2-10-10289/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ Edukan esitas kohtule 03.03.2010 võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnik on asutatud 2005 augustis ja registreeritud äriregistris 18.08.2005. Põhitegevuseks on tööstuslike jahutus- ja külmutusseadmete tootmine, tehniline hooldus, remont; ventilatsiooni-, jahutus- ja kliimaseadmete paigaldus, häälestus ja remont. Majandustegevust arendatakse rendipindadel. Majandustegevus muutus probleemseks 2009 algusest seoses majanduslangusega. 2009. majandusaasta lõppes kahjumiga. Peamiseks põhjuseks on liiga suured palgakulud võrreldes käibega. Kehtivaid töölepinguid on kaks. Äriühingu kogu vara realiseerimisel ei ole võimalik kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamine, põhivara puudub. Vara moodustab seisuga 31.01.2010 44 762,29 krooni, millest raha kassas ja pangakontodel 45,19 krooni, ostjate laekumata arved 22 717,10 krooni (17 377,10 krooni lootusetud) ja varud 22 00 krooni (lattu seisma jäänud kompressor). Võlakohustused on summas 1 489 461,55 krooni. Tartu Maakohus nimetas 19. märtsi 2010 määrusega OÜ Edukan ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Edukan on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Igapäevaste kulutuste katteks rahaliste vahendite puudumise ning arveldusarvetel maksuvõlgade tõttu seatud aresti tõttu on äriühingu majandustegevus minimaalne. Liisinguvarad on liisinguandjale tagastatud. Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku avaldused äriühingule tulusate projektide osas läbirääkimiste pidamise kohta on jäänud ebamääraseks. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks võimalused puuduvad. Tegevuse üldiseloomustus Äriühing on asutatud 12.04.2005 OÜ Nelivedu poolt ja kantud äriregistrisse 10.05.2005. 16.08.2005 võõrandas OÜ Nelivedu temale kuuluva osa nimiväärtusega 40 000 krooni Ants Käisile. OÜ Edukan juhatuse liikme Ants Käisi selgituste kohaselt alustas äriühing oma aktiivset majandustegevust 2005. aasta septembris. Peamiseks tegevusalaks on olnud külmutusseadmete remont, hooldus ja valmistamine. Äriühingu põhilisteks lepingupartneriteks olid Eesti firmad, kes tegelevad toiduainete valmistamise ja müügiga. Äriühingu majanduslikud raskused said alguse 2008. aastal seoses üleüldise majanduslangusega. Vaatamata pikaajalisele pingutusele pole käesolevaks hetkeks õnnestunud olukorra paranemist saavutada, mistõttu äriühingu juhatuse liige on pöördunud kohtu poole äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Äriühingu juhatuse liikme seletuste kohaselt peab ta hetkel läbirääkimisi mitme projekti üle, mis võiksid firma maksejõuetuse olukorrast välja tuua. Kellega täpsemalt ja mis projektiga seoses läbirääkimisi peetakse, mis on

projekti täpsem sisu ja planeeritav tulemus, ei ole äriühingu juhatuse liige ajutisele haldurile käesolevaks hetkeks avaldanud. 2008. majandusaastal on jätkunud äriühingu müügitulude vähenemine moodustades seisuga 31.12.2008 1 098 663 krooni (vähenemine võrreldes eelneva majandusaastaga 1,91 korda). Äriühingu tegevusega seotud kulud moodustasid seisuga 31.12.2008 kokku 1 599 785 krooni (vähenemine võrreldes eelneva majandusaastaga vaid 1,3 korda). Äriühingu tegevuse finantstulemiks oli 2008. majandusaastal kokkuvõttes kahjum kogusummas 501 102 krooni. Äriühingu omakapital seisuga 31.12.2008 moodustas -445 954 krooni (oli lausa negatiivne). Äriühingu kohustused (704 343 kr, 100 % lühiajalised) ületasid äriühingu varasid (305 389 kr) enam kui 2 korda. 