.a saatis kostja kohtule täiendava e-kirja, kus teatas, et on leidnud töö ning soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel. Samas ei nõustunud kostja hageja poolt esitatud kompromissettepanekutega ning leidis, et ei ole võimeline igakuiselt tasuma suuremat summat kui 1500 krooni.
Kohtuotsuse põhjendused
9.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Antud asjas kogutud tõenditest (laenulepingust , toimiku lk 5-6, hageja lepingu ülesütlemise teatest kostjale 18.09.2007, toimiku lk 8 ning kostja võlgnevuse arvestusest, toimiku lk 11) nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 22.11.2006.a käenduseta väikelaenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni ning kostja kohustus laenu tagasi maksma igakuiste graafikujärgsete maksetena koos intressidega. Kostja jättis oma lepingulised kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitmata, mistõttu hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles ning nõudis kostjalt lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka viivise tasumist. Intressi tasumise kohustuse nägi kostjale ette laenulepingu alapunkt 7.
11.Kostja ei ole hagiavalduses toodud asjaoludele vastu vaielnud. Kostja on omaks võtnud laenulepingust tuleneva kohustuse ja hageja nõude kostja vastu. Samas nähtub kostja vastusest, et kostja vaidleb hagiavaldusele vastu põhjendusel, et tal puuduvad käesoleval ajal piisavad rahalised vahendid hageja nõude rahuldamiseks. Kostja on soovinud tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel ning siis, kui kostjal tema enda hinnangul selleks piisavad rahalised vahendid tekivad.
12.VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingus kindlaks määratud tähtpäeval. Kohustuse rikkumiseks loetakse VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas viivitamist.
13.Antud asjas on tuvastatud, et kostja võttis endale lepingulise kohustuse tasuda laenusumma koos intressidega igakuiselt 11. kuupäeval, kuid kostja jättis vastava kohustuse täitmata. VÕS § 101 lg 1 punkti 4 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgniku poolsel kohustuse rikkumisel öelda leping üles, mida hageja on käesolevas asjas ka teinud. Samuti on
Lk (4) 3
võlausaldajal vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 1 nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt punktile 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 101 lõikele 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seega oli hagejal kohtu hinnangul õigus kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu öelda leping üles ning nõuda kostjalt lepingulise kohustuse täitmist koos viiviste maksmisega.
14.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 103 lõikele 2 on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttelt lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
15.Kohus leiab, et kostja poolt ei ole välja toodud asjaolusid, mis tõendaksid kohustuse rikkumise vabandatavust kostja poolt. Kostja ei ole tõendanud, et ei saanud või ei saa jätkuvalt oma lepingulisi kohustusi täita vääramatu jõu tõttu. Võimalikud muudatused kostja elu- ja töökoha tingimustes, sealhulgas vabadusekaotuse kaasa toonud teo toimepanek ei ole kohtu hinnangul käsitletavad vääramatu jõu asjaoludena, mis vabandaksid kostja poolset lepingu rikkumist. Laenulepingu sõlmimisel tuleb igal mõistlikul isikul arvestada, et lepingulised kohustused tuleb täita ka siis, kui elutingimused muutuvad või kui töötasu suurus muutub. Vääramatuks jõuks ei ole isiku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud. Mõistliku isikuna tuli kostjal vastavaid asjaolusid vältida või ületada nendest tulenevad tagajärjed selleks, et täita oma lepingulised kohustused. Kuivõrd kostja poolt lepingu rikkumine ei ole vabandatav, on kostja vastutav oma lepinguliste kohustuste täitmise eest sõltumata sellest, et kostja majanduslik olukord on võrreldes laenulepingu sõlmimise ajaga muutunud. Kostjal tuleb oma lepingulised kohustused täita vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele.
16.Kostja on soovinud tasuda võlgnevust osamaksete kaupa, kuid hageja ei ole nõustunud kostjaga kompromissi sõlmima. Kohtul puudub õiguslik alus ja pädevus kohustada hagejat sõlmima kostjaga viimase soovitud tingimustel kompromissi, kui hageja sellega ei nõustu. Kuna pooled kompromissi sõlminud ei ole, tuleb hagiavaldus kostja vastu tervikuna rahuldada.
17.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 63 262 krooni ja 43 senti, millest 46 951, 23 krooni on tasumata põhivõlg, 5832,72 intress ning 10 478,48 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas summalt 46 951,23 krooni alates hagi esitamisest 01.12.2009. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
18.Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (4) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.