Osaühingu IN INKASSO hagi Margit Hiie vastu 97 518 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.detsembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu IN INKASSO apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja Osaühing IN INKASSO (registrikood 10342598, asukoht Juhkentali 52, Tallinn), esindaja Indrek Naur Kostja Margit Hiie (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX X/XX-XX XXXXX), esindaja Andrus Varki
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
97 518 krooni
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.detsembri 2009 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad hageja, osaühingu IN INKASSO kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Osaühing IN Inkasso esitas 29.05.2008 kohtule hagi OÜ Sanbal Eesti vastu 89 101 krooni leppetrahvi saamiseks ja Margit Hiie vastu alusetult saadud 97 915 krooni tagastamiseks. Menetluse kestel täpsustas hageja nõude suurust, paludes Margit Hiielt välja mõista 97 518 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Õigusbüroo Indrek Naur (hageja endine ärinimi) ja OÜ Sanbal Eesti 10.03.2008 nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Sanbal Eesti loovutas hagejale nõuded Väino Visnapuu ja M.Hiie vastu. Lepingu p 1.1 järgi omandas hageja V.Visnapuu vastu rahalise nõude summas 97 915 krooni ja M.Hiie vastu summas 178 202 krooni. Hageja esitas lepingu alusel V.Visnapuule ja M.Hiiele pretsensiooni. V.Visnapuu ja M.Hiie ühisest vastusest selgus, et raha, mille osas hageja omandas nõude V.Visnapuu vastu, on edasi antud M.Hiiele laenu tagastusena ja nõue, mille hageja omandas M.Hiie vastu, on alusetu.
3.OÜ Sanbal Eesti kinnitas nõude loovutamise lepingu p-s 2.2.3, et nõuded on reaalsed, neid ei ole kellelgi loovutatud ja nõude loovutamine ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Nõude loovutamise lepingu p 4.2 järgi pidi OÜ Sanbal Eesti tasuma leppetrahvi pooles ulatuses nõude suurusest, kui ükski nõude loovutamise lepingus sätestatud kinnitus osutub valeks. Valeks osutus nõue M.Hiie vastu summas 178 202 krooni, mistõttu on OÜ Sanbal Eesti kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 89 101 krooni.
4.Lepingu p 1.1 järgi omandas hageja rahalise nõude summas 97 915 krooni V.Visnapuu vastu. Vastusest selgus, et nõue 97 915 krooni on hoopis M.Hiie vastu, kellele on nimetatud summa tagastatud väidetava laenu katteks. Kuna M.Hiie on 97 915 krooni omastanud OÜ-lt Sanbal Eesti ilma seadusliku aluseta ja nõue on loovutatud hagejale, siis on hagejal nõudeõigus 97 915 krooni väljanõudmiseks M.Hiielt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1, 1035 lg 3 p 2 ja 167 alusel.
5.Kohtumenetluses esitas hageja uue tõendi (lepingu lisa 1) ja väitis, et pärast seda, kui ta sai kätte V.Visnapuu ja M.Hiie 11.04.2008 vastuse, täiendasid hageja ja OÜ Sanbal Eesti lepingut lisaga 1.
6.27.02.2009 esitasid hageja ja kostja OÜ Sanbal Eesti kohtule kompromisslepingu, palusid selle kinnitada ja tsiviilasja menetluse nendevahelise nõude osas lõpetada. 02.03.2009 kohtumäärusega kinnitas kohus hageja ja OÜ Sanbal Eesti vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas tsiviilasja nr 2-08-21273 menetluse hageja ja OÜ Sanbal Eesti vahel. Menetlusse jäi hagi M. Hiie vastu 97 518 krooni saamiseks. Kostja vastus
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue tema vastu nii 97 915 krooni kui ka 97 518 krooni saamiseks on alusetu ja põhjendamata. Hagejal puudub õiguslik alus kostja vastu sellise nõude esitamiseks, kuna OÜ Sanbal Eesti ei ole hagejale lepinguga sellist nõuet (selliseid nõudeid) loovutanud.
