Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja keskmise töötasu vähem ette teatatud aja eest 8 405.87 krooni. Kostja esitas 13.01.2010 Tartu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hageja on seisukohal, et töövaidluskomisjoni otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 03.11.2009 üles TLS § 88 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt peab tööandja erakorraliselt ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat. Kostja ei ole järginud TLS § 97 lg 2 p-st 2 tulenevat etteteatamistähtaega ning seega on hagejal õigus saada keskmist töötasu vähem etteteatatud aja eest. TLS § 100 lg 5 järgi on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud. Hageja palub kostjalt välja mõista töölepingu ülesütlemisel vähem ette teatatud aja keskmise töötasu summas 8 405.87 krooni hageja kasuks ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Hageja töötas OÜ-s Judent 20.10.2008 sõlmitud töölepingu alusel arsti abilise ametikohal. Tööleping sõlmiti katseajaga 3 kuud. Aja jooksul hakkasid ilmnema töötaja sellised iseloomujooned, millised ei sobi kokku tööks patsientidega: patsientidega mittesuhtlemine vastavalt ametijuhendile, pirtsakus, arsti tööks vajalike töövahendite mitteettevalmistamine patsientide vastuvõtuks, esmaste hügieeninõuete eiramine. Samas ilmnesid puudused töös: arstide poolt antud tööülesannete eiramine. Sellekohase ettekande on teinud juhatusele vanemõde R.K. , kellele hageja otseselt allus. Juhatuse liige vestles hagejaga ning soovis leida mõlema poolt rahuldavat tulemust. Vestluse tulemusena lepiti kokku, et hageja läheb lühikeseks ajaks palgata puhkusele ning tagasi tulles otsustatakse töötajaga töö jätkamise võimalus. Peale palgata puhkuselt naasmist olukord ei paranenud, samal kuupäeval vormistati käskkiri seoses tööülesannete mittetäitmisega. Hageja on allkirjaga kinnitanud, et on käskkirjast teadlik. Tuginedes TLS §-e 87 peab tööandja järgima etteteatamistähtaegu. Samas TLS § 97 lg 3 näeb ette võimaluse töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötajast tuleneval põhjusel mitte järgida etteteatamistähtaegu, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Kostja on hoiatanud hagejat töökohustuste rikkumise eest nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kostja on andnud hagejale mõistliku tähtaja rikkumiste lõpetamiseks. Hageja sellele reageerinud ei ole. Kostja leiab, et töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemisel ei saa eeldada, et tööandja pakuks töötajale teist tööd või korraldaks omal kulul talle täiendõppe. Kostja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõue välja mõista töölepingu ülesütlemisel vähem ette teatatud aja eest keskmine töötasu summas 8 405.87 krooni tuleb rahuldada. Hagejale on töölepingu ülesütlemisavaldus esitatud 02.11.2009 ja tööleping on lõpetatud 03.11.2009, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat, vähemalt 30 kalendripäeva. Käesoleval juhul ei ole TLS § 97 lg 2 p 2 ettenähtud 30 päevalist etteteatamistähtaega järgitud. Hageja saadeti palgata puhkusele, mis kostja väitel anti selleks, et hageja saaks järele mõelda ja olukorda analüüsida, kuid samas palgata puhkuse lõppedes lõpetas kostja töölepingu ülesütlemisega 02.11.2009, seega kohe peale töötaja puhkuselt naasmist.

TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja etteteatamistähtaega järgimata töölepingu üles öelda, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et töölepingut ei oleks olnud mõistlik jätkata kuni etteteatamistähtaja lõppemiseni või, et 02.11.2009 oleks toimunud hagejapoolne erakordne ja niivõrd oluline töölepingu rikkumine, mis oleks andnud tööandjale aluse töölepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 88 lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu seda tööandjalt oodata. Kohus on seisukohal, et kui tegemist on puudustega töötaja töökohustuste täitmises seoses sellega, et ta ei ole teinud kogu tööülesannet või on teinud töö valesti vms, siis tuleb töötajat töölepingu ülesütlemisest eelnevalt hoiatada. Kostja ei ole kohtule suutnud veenvalt tõendada Triinu Lonni hoiatamist töölepingu lõpetamisest. Vanemõde R.K. , kes kuulati kohtus ära vande all, sest ta on ühtlasi ka OÜ Judent juhatuse liige, ei ole öelnud, et ta hoiatas Triinu Lonni töölepingu ülesütlemisest. Tl-l 46 oleva protokollitud ütluse kohaselt on R. K teinud suulisi hoiatusi, mis oli pigem õpetus. Tööandja esindajad on hoolikalt fikseerinud (küll eksimustega kuupäevades) Triinu Lonni töö puudusi (tl 49-51), kuid neid kirjalikke märkusi ei ole tutvustatud T. Lonnile. T. Lonn seda tööandja väidet õigeks ei võta, töötaja allkiri puuduste fikseerimiste lehtedel puudub. Kirjalikku seletust töötajale teatavaks tehtud tööalaste minetuste kohta ei ole võetud. Seega ei ole kostja kohtule tõendanud isegi asjaolu, et töötajale tehti teatavaks kõik tema töös leitud rikkumised ja puudujäägid, mis tööandja väitel olid aluseks töölepingu ülesütlemisele. Sellest tulenevalt ei olnud tööandjal seadusest tulenevat alust lõpetada T. Lonniga sõlmitud töölepingut etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 alusel. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Sellest tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist summas, mida ta oleks saanud, kui kostja oleks töölepingu ülesütlemisel järginud ühekuulist etteteatamistähtaega, s.o hageja keskmise palga ulatuses 8 405.87 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.