Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-08-93976/33
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.04.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3427

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Viivi Tomson, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-93976

Tsiviilasi

Toomas Kiisa põhivõlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

178 448.64 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Agu Eichenbaumi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Agu Eichenbaum, esindaja Elina Madal

esindajad

Vastustaja (hageja): Toomas Kiisk, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 otsus muutmata käesoleva otsuses toodud põhjendustel.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

hagi Agu Eichenbaumi vastu 137 500 krooni ja viiviste

Tartu Maakohtu 27. novembri 2009 otsus

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Agu Eichenbaumi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Toomas Kiisk esitas hagi Agu Eichenbaumi vastu 137 500 ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 25.05.2006 J.P. ja E.P. müüjatena ning Toomas Kiisk, Agu Eichenbaum, P.K., D.T. ja E.V. ostjatena müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping), millega ostjad omandasid Tartumaal Ülenurme vallas Külitse külas asuva maatüki hinnaga 1 800 000 krooni. Nimetatud summast 300 000 krooni tasus P. K, D. T, kostja ja enda eest hageja. Ülejäänud summa oli tasunud E. V. Kostja kinnistu eest müüjatele ei tasunud. Vastavalt lepingu p-le 4 omandas E. V 1⁄2 ja teised ostjad igaüks 1/8 mõttelist osa kinnistust. Vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele kinnistu müügihinna tasumise osas, pidi kostja tasuma hagejale viimase poolt kostja eest tasutud kinnistu müügihinna ühe kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, s.o 25.06.2006. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. 02.10.2006 saatis hageja kostjale kirja, milles palus tasuda hageja poolt kostja eest tasutud kinnistu müügihind. Vaatamata hageja poolt esitatud korduvatele nõudmistele ei ole kostja hagejale tänaseni kostja eest makstud summat tasunud ning hageja palus kostjalt välja mõista 75 000 krooni. Lisaks müügilepingus märgitud hinnale pidid ostjad, sh hageja ja kostja, tasuma müügitehingu vahendamise eest vahendajale vahendustasu 500 000 krooni. E.V. , D.T. , P.K. , hageja ja kostja leppisid enne müügilepingu sõlmimist kokku, et vahendustasu summas 500 000 krooni tasuvad D.T. , P.K. , hageja ja kostja ning E.V. vahendustasu maksmisest osa ei võta. Seetõttu pidi E.V tasuma müügilepingu sõlmimisel suurema summa, kui vastas tema poolt omandatavale 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi E.V. müügilepingu sõlmimisel kokku tasuma 1 250 000 krooni. Müügilepingu sõlmimisel tasus E.V. 1,5 miljonit krooni ja hageja iseenda, D.T. i, P.K. ja kostja eest 300 000 krooni. Septembris 2006 tagastas hageja E.V. ile viimase poolt D.T. i, P.K. , hageja ja kostja eest enam makstud 250 000 krooni. Seega täitis hageja müügilepingu sõlmimisel 300 000 krooni tasudes ning hiljem E.V. ile 250 000 krooni tasudes D.T. i, P.K. , kostja ja iseenda kohustust. Hageja oli seisukohal, et E.V. i poolt müügilepingu sõlmimisel enam tasutud 250 000 krooni pidid kostja, P.K. , D.T. ja hageja E.V. ile tasuma võrdsetes osades, so igaüks 62 500 krooni. Tasudes E.V. ile 250 000 krooni, täitis hageja lisaks enda kohustusele ka kostja, P.K. ja D.T. i kohustuse. Hageja saatis kostjale 02.10.2006 kirja, milles palus kostjal tagastada hagejale viimase poolt kostja eest E.V. ile tasutud 62 500 krooni. Kostja ei ole hagejale nimetatud summat tänaseni tasunud. Seega hageja lõplik nõue kostja vastu on 137 500 krooni (75 000 krooni + 62 500 krooni). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2.A. Eichenbaum vaidles hagile vastu. 25.05.2006 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepinguga omandasid hageja, kostja, P.K. ja D.T. kinnistust igaüks 1/8 mõttelist osa maksumusega 225 000 krooni ning E.V. omandas 4/8 mõttelist osa maksumusega 900 000 krooni. Seega 1,5 miljoni krooni ülekandega notari deposiiti tasus E.V. oma osalusest enam 600 000 krooni, millises suuruses tekkis tal sisesuhtes nõudeõigus P.K. , D.T. i ja kostja vastu. Ülejäänud kinnistu omandajate kohustus oli tasuda 225 000 krooni. Hageja tasus kostja, enda, P.K. ja D.T. i eest kokku 300 000 krooni, seega igaühe eest 75 000 krooni. Lähtudes eeltoodust tekkis E.V. il sisesuhtest tulenevalt nõue P.K. , D.T. i ja kostja vastu 600 000 krooni ja hagejal samade isikute vastu 75 000 krooni ulatuses. Kostjal tekkis kohustus tasuda hagejale 25 000 krooni ja E.V. ile 200 000 krooni, kokku 225 000 krooni. Kuna hageja poolt tasutust arvestatakse kõigepealt maha hagejale endale langev osa, s.o 225 000 krooni, siis ei saanud tema kuidagi tasuda kokkuleppeliselt kostjaga kostja eest 75 000 krooni ja veel lisaks P.K. ning D.T. i eest 75 000 krooni. Kostjal oli kokkulepe E.V. iga 225 000 krooni tasumiseks temale. Kostja väitis, et tal ei olnud hagejaga mitte mingisuguseid kokkuleppeid ei summa suuruse ega tasumise kuupäeva osas. Hageja pretensioonide puudumist kostja vastu kinnitab ka 07.04.2008 sõlmitud kinnistu jagamise, jagamisel moodustuvate kinnistute suhtes kaasomandi lõpetamise kokkulepe ning asjaõiguslepingu p-des 4.2 ja 4.3 kokkulepitu. Hageja nõudis 02.10.2006 kirjas 62 500 krooni ja sellelt intressi tasumist. Hageja väitel olevat ta laenanud 250 000 krooni E.V, et omandada hagis näidatud kinnistut. Kostja leidis, et laenusuhe käesoleva lepingu alusel oli OÜ Tourone (juhatuse liige T. Kiisk) ja E.V. i vahel ning leping sõlmiti peale maatehingu toimumist. Seega soovis hageja, et kostja maksaks kinni tema poolt juhitava äriühingu laenu, mille võtmise põhjustest ja võtmisest ei teadnud kostja midagi. Hageja väide, et tema tagastas E.V. ile 250 000 krooni, ei vasta tõele, sest laenusuhe oli OÜ Tourone ja E.V. i vahel. Seega ei olnud hagejal kohustust tagastada E.V. ile 250 000 krooni. Samuti jääb arusaamatuks hageja väide, et mis põhjusel pidi E.V. maksma rohkem kui ta tegelikult maad selle eest omandas.

− tasusid T. Kiisk, A. Eichenbaum, P.K. ja D.T. igaüks müügitehingu vahendajale vahendustasu 125 000 krooni, kokku 500 000 krooni, vastavalt nende nelja isiku ja E.V. i kokkuleppele E.V. vahendustasu maksmises ei osalenud; − ei ole A. Eichenbaum omandatud 1/8 mõttelise osa eest kinnistust kellelegi tasunud; − olid T. Kiisk, A. Eichenbaum, P.K. ja D.T. enne ja ka kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel OÜ Tourone osanikeks. Kohus leidis, et asjas kogutud tõenditega ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ning teiste OÜ Tourone endiste osanike - A. Eichenbaumi, P.K. ja D.T. i vahel oli kokkulepe, et hageja tasub iseenda ja nende eest notari deposiiti kinnistu müügihinnast 300 000 krooni, millest igaüks kohustus oma osa 75 000 krooni talle 2006 aasta jooksul tagasi maksma. Kostja andis temal kinnistu omandamisega kaasnenud rahaliste kohustuste kohta vastukäivaid seletusi. Kostja põhimõtteliselt tunnistas vastava kokkuleppe olemasolu, kuigi väitis, et hagejal on sellest tulenevalt tema vastu nõue üksnes 25 000 krooni ulatuses. Kostja väited, et kõik ostjad pidid tasuma võrdsed summad, s.o E.V. 4/8 mõttelise osa eest 900 000 krooni ja teised igaüks oma 1/8 mõttelise osa eest 225 000 krooni, kokku 1 800 000 krooni ning et hagejal oli isiklik kokkuleppe E.V. iga 225 000 krooni viimasele tasumiseks, on ümber lükatud E.V. i ütlustega. E.V. i ütluste kohaselt pidigi tema tasuma enda maa eest suurema summa võrreldes teistega, s.o 1 250 000 krooni poole kinnistu eest. Täiendavad 250 000 krooni maksis E.V. teiste ostjate eest ja see oli antud laenuna. E.V. eitas A. Eichenbaumiga muude kokkulepete olemasolu. Kohus nõustus hageja ja tunnistaja P.K. seisukohaga, et kostja väide, nagu loobus hageja kinnistu jagamise kokkuleppe alusel igasugustest nõuetest kostja vastu, on põhjendamatu. Nimetatud leping reguleeris üksnes kinnistu reaalosadeks jagamisel tekkivate võimalike nõuete esitamist, kuivõrd jagamise tulemusena tekkinud kinnistud ei pruukinud olla võrdse väärtusega. Ka oli hageja kinnistu jagamise lepingu sõlmimise ajaks 07.04.2008 kostjale juba kinnistu müügitehingust tulenevad nõuded esitanud. Hageja nõudeõigus A. Eichenbaumi vastu tuleneb nii hageja ja kostja kui solidaarvõlgnike omavahelisest suhtest kui ka pooltevahelisest lepingust. Hageja, tasudes kostja poolt võlgnetava müügisumma osa, omandas seeläbi samas ulatuses nõude kostja (täpsemalt kõigi teiste solidaarvõlgnike) vastu. Kostja pidi vastavalt kokkuleppele müügihinna tasumise kohta tasuma hagejale müügihinna ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Kostja jättis oma kohustuse täitmata. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 6 alusel võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega luges kohus tõendatuks, et hagejal on kostja vastu nõue 75 000 krooni tasumiseks. Kohus leidis, et hageja nõude lahendamisel 62 500 krooni tasumiseks on põhjendatud jätta laenulepinguga seotud asjaolud tähelepanuta, kuna hageja nõue põhineb solidaarvõlgnike omavahelisel suhtel ning kinnistu ostjate kokkuleppel müügihinna tasumise kohta. On tõendatud, et E.V. tasus notari deposiitarvele lisaks enda osale 250 000 krooni teiste ostjate eest ning hageja pidi teadma, et 250 000 krooni oli antud laenuna. Kuivõrd kõik tunnistajad on kinnitanud OÜ Tourone osanike omavahelist tihedat koostööd ja usaldust, siis ei ole tõenäoline, et A. Eichenbaum ei teadnud tehingu toimumise tingimustest. Laenuleping OÜ Tourone ja E.V. i vahel sõlmiti alles tagantjärele juba olemasoleva laenulepingu täitmise tagamiseks ning E.V. il puudus vajadus laenulepingu alusel nõude täitmist nõuda, kuna T. Kiisk tasus talle isiklikult 250 000 krooni ära. Kohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegemist käsundita asjaajamisega. Asja

P.K. , kostja ja hageja leppisid kokku, et vahendustasu summas 500 000 krooni tasuvad D.T. , P.K. , hageja ja kostja ning E.V. vahendustasu maksmisest osa ei võta. Samas leppisid E.V. , D.T. , P.K. , kostja ja hageja kokku, et kuna E.V. ei tasunud vahendustasu ega tegelenud kinnistu ostmise ettevalmistamisega, siis tasub E.V. lepingu sõlmimisel 1 250 000 krooni, s.o suurema summa, kui vastas E.V. i poolt omandatavale 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust; 2) tasus E.V. kostja, hageja, P.K. i, D.T. i eest 250 000 krooni lepingu sõlmimisel ja kuna hageja täitis E.V. ile laenu tagastamisel ka kostja kohustuse, siis läks vastav nõue hagejale üle ning tal on nõudeõigus kostja vastu; 3) ei olnud OÜ Tourone kinnistu omandajate hulgas. Laenuleping OÜ-ga Tourone oli vormistatud E.V. i poolt antud laenu tagamiseks. Tunnistajad kinnitasid, et E.V. tasus lepingu sõlmimisel teiste ostjate eest 250 000 krooni ja selle summa tagastas E.V. ile hageja. Seega tekkis õigussuhe E.V. i ja teiste ostjate vahel mitte aga OÜ Tourone ja E.V. i vahel; 4) on kostja väited tema ja E.V. i vaheliste kokkulepete kohta paljasõnalised. Samuti kostja väidet, et E.V. loobus oma nõudest A. Eichenbaumi vastu ei kinnita ükski tõend; 5) ei välista õigusaktid raha üleandmise tõendamist tunnistajate ütlustega. Samuti ei ole käesoleval juhul vaidlust raha üleandmise üle. Ei ole oluline, kas kostja on teinud tahteavaluse raha tasumiseks just hagejale või mitte. Kuna hageja täitis rahalised kohustused kostja, P.K. i ja D.T. eest, siis läksid vastavad nõuded hagejale üle ning kostjal lasub kohustus neid vastustajale täita. Kuna hageja on täitnud kohustused teiste võlgnike eest, siis ei ole ega saa E.V. il olla nende vastu enam mingeid nõudeid; 6) sai kostja hageja nõudest teada hiljemalt oktoobris 2006, mil hageja saatis kostjale kirja, milles palus tasuda hageja poolt kostja eest tasutud kinnistu müügihind. Oma nõuet on hageja selgelt väljendanud ka hagiavalduses. Kuna kostja on hageja nõudest teada saanud oluliselt varem kui selleks on kohtulahendi jõustumise aeg, siis puudub mistahes alus arvestada viiviseid alates kohtulahendi jõustumisest.