2009. majandusaastal nähtub äriühingu tegevuse ja bilansimahu järsk vähenemine. Kogu 2009. aasta müügitulu moodustas vaid 600 196 krooni, lisaks saadi finantstulu summas 10 krooni. Äriühingu kulud seevastu olid hoopis kasvanud võrreldes eelneva majandusaastaga ja moodustasid seisuga 31.12.2009 1 617 717 krooni. Äriühingu tegevuse finantstulemiks oli 2009. majandusaastal kokkuvõttes kahjum juba kogusummas 1 016 406 krooni. Äriühingu omakapital seisuga 31.12.2009 oli negatiivne juba summas –1 462 360 krooni. Äriühingu kohustused (1 511 667 kr, 100% lühiajalised) ületasid äriühingu varasid (49 307 kr) enam kui 30 korda. Äriühingu juhtkonna poolt seisuga 31.03.2010 koostatud OÜ Edukan bilansist nähtuvalt moodustavad äriühingu varad arvestuslikult vaid 60 830,39 krooni, samas kui äriühingu teadaolevad võlakohustused ulatuvad 1 611 291,13 kroonini (ületasid varasid ca 26 korda). Seisuga 31.03.2010 on äriühingu omakapital jätkuvalt negatiivne ja moodustab –1 550 460,40 krooni. Finantsnäitajate analüüsi kokkuvõte OÜ Edukan raamatupidamise aruannetest nähtuvalt on äriühing kogu oma tegevusaja jooksul olnud liigsõltuvuses võõrkapitalist. Äriühingu majandustegevus on olnud üles ehitatud peamiselt teistelt isikutelt liisitud/renditud/krediiti võetud vahenditele. Eeltoodud põhjustel on OÜ Edukan majandustegevust läbi aegade ilmestanud ka suured püsikulud. Äriühingu tegevuse kõrghetkeks võib pidada 2006. majandusaastat, mil äriühingu müügitulud hüppeliselt kasvasid võrreldes eelneva majandusaastaga. Alates 2007. aastast ilmneb aga äriühingu tegevuse kiire ja pöördumatu vähenemine - müügitulud vähenesid järk-järgult, samas kui äriühingu kulud nii kiireid muutusi läbi ei teinud. Pigem vastupidi - äriühingu palgakulud on hoopis oluliselt kasvanud (kui 2007. majandusaastal moodustasid palgakulud 518 542 krooni ehk 24,86% kõikidest kuludest, siis 2008 moodustasid palgakulud juba 649 111 krooni ehk 40,57% kõikidest kuludest ja 2009. majandusaastal 744 525 krooni ehk 46,02% kõikidest kuludest) ning on olnud ilmselges disproportsioonis äriühingu käibega nimetatud perioodil (2007. majandusaastal moodustas palgakulude suhe käibesse 24,69%, 2008. majandusaastal aga juba 59,08% ning 2009. majandusaastal lausa 124,05%). Äriühingu likviidsusnäitajad on olnud mitterahuldavad (üldhinnang nõrk) alates 2008. majandusaastast ning edaspidi on need ainult nõrgenenud. Äriühingu omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele alates jaanuarist 2008, mil see on muutunud lausa pöördumatult negatiivseks (st samast ajast ei kata äriühingu koguvara enam ära äriühingu kohustusi). Äriühing on olnud maksejõuetuse olukorras hiljemalt 2008. majandusaasta lõpuks. Vara Võlgnikul on seisuga 31.03.2010 teadaolevalt järgmine vara väärtusega mitte enam kui ca 37 000 krooni: 1) raha kassas 359,90 krooni; 2) raha arvelduskontol 10220074769011 AS-s SEB Pank 117,44 krooni; 3) raha arvelduskontol 221027822901 AS-s Swedbank 45 krooni; 4) nõuded ostjate vastu 48 608,21 krooni, millest ajutine haldur peab lootusetuteks ca 66% nõuetest; 5) varud (lõpetamata toodang) raamatupidamisarvestuslikus väärtuses 22 000 krooni (lattu seisma jäänud kompressor Frascold D418Y – orienteeruv müügiväärtus mitte enam kui ca 20 000 krooni). Võlad Võlgniku võlgade suurus on vähemalt 1 611 481,13 krooni: 1) ostjate ettemaksed 9353,11 kr; 2) võlad tarnijatele 528 797,59 kr; 3) maksuvõlad 625 085,43 kr; 4) palgavõlad 378 055 kr (s.h Ants Käisi juhatuse liikme tasu 242 800 kr); 5) muud viitvõlad 70 190 kr.