8.10.03.2008 sõlmitud nõude loovutamise lepingu p 1.2. kohaselt on OÜ Sanbal Eesti loovutanud hagejale nõude kostja vastu summas 178 202 krooni. Nimetatud nõude osas on aga hageja ise kinnitanud, et see nõue on alusetu. Lepingust tulenevalt ei ole OÜ Sanbal Eesti loovutanud hagejale nõuet M.Hiie vastu summas 97 915 (97 518) krooni alusetult rikastusemise sätete alusel. OÜ Sanbal Eesti ei ole kostja vastu
esitanud nõuet 97 915 krooni saamiseks. Mõistetamatu on hageja poolt sellise nõude esitamine kohtusse, millist üleandja ise ei ole eelnevalt kostja vastu esitanud.
9.Arusaamatuks jääb hageja tuginemine alusetu rikastumise sätetele väitega, et laenu tagastamise kohustus kostjale puudus. Kostja andis 2007.a OÜ-le Sanbal Eesti intressivaba laenu kokku 97 518 krooni. Summa anti pangaülekannetega üle OÜ Sanbal Eesti juhatuse liikme Ülle Leesmaa valdusesse. Viimane kohustus laenu edastama OÜ Sanbal Eesti kassasse. Ü.Leesmaa on korduvalt e-kirjades kinnitanud OÜ Sanbal Eesti laenukohustust kostja ees. 07.02.2008 täitis OÜ Sanbal Eesti juhatuse liige V.Visnapuu osaühingu laenu tagastamise kohustuse summas 97 518 krooni kostjale. Laenu tagastamine fikseeriti üleandmise aktis. Sellega on OÜ Sanbal Eesti laenukohustus kostja ees nõuetekohaselt täidetud. Selgusetuks jääb hageja nõude suurus 97 915 krooni, kui laen tagastati kostjale summas 97 518 krooni.
10.Hageja ja OÜ Sanbal Eesti vahel 10.03.2008 sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 kui § 129 lg 1 alusel. Kostjale ei ole teada, et tema kui juhatuse liikme vastu nõuete esitamise ja loovutamise ning esindaja määramise osas oleks peetud osanike koosolekut ning tehtud sellekohane otsus, nagu näeb ette äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10. Seega on OÜ Sanbal Eesti juhatuse liige Ü.Leesmaa, omamata volitusi, sõlminud hagejaga nõude loovutamise lepingu nõuete osas ettevõtte juhatuse liikmete vastu. Eeltoodust tulenevalt on tegemist tühise tehinguga TsÜS § 129 mõttes. Lisaks on nimetatud tehing tühine ka tulenevalt TsÜS §-st 86. Lepingu analüüsimisel selgub, et nõude loovutamise eesmärk (saada nõuded rahuldatud) ja nõude omandaja lepingust saadav tasu on vastuolulised. Lepingu p 1.3 kohaselt loovutati nõue kogusummas 267 117 krooni ning lepingu p-de 3.1 ja 3.2 kohaselt tasub uus võlausaldaja (hageja) nõude loovutajale vaid 165 670 krooni ja seda vaid nõuete täieliku rahuldamise korral. Seega on uue võlausaldaja tasu nõuete täieliku rahuldamise korral 101 447 krooni. Kui aga lepingus sätestatud kinnitus osutub valeks, on uue võlausaldaja (hageja) tasu p 4.2 kohaselt 50% nõuete summast, st 133 558,50 krooni. Seega on uuel võlausaldajal (hagejal) Lepingu kohaselt kasulikum nõuete sissenõudmise asemel olukord, milles nõuded osutuvad alusetuks. Selline leping on kostja arvates vastuolus heade kommetega.
