2-09-44439
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.05.2010. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-44439
Tsiviilasi
Ahto Oja hagi AS turgel Grupp vastu töölepingu lõpetamisest vähem etteteatamise aja eest hüvitise saamiseks.
Tsiviilasja hind
35 199.45 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Axxx Oxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja AS Turgel Grupp (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tehnika 3 Türi 72213) lepinguline esindaja Ixxxxx Mxxxxx (OÜ MBG Konsult, asukoht Kuldnoka 6-61 Tallinn 10619)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses vastavalt kohtu 18.03.2010 määrusele
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AS-lt Turgel Grupp Axxx Oxx kasuks hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatamise aja eest 35 199 (kolmkümmend viis tuhat ükssada üheksakümmend üheksa) krooni 45 senti. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas 16.03.2009.a avalduse töövaidluskomisjonile, milles palus tööandajalt välja mõista hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest kahe kuu palga suuruses summas ja hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi asjas otsuse 16.04.2009.a ja rahuldas hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse osaliselt: rahuldas avalduse töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest hüvitise saamises summas 36 696.90 krooni, kuid jättis rahuldamata hüvitise nõudes lõpparve kinnipidamise eest. Tööandja, AS Turgel Grupp esitas kohtule taotluse töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses seoses hüvitise välja mõistmisega töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 25 lg 1 teise aluse kohaselt jõustus töövaidluskomisjoni otsus osas, millega avaldaja nõue jäeti rahuldamata s.o hüvitise nõudes lõpparve kinnipidamise eest, sest kumbki poolt ühekuulise tähtaja jooksul otsust nimetatud osas ei vaidlustanud. Nimetatud asjaolusid kohus hagimenetluses ei käsitle. Mittevaieldavad asjaolud Hageja ja kostja vahel oli 05.05.2008.a sõlmitud tööleping nr 18 (töövaidluskomisjoni (TVK) t lk 3-4), mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle mehhanisaator/teetöölise ametikohale. Leping oli tähtajatu. Töötaja palgatingimused olid sätestatud lepingu p-s 6 ja lepingu lõpetamise alused ja etteteatamistähtajad p-s 9. Eelnimetatud tööleping lõpetati 18.02.2008.a TLS § 86 p 3 alusel töötajate koondamise tõttu (TVK t lk 6). Lepingu lõpetamine on vormistatud 16.02.2009.a. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles esitatud nõude kohus loeb hagi nõudeks. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise koondamisest vähem ette teatamise aja eest 2 kuu palga suuruses summas. Hageja leidis, et kostja ei ole talle teatanud nõuetekohaselt ette tema koondamisest. Kostja teavitas töötajaid 16.12.2008.a umbmääraselt võimalikest koondamistest tulevikus. Koondamisest anti hagejale teada 16.02.2009.a telefoni teel ja töölepingu lõpetamise päevaks oli 18.02.2009.a. Seega teatas tööandja lepingu lõpetamisest ette vaid 2 päeva. Hagimenetluses hageja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et 16.12.2008.a toimunud lepingu lõpetamisest teavitamine oli umbmäärane ja väljendas teadet tulevikus aset leidvast võimalikust koondamisest. Kostja leidis, et on hagejale lepingu lõpetamisest ette teatanud 16.12.2008.a kirjaliku teatisega, mis vastas TLS § 72 ja 87 nõuetele ehk antud teate sisu väljendas ühemõtteliselt ja tingimusteta soovi lõpetada tööleping ja esitas asjakohased põhjendused töölepingu lõpetamise vajaduste ja asjaolude kohta. Teade oli kirjalikus vormis, allkirjastatud kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme Mxxxxs Lxxxx poolt ja selle sisuks oli konkreetne teave töölepingu lõpetamise asjaolude kohta koondamise alusel. Hageja ei ole seadnud kahtluse alla, et sai 16.12.2008.a nimetatud teatise kätte. Kostja leidis, et teade ei olnud umbmäärane või segane. See vastas tahteavalduse tegija tahtele ja hageja ei ole esitanud väiteid, et oleks teatest aru saanud erinevalt selle grammatilisest sisust. Hagejale anti teada, et tema tööleping lõpetatakse hiljemalt 28.02.2009.a. Seadus ei keela lepingu lõpetamisest ette teatada pikemalt.
