Võlaõigus › Töövõtulepingud

tööde eest 204 015 krooni ja viiviseid 65 082 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta lepingu sõlmimist ja lisatööde tellimist. Kostja aga leiab, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud ja tööd ei vasta kvaliteedinõuetele. Samuti ei valminud tööd kokkulepitud tähtajaks. 13 kuud pärast kokkulepitud tööde tähtaega ei olnud tööd veel valminud. Hageja on keeldunud puuduste kõrvaldamisest. Kohtu põhjendused 30.10.2006 ehituse töövõtulepingu nr PS061002 kohaselt kohustus hageja teostama ehitustöid aadressil XxxTallinn tähtajaga 21.01.2007 ja hinnaga 1 212 686 krooni (t lk 9-17). Puudub vaidlus, et 20.04.2007 ja 06.10.2007 tellis kostja hagejalt lisatöid summas 236 815 krooni (t lk 19-20). Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte töövõtusuhteks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Kostja ei soovi tööde eest tasuda, kuna tööd on tehtud ebakvaliteetselt. Hageja vaidleb sellele vastu ja soovib tehtud tööde eest tasu. Kohus peab hindama, kas kostjal on õigus esitada antud vastuväide ning kas hagejal on õigus nõuda esitatud arvete alusel kostjalt tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingu tingimustele. Pooltevahelise lepingu p 2.2 ja 2.3 kohaselt teostab hageja tööd vastavuses lepingu, kehtivate seaduste, normatiivaktide ja muude dokumentidega. Ehitustööd peavad vastama kokkulepitud kvaliteedinõuetele. Kuivõrd pooled ei ole lepingus viidanud töö erilistele kvaliteedinõuetele ja kvaliteedinõue on üldsõnaline, leiab kohus, et pooled on kokku leppinud keskmises kvaliteedis VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Kohtuistungil vaidlesid pooled, kas RYL 2000 tulenevad kvaliteedinõuded või mitte, kohus leiab, et RYL 2000 nõudeid tuleb pidada lepingu osaks, kuna neid kvaliteedinõudeid ehituspraktikas tavalised, samuti on kohtupraktika asunud seisukohale, et ehitise kvaliteeti saab hinnata muuhulgas Soome vastavate normide abil (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-02). Kohaldatav on ka valtsitud metallist katusekatte juhendteatmik RT 85-10862-et (t lk 70-76). Hageja on muuhulgas nendest materjalidest lähtunud (näit t lk 79-80). Kvaliteedinõuete tuvastamine aitab kohtul hinnata, kas kostja vastuväited töödele puudutavad lepingut kokkulepitud kvaliteedi küsimuses. Kohtu palvel on kostja välja toonud konkreetsed puudused (t lk 67), milleks on üldistatuna ebapiisav dokumentatsioon ja tihendustöö, püstvaltside, ääreelementide, rennide, rõhtneelude ja tuulutatava harja mittevastavus kvaliteedinõuetele. Kostja on detailsemalt välja toonud kinnitus- ja tihendusprobleemid (t lk 70-76). Hageja vaidleb nendele puudustele vastu (t lk 79-82) ja leiab, et tööd on tehtud nõuetekohaselt. Pooled ekspertiisi teostada ei soovinud ja kohus lahendab asja kirjalike tõendite pinnalt. Puudusi kajastavad kirjalikud tõendid on järgmised. 14.05.2007 e-kirjaga on kostja hageja alltöövõtjat teavitanud, et elamu katus ei pea jätkuvalt vett (t lk 18). 26.10.2007 nõupidamise protokollist nähtub, et probleemne on harja ja katuseakna liite veepidavus, mille tagamiseks täidetakse vahel täiendava kleepmassiga (t lk 21). Kostja 13.09.2007 e-kirjast hagejale nähtub, et katus laseb katuseakna juurest ja varikatus maja ees endiselt läbi ning kostja nõue on selline, et kui katus on vettpidav, siis akteeritakse

tööd. E-kirjast nähtub ka kostja tööde teostaja IT väide, et aken ei pea vett (t lk 45). 04.10.2007 e-kirjas märgib kostja, et tööd ei ole vastuvõetavad, kuna katus ei pea vett (t lk 46). 26.03.2008 kirjutab kostja, et hageja ei käinud objektil 25.02.2008 ega 26.02.2008. Katusetööde teostamisel olid nähtavad puudused ja tegematajätmised, sh olid katuseakna liitekohad endiselt tihendamata. 05.03.2008 lubas hageja järgmisel päeval objektile tulla (t lk 47-48, 51). 05.03.2008 kirjas hagejale loeb kostja ette tööde puudused, mh veepidavuse probleemi (t lk 49-50). 06.05.2008 tuletab kostja hagejale meelde, et vasetööde kohta puuduvad endiselt teostusjoonised ja kaetud tööde aktid (t lk 52). 20.06.2008 toob kostja järjekordselt esile puudused ning palub esitada tööde lõpetamise ajagraafik 26.06.2008 (t lk 53). 07.07.2008 ei ole tööd lõpetatud, esitatud ei ole ajagraafikut ega puudusi kõrvaldatud (t lk 54-55). Puudused ei ole kõrvaldatud ka 31.07.2008 ega 08.09.2008 (t lk 57, 58). 08.09.2008 teatas hageja esindaja, et oli puhkusel ega saanud piisavat infot, puhkuselt on ta tagasi 22.09.2008 (t lk 58). 20.03.2008 teatisega lõpetab kostja ühepoolselt lepingu, kuivõrd 26.10.2007 koosolekul otsustatud töid ei ole tehtud (t lk 69). Hageja on esile toonud, et kostja ei võtnud töid vastu. Hageja esitas 11.06.2008 teostatud tööde akti nr 4 (t lk 23) ja 18.06.2008 vastava arve nr P080601 summas 266 790,90 krooni (t lk 22), 31.07.2008 teostatud tööde akti nr 5 (t lk 25) ja arve nr P 080701 summas 58 492,60 krooni (t lk 24). Kohus nõustub hagejaga, et tellijal on töö vastuvõtmise kohustus. Seda on rõhutanud ka kohtupraktika (näiteks Riigikohus lahendis nr 3-2-1-80-08). Samas leiab kohus, et kostja ei olnud kohustatud viidatud akte allkirjastama. Nimelt vastavalt VÕS § 638 ja lepingu p 7.1 ja 7.2 toimub tööde üleandmine kostjale tööde lõplikul valmimisel. Puudub vaidlus selles, et tööd on lõplikult valmimata. Lepingus ei ole tehtud muudatust, et hageja peaks vähem töid teegma. Viidatud aktid hõlmavaid vaid osa töödest, mis kajastub tasumisele kuuluvas summas ja vastab maksegraafiku positsioonidele 4 ja 5 ning sellega ka lepingu p-le 5.3. Lepingu p 7.1 järgi tööde üleandmist ei ole kohtu hinnangul toimunud, selleks tuli vormistada eraldi akt kõikide tööde osas mõlema poole allkirjaga. Seetõttu ei laiene aktide 4 ja 5 järgi kostjale kohustus tööd vastu võtta. Jooksvate tööde osas olid pooled kokku leppinud teistsuguse korra – p 5.3 järgi pidi hageja esitama maksegraafikus ettenähtud tähtajaks teostatud ehitustööde etapi kohta akti, mis allkirjastatakse vaid hageja poolt. Kostja oli kohustatud tööd üle vaatama ja andma oma aktsepti või esitama pretensiooni kolme tööpäeva jooksul. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb juhinduda lepingu p-st 5.3. Teostatud tööde aktid on küll allkirjastamata, kuid tõlgendades lepingut VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi on pooled praktikas aktsepteerinud ka teistsugust vormi (näiteks e-kirjavahetus, mis on allkirjastamata, või hageja poolt koostatud nõupidamiste protokolli, mida kostja on teatises aktsepteerinud) ja kohus vorminõude rikkumist ei näe. Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja on nendele aktidele vastu vaielnud või tuleb aktid aktsepteerituks lugeda. Kostja on 11.06.2008 akti kätte saanud ja vastu vaielnud tuues ära konkreetsed puudused (t lk 54). Samuti on kostja kätte saanud 31.07.2008 teostatud tööde aktile on kostja samuti vastu vaielnud. Lepingu p 5.3 kohaselt toimub arvete maksmine aktsepteeritud aktide alusel 14 päeva jooksul arve esitamisest. Käesoleval juhul akte aktsepteeritud ei ole ning nende arvete alusel ei ole nõue sissenõutavaks muutunud. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud hagi põhineb viidatud kahel arvel. Kohus on seisukohal, et nende arvete järgi ei ole hageja nõue sissenõutavaks muutunud. Kohus märgib, et hagejal on tehtud tööde eest õigus tasu saada. Kui hageja tööd on mittenõuetekohased on kostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Käesolevas vaidluses ei ole kohus tuvastanud, kas tööd on kvaliteetsed või mitte. Tööde

kvaliteetsuse küsimuseni oleks kohus jõudnud, kui hageja nõue oleks sissenõutav. Käesoleval juhul märgib kohus vaid seda, et kui pooled on kokku leppinud tasu maksmise kohustuse tekkimiseks akteerimise, siis tuleb sellest korrast vastavalt lepingule kinni pidada. Kuivõrd hageja nõue 18.06.2008 arve nr P080601 ja 31.07.2008 arve nr P080701 ei ole sissenõutavaks muutunud, ei saa kohus nendel asjaoludel hagi rahuldada. Kohus on vaba küll õiguslikus hinnangus, kuid seotud poolte poolt esitatud asjaoludega. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kostja on esitanud tööde tähtaegsuse vastuväite, kuid see ei oma antud kontekstis enam tähendust. Asjas tähtsust mitteomavad tõendid jätab kohus tähelepanuta. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.