2-08-54067/4 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, hageja ja E OÜ-d esindav kostja sõlmisid 16.05.2005 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja käendajana juhul kui E OÜ ei täida müüja ja ostja vahelistest müügitehingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, sh ei tasu tähtaegselt müüja esitatud arveid ning müüja esitab ostja vastu rahalise nõude, käendama ostja rahalisi kohustusi müüja ees 150 000 krooni ulatuses (tl 4). Kostja võtab õigeks, et on sõlminud eeltoodud lepingu. 2008. jaanuaris müüs hageja E OÜ-le ehituskaupu, mille kohta esitas E OÜ-le arveid kokku summas 68 782,76 krooni (tl 5-19). E OÜ oma kohustusi täitnud ei ole, mistõttu on põhjendatud hageja nõue kostja kui käendaja vastu. Kostja väited, et kostja ei ole käesoleval ajal enam E OÜ juhatuse liige ega ole teadlik kohustuse rikkumisest on alusetud ja tõendamata ning ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Võlgnevus tekkis jaanuaris 2008, see on ajal kui kostja oli E OÜ juhatuse liige (tl 22) ja ainuosanik, seega kostja pidi olema teadlik, et hagejalt on kaup tellitud, kaup saadud ja selle eest on hagejale tasumata. Tellimused on vormistatud kostja kliendi kaardiga ja arve-saatelehtedel on kostja märgitud saajaks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kauba oleks saanud kolmandad isikud mitte E OÜ, kelle omanik ja juhatuse liige kostja oli kauba saamisel. Kostja kohtuistungil kinnitas, et on kauba kätte saanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et saadud kauba eest oleks hagejale tasutud. Pooled ei ole käenduslepingus kokku leppinud, et hagejal on kohustus esitada esmalt võlanõue E OÜ-le ja seejärel alles kostjale. Kostjale kui E OÜ esindajale on saadetud 08.05.2008 maksenõue kostja ja äriühingu registri aadressile XXXKuressaare (tl 20-21). Maksenõue saadeti üle kuu varem äriühingu asukoha kande muutmist. Tulenevast sellest saab järeldada, et kostja pidi maksenõude mais 2008 kätte saama. Eeltoodu veendumust kinnitab teadmine, et samal aadressil elasid kostja vanemad. Samuti saadeti 24.07.2008 kostja meilile maksenõue (tl 68). Meili aadress on sama millele kohus väljastas kostjale teateid ja millelt kostja kohtule vastas (tl 60, 61, 68). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja oli teadlik võlanõudest, seega väide, et enne hagi esitamist puudus tal teave võla olemasolust on ainetu. Kohus leiab, et kostja väide kohtuistungil, et ta ei saanud kätte hagimaterjale on mittetõsiselt võetav, kuna kostja on saanud 06.12.2008 materjalid kätte aadressil XXXTallinnas, s.o aadressil kus elab kostja ka istungi toimumise ajal koos elukaaslase ja lapsega. Perekonnaliikme poolt vastuvõetud kohtudokumendid loetakse kätteantuks. Kostja on vastanud hagile kirjalikult vastavalt menetlusse võtmise määruses märgitud tähtaja jooksul. Kostja on märkinud vastuses käesoleva tsiviilasja numbri ning vastuse sisu on vastavuses käesolevas tsiviilasjas hagi sisuga. Vastus on allkirjastatud pärast meili aadressile allkirjaga vastuse saatmise nõude esitamist (tl 61, 62).