AS ESCO hagi OÜ ASE EHITUSPROJEKT vastu 269 097 krooni nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2010.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
269 097 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i ESCO apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AS ESCO (registrikood 10075625, asukoht: Viimsi vald, aadress: Aiandi tee 25, Viimsi vald, 74001 Harjumaa), seaduslik esindaja Peep Siimon, tehinguline esindaja advokaat Martin Lepp; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ ASE EHITUSPROJEKT (registrikood 10118636, asukoht: Tallinn, aadress: Laki 25, 12915 Tallinn), seaduslik esindaja Tiit Lepasepp
Kohtuistungi toimumise aeg
16.04.2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Peep Siimon, hageja tehinguline esindaja advokaat Martin Lepp, kostja seaduslik esindaja Tiit Lepasepp
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 15.01.2010.a otsus jätta muutmata.
AS-i ESCO apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 1(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-9346
3.Jätta hageja poolt esitatud 16.04.2010.a kohtuistungi protokolli parandamise taotlus rahuldamata.
4.Jätta kostja poolt 30.04.2010.a esitatud 16.04.2010.a kohtuistungi protokolli parandamise taotlus läbi vaatamata.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, AS ESCO kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.03.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt välja tasu teostatud ehitustööde eest summas 204 015 krooni ja viivised summas 65 082 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.10.2006.a ehituse töövõtulepingu nr PS061002 hinnaga 1 212 686 krooni. 20.04.2007.a ja 06.10.2007.a tellis kostja hagejalt lisatöid summas 236 815 krooni. Hagejal jäi tegemata vaskpindade keemiline lõppviimistlus, kuna selle täitmise oli kostja teostajaga ise kokku leppinud ning hageja vähendas lepingu hinda 171 304 krooni võrra. 20.06.2008.a ei esitas kostja omapoolsed vastuväited kostja poolt hagejale saadetud aktis nr 4 sisalduvate tööde osas. Kostja ei tasunud arvet P080601 summas 266 790,90 krooni. 31.07.2008.a esitas hageja lisatööde arve nr P080701 summas 58 496,60 krooni, mida kostja samuti ei tasunud. Hageja vähendas põhilepingust tulenevat nõuet 10%, kuna ei fikseeritud tööde tähtaja muutmist piisavalt. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista tehtud tööde eest 204 015 krooni ja viivised 65 082 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud lepingu sõlmimist ja lisatööde tellimist, aga leidis, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud ja tööd ei vastanud kvaliteedinõuetele. Üle olid andmata kaetud tööde aktid. Katus lasi vett läbi. Samuti ei valminud tööd kokkulepitud tähtajaks kuna 13 kuud pärast kokkulepitud tööde tähtaja möödumist ei olnud tööd veel valminud. Hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 15.01.2010.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd pooled ei viidanud lepingus töö erilistele kvaliteedinõuetele, siis olid pooled kokku leppinud töö keskmises kvaliteedis VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Kohus leidis, et RYL 2000 nõudeid tuli pidada lepingu osaks. Hageja esitas 11.06.2008.a teostatud tööde akti nr 4 ja 18.06.2008 vastava arve nr P080601 summas 266 790,90 krooni, 31.07.2008 teostatud tööde akti nr 5 ja arve nr P 080701 summas 58 492,60 krooni. Kohus nõustus hagejaga, et tellijal oli töö vastuvõtmise kohustus, kuid
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-9346 samas leidis kohus, et kostja ei olnud kohustatud viidatud akte allkirjastama. Puudus vaidlus selles, et tööd olid lõplikult valmimata. Lepingu p 7.1 järgi tööde üleandmist ei olnud kohtu hinnangul toimunud, kuna selleks tuli vormistada eraldi akt kõikide tööde osas mõlema poole allkirjaga. Seetõttu ei laienenud kostjale tööde vastuvõtmise kohustust. Kohus leidis, et käesoleval juhul tuli juhinduda lepingu punktist 5.3. Teostatud tööde aktid olid küll allkirjastamata, kuid tõlgendades lepingut VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi olid pooled praktikas aktsepteerinud ka teistsugust vormi ja kohus vorminõude rikkumist ei tuvastanud. Kohus leidis, et käesoleval juhul akte aktsepteeritud ei ole ning nende arvete alusel ei ole nõue sissenõutavaks muutunud. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuli kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud hagi põhines viidatud kahel arvel. Kohus asus seisukohale, et nende arvete järgi ei ole hageja nõue sissenõutavaks muutunud. Käesolevas vaidluses ei tuvastanud kohus, kas tööd olid kvaliteetsed või mitte. Kohus leidis, et kui pooled olid kokku leppinud tasu maksmise kohustuse tekkimiseks akteerimise, siis tuli sellest korrast kinni pidada. Kuivõrd hageja 18.06.2008.a arves nr P080601 ja 31.07.2008.a arves nr P080701 väljendatud nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, ei saanud kohus nendel asjaoludel hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Hageja on arvamusel, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi ning hinnanud valesti asjas esitatud tõendeid. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja nõue ei ole arvete osas sissenõutavaks muutunud. Pooled on lepingu p 5.3 kohaselt kokku leppinud, et tellija on kohustatud aktis nimetatud ehitustööd üle vaatama ja andma kirjalikult oma nõusoleku või esitama pretensiooni 3 tööpäeva jooksul. Aktsepteeritud aktide alusel koostatud arve tuleb tasuda 14 päeva jooksul arve esitamisest. Hageja leiab, et kuivõrd kostja eelnimetatud tähtpäevaks oma nõusolekut ega pretensiooni ei esitanud, siis loeti tööd aktsepteerituks ja esitatud arved kuulusid tasumisele 14 päeva jooksul. Hageja on seisukohal, et kohus ei ole tuvastanud kas aktide 4 ja 5 kohased tööd tegelikult teostati ja millises ulatuses need kvaliteetselt tehti. Kohus oleks pidanud hindama, millises ulatuses võiksid vastuväited olla põhjendatud. Samuti on kohus tuvastanud valesti aktide 4 ja 5 osas vastuväidete esitamisega seonduvaid faktilisi asjaolusid, leides, et aktide osas esitati tähtaegselt vastuväiteid. Hageja hinnangul on maakohus kasutanud lubamatult oma otsuses nn ringpõhjendust. Kohtuotsus on vastuoluline, ei ole jälgitav ning esitatud järeldused on ilma argumentatsioonita. Kohus on jätnud andmata hinnangu hageja poolt viidatud lepingu punktile 5.5. Seega ei tuvastanud kohus asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning tegi eeltoodust tulenevalt ebaõige kohtulahendi.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna otsuse muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-9346
7.Maakohus ei ole materiaalõigusnorme vääralt kohaldanud. Maakohus on oma otsust piisavalt põhjendanud. Maakohus tuvastas õigesti, et töövõtulepingust tulenev tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Maakohus asus õigesti seisukohale, et töö vastuvõtmise osas kuulub VÕS § 638 kõrval kohaldamisele ka pooltevahelise lepingu p 5.
8.Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et käesoleva hagi raames nõutav summa tuleneb aktides 4 ja 5 kajastatud tööde tegemisest. Maakohus leidis õigesti, et kostja esitas aktide osas vastuväited ja et seetõttu ei saa aktides 4 ja 5 kajastatud töid lepingu p 5.3 alusel vastu võetuks lugeda. Aktide 4 ja 5 (vt t lk 23 ja 25) osas esitas kostja konkreetsed vastuväited (vastavalt t lk 53 ja 55). Akti nr 5 osas esitas kostja vastuväited akti saamise päeval, seega esitati vastuväide kolmepäevase vastuväidete esitamise tähtaja jooksul. Akti nr 4, mis kannab kuupäeva 11.06.2008.a, osas esitas kostja vastuväited 20.06.2008.a. Kostja väitis maakohtu istungil, et mõlema akti osas esitati vastuväited tähtaegselt. Hageja ei ole tõendanud, millal sai kostja akti nr 4 kätte. Selle akti kostja poolt kättesaamise aja osas igasugused tõendid puuduvad. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja väidet, mille kohaselt tuleb akt nr 4 kostja poolt aktsepteerituks lugeda seetõttu, et kostja ei esitanud akti osas kättesaamisest alates kolme päeva jooksul vastuväiteid, nagu lepingu p 5.3 ette näeb. Kuivõrd kostja ei ole nendes aktides kajastatud tõid vastu võtnud, mille alusel hageja kostjalt raha nõuab, tuleb hagejal tõendada, et esinevad asjaolud, mille alusel saab tööd vastuvõetuks lugeda. Selleks oleks hageja pidanud tõendama, et tööde vastuvõtmine oli ette nähtud ositi ning et kostjal lasus just vastavate tööde ositi vastu võtmise kohustus, st et tööd olid nõuetekohaselt teostatud ja valmis. Maakohus leidis õigesti, et hageja seda tõendanud ei ole. Ringkonnakohus ei saa täielikult nõustuda apellandi väitega, et maakohus pidi hindama, kas aktides nr 4 ja 5 kajastatud tööd olid nõuetekohased või mitte. Maakohus pidi hindama, kas hageja poolt kohtu ette toodud tõendite alusel saab lugeda tõendatuks, et vastavad tööd olid teostatud nõuetekohaselt ja valmis ning et kostja keeldub tööde vastuvõtmisest alusetult. Maakohus asus õigesti seisukohale, et sellesisulist hageja väidet ei saa selle tsiviilasja raames esitatud tõendite alusel tõendatuks lugeda.
9.Ringkonnakohus ei nõustu selle apellandi väitega, et maakohtu istungil puudus pooltel vaidlus selle üle, kas aktides nr 4 ja 5 kajastatud tööde eest maksmisele kuuluv tasu on muutunud sissenõutavaks. Kostja vaidles kogu menetluse kestel hagile vastu, väites, et tööd ei olnud nõuetekohased ja olid lõpetamata. Kostja esitas oma väidete kinnituseks ka e- kirjad, milles kostja hagejale puudustest teada andis (vt t lk 53 jj).
10.See apellandi väide, et need puudused, millele kostja viitas, ei olnudki aktidega nr 4 ja nr 5 hõlmatud, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui hageja tahab väita, et tööd tuleb VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks, tuleb hagejal tõendada, et tööd olid valmis ja hageja esitas tööd vastuvõtmiseks ja kostja keeldus alusetult töid vastu võtmast. Selleks tuleb hagejal tõendada, millised tööd soovis ta aktidega nr 4 ja nr 5 kostjale vastuvõtmiseks esitada. Akti nr 4 (t lk 23) kohaselt esitati vastuvõtmiseks 31.10.2007.a- 06.06.2008.a tehtud tööd. Tööde kirjeldusena on märgitud „Lepinguga PS061002 ette nähtud tööd. 1. vastavalt lepingule vasetööd. 2. Lisatööd“. Akti nr 5 (t lk 25) kohaselt esitati vastuvõtmiseks perioodil 06.06- 31.07.2008.a tehtud tööd. Tööde kirjeldusena on aktis märgitud „Lepinguga PS061002 ette nähtud tööd. 1. Vastavalt lepingule vasetööd. 2. Lisatööd“. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aktide enda pinnalt järeldada, millised tööd hageja poolt aktidega nr 4 ja nr 5 vastuvõtmiseks esitati. Ringkonnakohus tegi 16.04.2010.a toimunud kohtuistungil jõupingutusi vastavate asjaolude väljaselgitamiseks. Hageja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei saanud lepingu täitmise käigus toimunud muudatuste tõttu arvestada ka lepingu lisas nr 1 (t lk 14) toodud tööde etappidesse jagamise graafikut. Hageja väite kohaselt olid aktid nr 4 ja nr 5 viimased aktid, mille alusel ta soovis
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-9346 kostjalt raha saada ning need aktid kajastasid kõiki töid, mis veel hageja hinnangul tegemata olid. Selleks, et väita, et konkreetsed tööd, mille eest raha nõuti, olid nõuetekohaselt teostatud ja lõpetatud ning hageja poolt kostjale vastu võtmiseks esitatud, oleks hageja pidanud tõendama, millised konkreetsed tööd vastuvõtmiseks esitati. Hageja seda teinud ei ole, sest eespool kirjeldatud abstraktsuse tasemel tööde nimetamine ei saa olla piisav. Samuti ei saa see hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja poolt etteheidetud puudused ei käinud nende tööde kohta, mida aktidega nr 4 ja nr 5 üle anda sooviti, olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Tegemist on liiga üldise väitega. Hageja oleks pidanud esile tooma, milliseid töid siis konkreetselt aktide nr 4 ja nr 5 alusel üle anda sooviti ning miks tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt ette heidetud puudused viidatud aktides kajastatud tööde kohta ei käinud. Seda aga tehtud ei ole. Selle väite osas ei saanud kohus selgust ka hoolimata sellest, et kohus vastavaid asjaolusid 16.04.2010.a kohtuistungil täpsustas. Kostja esitas tööde osas järgmised vastuväited (vt t lk 67): Plekk- katte kinnitamise osas puudub kaetud tööde akt ja teostusjoonis, samuti kinnitite vahe deklareerimine ja vastavad arvutused. Tihendustöö ei vasta nõuetele. Püstvaltsid ei vasta nõuetele. Vaskplekiga kaetud ääreelemendid ei vasta nõuetele. Rennid ja rõhtneelud ei vasta nõuetele. Puuduvad ka täitedokumendid. Tuulutatav hari ei vasta nõuetele. Plekkkatuse alusplaadi paigaldus ei ole dokumenteeritud. Kohati on OSB plaadi ja vaskpleki vahel prügi. Sellele lisaks heitis kostja hagejale kestvalt ette seda, et katus lasi vihma ajal vett läbi. Ringkonnakohtu hinnangul esitas kostja piisavalt konkreetsed etteheited selleks, et hageja saaks vastavate etteheidete paikapidamatust tõendada. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja leidis õigesti, et pooltevahelise lepingu p 9.1.4. kohaselt tuleb töö lugeda lepingutingimustele mittevastavaks, kui töö üleandmisel ei esitata ehitustööde juurde kuuluvaid dokumente. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale teostusjoonised ja kaetud tööde aktid esitanud või et tööde osas üldse dokumentatsiooni esitada ei tule.
11.Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, mille kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline seetõttu, et maakohus märkis, et hagejal on õigus tasu saada. Maakohus märkis lisaks sellele, et hagejal on õigus tasu saada valmis tööde eest, mis on vastu võetud või mis tuleks vastuvõetuks lugeda, ning et hageja ei ole antud juhul tõendanud tasunõude realiseerimise eelduseks olevaid asjaolusid.
12.Need apellandi väited, mille kohaselt kostja aktsepteeris raha maksmisega varem tehtud töid, ei saa mõjutada käesoleva hagi rahuldamist, sest käesoleva hagi raames nõuab hageja aktides nr 4 ja nr 5 kajastatud tööde eest tasu maksmist. Selle jaoks tuleb hagejal tõendada nendes aktides kajastatud tööde eest tasu saamise eelduseks olevad asjaolud.
13.Kohus nõustub apellandiga, et tööde viibimisega seotud väited ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks, kuid antud juhul jättis maakohus hagi rahuldamata muudel alustel.
14.Need apellandi väited, mille kohaselt ei saa tööde kvaliteedi hindamisel lähtuda nendest ehitusnõuetest, millest maakohus lähtus, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks, sest hageja ei esitanud asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud sisuliselt hinnata, kas hageja poolt vastuvõtmiseks esitatud tööd vastasid lepingutingimustele ning kas kostja poolt esitatud vastuväited olid asjakohased või mitte.
15.Hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt tuleks hagi rahuldada seetõttu, et hageja ei vastutanud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest seetõttu, et mittevastavus tulenes kolmanda isiku poolt tehtud tööst, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja vastavasisuline väide tuleb jätta TsMS § 652 lg 3 alusel arvestamata, sest need väited esitati alles ringkonnakohtus ning puudusid asjaolud, miks hageja ei saanud neid maakohtus esitada. Teiseks märgib ringkonnakohus, et hageja vastavasisulised väited on paljasõnalised ning tõendamata ning sedavõrd üldised, et neid ei saa arvestada.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-9346
16.Apellandi see väide, et töö oli osaliselt valmis ja oleks tulnud vähemalt osaliselt vastu võtta, ei saa olla apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellandi sellesisulised väited on vastuolulised, sest ringkonnakohtu istungil märkis apellant, et kõik võlgnetud tööd on valmis ja nõuetekohaselt teostatud. Teiseks märgib kohus, et apellandi väited, mille kohaselt olid tööd vähemalt osaliselt tehtud, on samuti tõendamata. Kostja väitis, et aktides 4 ja 5 kajastatud tööd on tervikuna tegemata ning esitas konkreetsed väited, mida hageja ei ole ümber lükanud.
17.Ringkonnakohus ei nõustu apellandipoolse etteheitega, et maakohus jättis tuvastamata asjas tähendust omavad asjaolud. Maakohus määratles kõik hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud, kuid leidis, et hageja ei ole vastavaid asjaolusid tõendanud. Kohus menetleb hagiasja poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel ja poolte poolt esitatud tõendite alusel, kusjuures kummalgi poolel lasub nende asjaolude tõendamise kohustus, millele pool hagimenetluses tugineda soovib. Seega saab kohus tuvastada asjaolusid üksnes poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude pinnalt. Nõustuda ei saa ka sellega, et maakohtu otsus oli apellandi jaoks üllatuslik. Maakohus tegi kostjale ettepaneku aktides nr 4 ja nr 5 kajastatud tööde osas esitatud etteheiteid täpsustada. Kostja seda ka tegi (vt t lk 67 jj). Hageja esitas kohtule omapoolse menetlusdokumendi, milles ta soovis väita, et kostjapoolsed etteheited olid alusetud (vt t lk 79 jj). Seega ei saa väita, et tõendamiskoormis või hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud oleksid hagejale selgunud alles kohtuotsusest. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta vaidlustatud maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Protokolli parandamise taotluste lahendamine
18.Hageja esitas 16.04.2010.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Ringkonnakohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll annab tõele vastavalt ja piisava täpsusega edasi seda, mida menetlusosalised kohtuistungil avaldasid. Protokoll vastab TsMS §-s 53 sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata.
19.Kostja esitas 30.04.2010.a 16.04.2010.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, sest TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada protokolli parandamise taotlus üksnes kolme tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest alates. Kohtuistungi protokoll allkirjastati 19.04.2010.a. Kohus selgitas istungil protokolli parandamise korda ning teatas ka protokolli allkirjastamise aja menetlusosalistele kohtuistungil. Kuivõrd kostja esitas protokolli parandamise taotluse olulise hilinemisega, tuleb see jätta läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja §171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-09-9346 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.