Samuti leidis kostja, et hageja hüvitis on arvestatud ebaõigesti. Kostja võttis omaks, et hageja keskmine päevapalk oli 902.55 krooni. Kuna hageja ise on väitud, et talle teatati lepingu lõpetamisest ette 16.02.2009.a, oleks kahekuulise etteteatamise tähtaeg saabunud 14.04.2009.a Kuna leping lõpetati 18.02.2009.a, oleks talle ette teatatud vähem 39 tööpäeva. Hüvitise summa oleks sel juhul 35 199.45 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et tööleping lõpetatid kuni 01.07.2009.a kehtinud töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandja on järginud TLS sätestatud töölepingu lõpetamise protseduurilisi nõudeid ja kas hagejal on nõuete rikkumise korral õigus saada hüvitist. TLS § 87 lg 1 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud koondamisel töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatama. Etteteatamise tähtaeg sõltub tööstaaži pikkusest tööandja juures. Käesolevas asjas tuvastas kohus, et vastavalt poolte vahel 05.05.2008.a sõlmitud töölepingule töötas hageja kostja juures alates eelnimetatud kuupäevast. Seega oli tema tööstaaž kostja juures alla viie aasta ja ette teatamise tähtaja pikkuseks vastavalt TLS § 87 lg 1 p 2 oli vähemalt kaks kuud. Kuna pooled ei vaidle lepingu lõpetamise kuupäeva üle, milleks oli 18.02.2009.a oleks kostja pidanud hagejal töölepingu lõpetamisest ette teatama hiljemalt 18.12.2008.a. Kostja leiab, et on nimetatud kohustuse täinud ja esitanud teate 16.12.2008.a (TVK t lk 5), hageja leiab, et nimetatud teadet ei saa käsitleda nõuetekohasena. Vastavalt TLS § 87 lg 1 ja § 72 lg 1 peab töölepingu lõpetamise teade olema esitatud kirjalikult ja soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Kohus asub seisukohale, et 16.12.2008 teatist ei saa lugeda töölepingu lõpetamise etteteatamise teateks, sest teatise kohaselt teatas kostja hagejale töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 3 alusel töötajate koondamisel ajavahemikul 01.02.–28.02.2009. Teatis ei sisalda töölepingu lõpetamise konkreetset kuupäeva ei hageja ega ka teiste teates märgitud töötajate kohta. Kohus leiab, et kindla lepingu lõpetamise tööpäeva märkimata jätmist saab käsitleda tingimusliku lepingu lõpetamise soovina- on tingimuslik, mis kuupäevani leping kehtib. Kuna töölepingu kehtivuse ajal on töötajal õigus töötada tööandja juures, saada selle eest palka ja tööandjal omakorda kohustus tagada töötajale töö, jääb lahtiseks, mis kuupäevast nimetatud õigused ja kohutused lõpevad - kas 01.02 või alles 28.02. Seega ei saa esitatud teatist lugeda individuaalseks töölepingu lõpetamise teateks. Kohus leiab, et nõuetekohane töölepingu lõpetamise teade esitati hagejale alles 16.02.2009.a. Nimetatud dokument sisaldab kõiki töötaja jaoks olulisi andmeid töölepingu lõpetamisel ja tuleb lugeda teateks TLS § 87 lg 1 mõttes. Seega on kostja teatanud hagejale töölepingu koondamisel lõpetamisest ette vaid kaks päeva. TLS § 87 lg 2 sätestas, et sama paragrahvi lõigetes 1. ja 5. ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Kostja väitel ei ole poolte vahel vaidlust selles, et võimaliku hüvitise arvestamise aluseks olnud hageja keskmine päevapalk oli 902.55 krooni. Hageja omapoolset hüvitise arvetust esitanud ei ole. Kui hagejale töölepingu lõpetamisest teatati ette 16.02.2009, oleks kahekuuline etteteatamise tähtaeg saabunud 16.04.2009. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 18.02.2009.a, jääb eelnimetatud ajavahemikku 39 tööpäeva, milliste tööpäevade võrra töölepingu teatamisest
vähem hagejale kirjalikult ette teatati ning mille eest on hagejal õigus saada hüvitust. Hüvitise suuruseks on seega 39x 902.55= 35 199.45 krooni. Nimetatud summas tuleb hüvitis kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kostja on tulenevalt ITLS § 24 lg 4 ja riigilõivuseaduse lisa 1 tasunud riigilõivu 7500 krooni. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on hagi siiski põhimõtteliselt rahuldanud, muutes vaid hüvitise suurust 1497.45 krooni, s.o 4% võrra võrreldes töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud otsusega. Hageja ise ei olnud hüvitist summaliselt nõudnud ja ebaõige arvestuse tegi töövaidluskomisjon. Seega tuleks menetluskulude jaotusel lähtuda ka TsMS § 162 lg 1 põhimõttest, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sisuliselt tegi kohus lahendi kostja kahjuks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb poolte menetluskuld jätta nende endi kanda.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.