Juhatuse tegevus Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla seaduses sätestatud alampiiri, oli äriühingu juhatuse liikmetel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Tuginedes ajutisele haldurile esitatud OÜ Edukan raamatupidamise koondandmetele on äriühingu juhtkond ise kajastanud äriühingu omakapitali langemist pöördumatult alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse hiljemalt 2008 jaanuari lõpuks (seisuga 31.01.2008 moodustas omakapital -115 970 krooni). Mitte miski äriühingu edasises tegevuses ei viidanud võimalusele, et samal viisil jätkates, suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §-st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) omakapitali taastada ning tekkinud makseraskused ületada. Äriühingu juhatuse liige on vaatamata netovara puudujäägile otsustanud jätkata äriühingu kahjumlikku tegevust. Alates 2008. majandusaastast on suurimaks kuluartikliks olnud palgakulud (s.h juhatuse liikme tasu) ja need on aastast aastasse ainult kasvanud, kuigi äriühingu majandustegevus on aastast aastasse vähenenud. 2009. majandusaasta lõpus maksuvõlgade tõttu arvelduskontode sulgemise järel on äriühingu majandustegevus olnud minimaalne. Vaatamata sellele on töölepingud töötajatega lõpetamata, jätkuvalt arvestatakse märkimisväärset tasu juhatuse liikmele, tekitades äriühingule igakuiselt juurde maksukohustusi sotsiaalmaksu näol, kasvanud on ka viivitusintressi võlad. Kuust kuusse on omakapitali puudujääk ainult kasvanud ning seisuga 31.03.2010 moodustas äriühingu arvestuslik netovara juba -1 550 460 krooni. Äriühingu juhataja poolt esitati pankrotiavaldus kohtule alles 03.03.2010, s.o oluliselt hiljem pärast alalise maksejõuetuse ilmnemist lähtudes võlgniku enda raamatupidamisandmetest. Eeltoodut arvestades on OÜ Edukan juhatuse liige rikkunud äriseadustiku §-des 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Äriseadustiku §des 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt karistusseadustiku §-des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Maksejõuetuse põhjused OÜ Edukan omandas alalise maksejõuetuse tunnused juba 2008. majandusaasta alguseks. Alaline maksejõuetus on kujunenud majanduslike põhjuste ja juhatuse liikme poolt toimepandud raskete juhtimisvigade koosmõjus. Kindlasti on äriühingu maksevõimelisusele objektiivselt negatiivselt mõjunud 2007/2008. aasta järsk majanduslangus ning sellest tulenevalt nõudluse vähenemine OÜ Edukan poolt osutatavate tööde/teenuste järele ja äriühingu müügitulu vähenemine. Kuid ilmselgelt on äriühingus olnud probleemiks ka puudulik/oskamatu finantsjuhtimine (kuna ajutise halduri hinnangul on äriühingu raamatupidamisarvestus olnud korrektne, siis peab olema põhjuseks mitte vastava finantsaruandluse puudumine, kuivõrd äriühingu juhtkonna oskamatus seda lugeda ning teha sellele vastavaid juhtimisotsuseid). Äriühingu juhtkond on pidanud otstarbekaks äriühingu majandustegevus üles ehitada peamiselt teistelt isikutelt üürile/liisingusse/krediiti võetud varale. Eeltoodut arvestades on suhteliselt suured püsikulud olnud äriühingu tegevusse juba sisseprogrammeeritud. OÜ Edukan majandustegevust kajastavaid aruandeid analüüsides nähtub, et nõudlus äriühingu poolt pakutavate teenuste ja kaupade järele on kogu aeg olnud ebastabiilne ja sellest tulenevalt on ka äriühingu tegevus olnud heitlik. Üldise majanduslanguse tingimustes hakkas nõudlus äriühingu poolt osutatavate teenuste ja müüdavate kaupade järele kiiresti vähenema, samas kui püsikulusid vähendada ei suudetud/osatud/soovitud. Tulude kahanemine tekitas kroonilise käibevahendite puudujäägi. Osanik ettevõttesse täiendavat kapitali ei investeerinud, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada. Krediidivõimaluste ja – tingimuste karmistumise tõttu ei ole õnnestunud äritegevuseks vajalikku käibekapitali saada ka väljastpoolt. Eeltoodud asjaolud kogumis tõid objektiivselt kaasa OÜ Edukan võimetuse nõuetekohaselt täita kohustusi enda võlausaldajate ees. Võlgade tekkimine liisinguandjate ees tõi

