Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 04.02.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja HP31.07.2006. a tarbijakrediidilepingu , millega hageja andis HPle laenu summas 65 000 krooni. Raha kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressidena 25% krediidisummast aastas. Hageja sõlmis 31.07.2006. a MEga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest lepingust. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 293 103 krooni ning käenduse tähtajaks 01.09.2018. a. Kostja jättis lepingujärgsed maksed nõuetekohaselt tasumata. Hageja ütles 20.02.2007.a lepingu üles. Hagiavalduse kohaselt võlgnevad kostjad hagejale 103 455.52 krooni, millest 64 790.21 moodustab tagastamata krediidisumma, 9 131.12 krooni moodustab intress, 12 958.04 krooni leppetrahv, 15 594.10 krooni viivis ja 982.05 võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2 ja 4, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja 2 alusel palub hageja 07.04.2010.a hagiavalduse täpsustuses kostjatelt solidaarselt välja mõista 125 588.73 krooni, millest 64 790.21 moodustab tagastamata krediidisumma, 9 131.12 krooni moodustab sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 50 685.35 krooni viivis ja 982.05 võla sissenõudmisega seotud kahjuhüvitis. Kostja vastus Kohtule 11.04.2008. a esitatud vastuses tunnistab kostja ME hagi. Kostja loodab, et põhivõlgnik H P täidab oma lubaduse ja tasub hagejale võlgnevuse. Kostja HP sai hagimaterjalid 29.04.2008. a, kuid kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil 12.04.2010. a jäi hageja 07.04.2010. a hagiavalduse täpsustuses toodud nõude juurde. Kostja HPkohtusse ei ilmunud. Kostja MEseletuse kohaselt soovis tema hagejaga kompromissi sõlmida, kuid kostja HPkompromissi sõlmima ei ilmunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 94 lg 1, § 113 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt 31.07.2006. a tarbijakrediidilepingule , pidi kostja laenu summas 65 000 krooni tagastama vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja laenu ei tagastanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

kostja II vastutab käenduslepingu alusel solidaarselt kostjaga I tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 64 790.21 krooni. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 9 131.12 krooni kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Laenulepingu põhitingimuste kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus arvestada viivist 25% aastas. Seisuga 07.04.2010. a moodustab viivis 50 685.35 krooni. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub välja mõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 50 682.35 krooni. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Lepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt laenusaaja kohustus tasuma laenusumma koos käsitlemise kuludega. Seega on hageja kulutuste hüvitamise nõue summas 982.05 krooni õiguslikult põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 08.04.2010. a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.