11.Menetluse käigus esitatud lepingu lisa 1 ei ole usaldusväärne. Kui selline lisa oleks olemas olnud hagi esitamise ajal, siis oleks hageja otse sellel alusel oma nõude ka esitanud, mida antud juhul ei ole tehtud. Lisa on ilma kuupäevata ja see ilmus välja alles pärast seda, kui kostja osundas oma vastuväidetes hagile, et lepingu alusel ei ole hagejal kostja vastu nõuet. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et 10.03.2008 sõlmisid OÜ Õigusbüroo Indrek Naur (hageja endine ärinimi) ja OÜ Sanbal Eesti, keda esindas juhatuse liige Ü.Leesmaa, nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Sanbal Eesti loovutas hagejale nõude summas 97 915 krooni V.Visnapuu vastu ja nõude summas 178 202 krooni kostja vastu. Nõue kostja vastu on lepingu p 1.2 kohaselt tekkinud asjaolust, et kostja on ajavahemikus 06.09.2005 kuni 31.12.2006 võtnud OÜ Sanbal Eesti (teo toimepanemise hetkel OÜ Hiieste) kassasse kokku 178 202 krooni ja omastanud nimetatud rahasumma (tl 5-6). Hagiavalduses kinnitas hageja, et nõue, mille hageja lepinguga kostja vastu omandas, on alusetu. Eelmärgitud vaidlustamata asjaolud annavad tunnistust, et OÜ Sanbal Eesti ei loovutanud ja hageja ei omandanud lepinguga nõuet summas 97 915 krooni mitte kostja, vaid V.Visnapuu vastu. Selle asjaolu on hageja ka ise õigeks võtnud (tl 56).
Lepinguga M.Hiie vastu omandatud nõue summas 178 202 krooni on aga alusetu. Seega ei olnud ega ole hagejal ühtegi lepingust tulenevat kehtivat nõuet kostja vastu.
13.Pärast seda, kui kostja osundas kohtumenetluses asjaolule, et hagejal ei ole lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, esitas hageja kohtule dokumendi, milline hageja selgituste kohaselt on lepingu lisa 1. Nimetatud dokumendis on märgitud, et lepingu pooled muudavad sellega lepingu p 1.1 järgmiselt: “Margit Hiie, ..........sai 07.veebruaril 2008 OÜ-lt Sanbal Eesti 97 915 krooni olematu kohustuse eest (laenu tagastamine). Laenu kohta OÜ Sanbal Eesti raamatupidamises kanne puudub ja dokumendid laenu saamise kohta puuduvad samuti.“ (tl 60). Kostja avaldas kahtlust eelnimetatud dokumendi usaldusväärsuse suhtes, kuna selle sisu on vastuolus hageja hagiavalduse asjaoludega ja poolte senise käitumisega ning esitatud lisast 1 ei nähtu, millal see on vormistatud.
14.Asjas uuritud tõendid kinnitavad, et hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu 97 915 krooni saamiseks asjaoludel, et eelnimetatud rahalise nõude omandas hageja lepingu p 1.1 alusel V.Visnapuu vastu ning kuna nimetatud rahasumma on väidetava laenu katteks tagastatud kostjale, siis on hagejal nõudeõigus ka kostja vastu 97 915 krooni väljanõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja selline hagi aluse püstitus ning hagiavaldusele lisatud leping annavad tunnistust, et hagiavalduse esitamise ajal oli hageja kindlalt seisukohal, et lepingu alusel ei ole ta omandanud nõuet kostja vastu summas 97 915 krooni. Seda asjaolu on hageja esindaja ka ise kinnitanud. Usutav ei ole, et olukorras, kus hageja veidi aega enne hagiavalduse esitamist oli väidetavalt sõlminud lepingu lisa 1 ning omandanud sellega nõude kostja vastu summas 97 915 krooni, ei esitanud ta sellel alusel hagiavalduses nõuet kostja vastu. Arvestades, et hagi kostja vastu esitas hageja varsti pärast väidetava lepingu lisa 1 sõlmimist, ei saanud hagejal nimetatud asjaolu olla ka ununenud. Kahtlusi tõendi (lepingu lisa 1) usaldusvääruses tekitavad kogumis asjaolud, et esitatud tõendil puudub sõlmimise kuupäev ning et hageja esindaja selgitused selle sõlmimise aja osas olid vastuolulised. Nii väitis hageja esindaja 04.08.2008 vastuses, et lepingu lisa 1 sõlmiti pärast V.Visnapuu ja M.Hiie 11.04.2008 vastuse kättesaamist (tl 56). 23.09.2009 kohtuistungil märkis aga hageja esindaja kohtu küsimusele vastates, et võib-olla sõlmiti lisa 1 ka pärast haginõude esitamist (tl 140). Kohus, hinnates eelmärgitud asjaolusid kogumis leiab, et hageja esitatud dokumentaalne tõend - lepingu lisa 1 on ilmselt ebausaldusväärne. Sellest tulenevalt jättis kohus selle tõendina arvestamata.
15.Kõike eeltoodut arvestades leidis kohus, et kuna OÜ Sanbal Eesti ei loovutanud lepinguga hagejale nõuet kostja vastu summas 97 915 krooni ega ka summas 97 518 krooni, hagejal puudub nõue nii alusetu rikastumise säte kui ka muul alusel, puudub hagejal õiguslik alus nõude esitamiseks kostja vastu nii 97 915 krooni kui 97 518 krooni saamiseks mistahes alusel. Hageja nõue kostja vastu on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
16.Hageja palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse sisuline ja järelduslik ebaõigsus on tingitud TsMS 232 lg-s 1 ja § 436 lg-tes 1 ja 4 sätestatud põhimõtete rikkumisest. Asjas kogutud tõendite ja olemasolevate asjaolude kohaselt tuleks teha esimese astme kohtuotsusest erinev otsus.
17.Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend – lepingu lisa 1 on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus põhjendas oma järeldust sellega, et esitatud tõendil puudub sõlmimise kuupäev ning et apellandi esindaja selgitused selle sõlmimise aja osas olid vastuolulised. Kohus jättis siinjuures täitmata TsMS § 442
lg-s 8 sätestatud kohustuse, mille kohaselt kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus ei võtnud otsuses seisukohta kõikide hageja väidete osas ning on selle tõttu jõudnud ebaõigele järeldusele. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et kokkuleppe kehtivust ja usaldusväärsust ei saa mõjutada sõlmimise kuupäeva juhuslikult sätestamata jätmine ning et oluline on poolte tegelik tahe ning kokkuleppe sisu, milles kahtlust ega vaidlust käesoleval juhul ei ole. Tõendi usaldusväärsust ei saa mõjutada ka asjaolu, et hageja esindaja ei suutnud täpselt nimetada lisa 1 sõlmimise kuupäeva. Tõend ei muutu ebausaldusväärseks seetõttu, et hageja esitas hagiavalduses nõude õigusliku alusena alusetu rikastumise regulatsiooni.
18.Kohus kohaldas menetlusnormi materiaalõigusnormina, tunnistades sisuliselt lepingu lisa 1 kehtetuks. TsMS § 436 lg 4 sätestab, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Lepingu või selle lisa kehtetuks tunnistamise õigus on lepingupooltel või kohtul, kuid üksnes lepingupoole taotlusel. Keegi pooltest ei ole palunud antud juhul lepingu lisa 1 kehtetuks tunnistamist ja see küsimus ei olnud üleüldse vaidluse all. Seega puudub igasugune kahtlus, et lepingu lisa 1 on ehtne, kehtiv ja oli sõlmitud seadust rikkumata.
19.TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on hagejal õigus esitada tõendeid ning kinnitada nendega hagiavalduses toodud väiteid. Hageja ei rikkunud tõendeid esitades ühtegi menetlusnormi. Hageja asus hagiavalduses selgele seisukohale, et kuna kostja on omastanud raha OÜ-lt Sanbal Eesti ilma seadusliku aluseta ja nõue on loovutatud hagejale, on hagejal õigus raha tagasi nõuda. Oma väidete kinnitamiseks esitaski hageja lepingu lisa 1. Kui kohus oleks eelpool viidatud asjaoludega arvestatud, oleks kohus pidanud jõudma seisukohale, et OÜ Sanbal Eesti loovutas hagejale nõude kostja vastu, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda 97 518 krooni kostjalt tagasi. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
22.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
23.Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel ja otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse norme. Kohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
24.Maakohus ei tuginenud otsust tehes asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Kostja tugines lepingu lisa 1 ebausaldusväärsusele ja maakohus arutas kohtuistungil lepingu lisaga 1 seonduvaid küsimusi. Kohus ei tunnistanud lepingu lisa 1 kehtetuks, nagu hageja ekslikult leiab, vaid jättis selle tõendina arvestamata, kuna leidis, et see ei ole usaldusväärne.
Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Muu hulgas põhjendas kohus otsuses, miks ta lepingu lisa nr 1 tõendina ei arvestanud. Kuna hageja ei ole omandanud OÜ-lt Sanbal Eesti kostja vastu ei 97 915 ega ka 97 518 krooni suurust nõuet, jättis kohus hagi põhjendatult rahuldamata.
25.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
E.Liiv
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.