kaasa liisingulepingute ennetähtaegse ülesütlemise, võlgade tekkimine Maksu- ja Tolliameti ees tõi kaasa äriühingu arvelduskontode arestimise. Eeltoodut silmas pidades jääb ajutisele haldurile täiesti mõistetamatuks äriühingus valitsenud palgapoliitika – äriühingu müügitulud on aasta aastalt vähenenud, palgakulud aga hoopis kasvanud. OÜ Edukan juhatuse liige Ants Käis on pannud toime raske juhtimisvea, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühingu omakapital on alates jaanuarist 2008 kuni ajutise halduri nimetamiseni olnud negatiivne, ehk teisisõnu on äriühing tegutsenud sel perioodil sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamist, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Ajutine haldur märgib täiendavalt, et OÜ Edukan juhatuse liige Ants Käis on teadolevalt olnud külmatehnika müügiga ja hooldusega seotud juba aastaid. Ants Käis on olnud OÜ Jääpurikas (äriregistris registreeritud 12.11.1996, registrist kustutatud 22.11.2006) ainuosanik ja juhatuse liige. Tartu Maakohtu määrusega 16.09.2005 algatas kohus OÜ Jääpurikas pankrotimenetluse (samast ajast algas OÜ Edukan majandustegevus!). Seoses OÜ Jääpurikas maksejõuetuse kujunemise asjaoludega on OÜ Jääpurikas ajutise halduri aruandes välja toodud: “Olles uurinud olemasolevaid asja materjal, olen arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu – puudulik finantsjuhtimine (2002. a suur palgakulu võrreldes käibega); konkurents ja tööde ebastabiilne nõudlus turul.” Eeltoodust nähtuvalt on Ants Käis OÜ Jääpurikas pankrotistumise järgselt soetanud endale lihtsalt teise äriühingu jätkates tegevust täpselt samas valdkonnas samade meetoditega tegemata mingisuguseidki korrektiive juhtimises. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et Ants Käis on OÜ-d Edukan juhtinud sama puudulikult/oskamatult kui OÜ-d Jääpurikas ning ka nende äriühingute maksejõuetuse kujunemise põhjused on üldjoontes samad. See seab kahtluse alla Ants Käisi võimed ja oskused äriühingut juhtida. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Menetluse raugemine PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, likviidset vara on mitte enam kui 37 000 krooni, mis katab ära ajutise menetluse kulud. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (PankrS § 34 lg 1; § 130 lg 5). Pankrotimenetlusel on mõte, kui läbi pankrotimenetluse suudetakse suurendada pankrotivara sedavõrd, et tekiks võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võimalike kohtumenetluste kulude tarbeks aga OÜ-l Edukan vahendid puuduvad. Pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine oleks võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ette garanteerida, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril faktiliselt niipalju pankrotivara suurendada, et võlausaldajatel sellest kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise vältimiseks teatanud 13.04.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 30 000 krooni kohtu deposiiti. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Edukan pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri