Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
29.aprill 2010 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
31 696,10 krooni Hageja: ESOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
ESOÜ hagi OÜ OZ(end. nimega OÜ SE) ja MS vastu solid lt võlgnevuse väljamõistmiseks
Hageja esindaja: Jürgen Kirsis (Attend Õigusbüroo OÜ, Kaupmehe 6-41, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja 1: OÜ OZ(end. nimega OÜ SE) (registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslike esindajate kohta andmed puuduvad Kostja 2: MS(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja 2 lepinguline esindaja Mehis Adamson (Actum Consult OÜ, Turu 17 – 21, Tartu 5100; e-post: [email protected])
Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
06.aprillil 2010
Kohtuistungil osalesid
J. Kirsis ja M. Adamson
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta rahuldamata ESOÜ hagi MS vastu esitatud nõuete osas.
3.Rahuldada ESOÜ hagi OÜ OZ(end nimega OÜ SE) vastu tagaseljaotsusega.
Mõista OÜ OZ(XXX) välja 63 329,20 krooni (kuuskümmend kolm tuhat kolmsada kakskümmend üheksa kroonija 20 senti, sh 31 696,10 kr põhivõlg ja 31 696,10 kr viivised) ESOÜ (XXX) kasuks. Menetluskulude jaotus
5.ESOÜ menetluskulud jäävad täies ulatuses OÜ OZ kanda.
6.Mõista OÜ OZ ESOÜ kasuks välja menetluskulude katteks 6430 (kuus tuhat nelisada kolmkümmend) krooni.
7.Jätta MS menetluskulud täies ulatuses ESOÜ kanda.
8.Mõista hagejalt ESOÜ-lt riigituludesse välja ekspertiisitasu 240 (kakssada
nelikümmend) krooni (ekspertiisiakt nr DK-0365-09/474, 14.01.2010).
9.Kohtuotsus kuulub resolutsiooni punktide 3 - 6 osas viivitamata täitmisele.
10.Kohtuotsus resolutsiooni punkti 8 osas tuleb täita kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Edasikaebamise kord
1.Kostja 1 võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
2.Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.
3.Hageja ja kostja 2 võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
4.Kui kaebuse või kaja esitamiseks soovitakse menetlusabi, tuleb menetlusabi taotlus esitada ettenähtud tähtaja jooksul koos kaebuse või kajaga (TsMS § 187 lg 6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
10.12.2008 ESOÜ esitas Harju Maakohtule hagi SE OÜ (praeguse ärinimega OÜ OZ, edaspidi kostja 1) ja MS(kostja 2) vastu 31 696,10 krooni põhivõla ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja 1 sõlmisid 22.02.1006 krediiditingimustega müügilepingu nr 2593, mille oluliseks osaks oli ka ESOÜ krediiditingimustega müügilepingu üldtingimused. Leping reguleeris kauba tellimist hagejalt ja selle eest maksmise tingimusi. Lepingu punkt 4.2. sätestas hageja õiguse nõuda viivist 0,15 % päevas arve-saatelehest tuleneva makse tähtajaks tasumata jätmisel iga viivitatud päeva eest kuni faktilise tasumiseni. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 05.10.2006 käenduslepingu, millega kostja 2 kohustus hageja ees vastutama hageja ja kostja 1 vahelisest krediiditingimustega müügilepingust nr 2593 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kostja 1 kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu punkti 1.1. järgi vastutab kostja 2 hageja ees solid lt kostjaga 1, kuid mitte suuremas ulatuses kui 150 000 krooni. Hageja esitas kostjale 1 krediiditingimustega müügilepingu alusel mitmeid arveid. Kostja 1 arveid tähtaegselt ei tasunud ning sellest tulenevalt sõlmiti hageja ja kostja 1 vahel 18.03.2008 võlgnevuse tagastamise graafik, mille järgi kostja 1 pidi tagastama võlgnevuse 65 196,10 krooni ja viivised 3654,60 krooni, kokku summas 68 850,70 krooni kahes osas: 50 000 krooni 20.03.2008 ja 18 850,70 krooni 27.03.2008. Maksegraafiku punktis 3 nähti ette, et hagejal on
õigus nõuda viivist 1 % maksetähtaja ületanud summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja I kustutas võlgnevuse hageja ees üksnes osaliselt, võla jääk on 31 696,10 krooni. Hageja taotleb kostjatelt solid lt välja mõista põhivõla 31 696,10 krooni. Samuti taotleb hageja kostjatelt solid lt välja mõista viivised. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja arvestuste kohaselt sissenõutavaks muutunud viivised summas 81 775,68 krooni. Hageja vähendab viiviseid ja taotleb viivised välja mõista põhivõlaga samas summas, so 31 696,10 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta solid lt kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Äriregistri Teabesüsteemi andmetel olid kuni 03.01.2009 kostja 1 juhatuse liikmeteks ühise esindusõigusega KV(Kreeka) ja NB(Irkutsk, Venemaa), nende juhatuse liikmete volituste pikendamise või uute juhatuse liikmete valimise kohta andmeid ei ole. Kostja 1 ainuosanikuks on Panamal registreeritud äriühing. Kostja 1 ei ole äriregistri teabesüsteemi andmetel esitanud majandusaasta aruandeid vähemalt alates 2007 majandusaasta eest Kostja 1 äriregistrisse kantud aadressil XXX saadetud dokumendid tagastati kohtule korduvalt kulleri märkusega „Ne zastala“ (ei saanud kätte). 06.05.2009 kohus edastas hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kostja 1 äriregistrile teatatud e-posti aadressile XXX. Serveri automaatse teate kohaselt on e-kiri adressaadile kohale toimetatud, kuid sihtkoht ei saatnud saamisteadet. Samuti ei ole kostja 1 kinnitanud e-posti teel saadetud kohtukirjade kättesaamist. Eeltoodu alusel kohus toimetas kostjale 1 hagimaterjalid ja kohtukutsed kätte avalikult, teadaannete avaldamisega elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Teade hagimaterjalide kättetoimetamise kohta avaldati 06.03.2009, kohtukutsed avaldati 08.06.2009, 01.10.2009 ja 20.01.2010. Kostja 1 hagile vastanud ei ole, samuti ei ilmunud kohtuistungitele. Kostja 218.02.2009 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja 2 kinnitab, et ei ole kunagi hagile lisatud 05.10.2006 käenduslepingut allkirjastanud. Seda kinnitab ka lihtviisiline allkirjade võrdlemine krediiditingimustega müügilepingul, mille kostja 2 allkirjastas kostja 1 esindajana, ja käenduslepingul. Hageja ei ole tõendanud käenduse olemasolu, hagile lisatud käendusleping on selleks kõlbmatu tõend, kuna kostja 2 ei ole seda allkirjastanud. Kostja 2 märgib samuti, et kuivõrd ta ei ole kostja 1 juhatuse liige, ei saa ta esitada vastuväiteid kostja 1 eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kostja 2 suhtes on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, kostja 1 suhtes kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
2.06.04.2010 kohtuistungil hageja taotles hagi täies ulatuses rahuldada, sh kostja 1 osas tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § -st 410 juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 444 lg 4 teise lause alusel kohus piirdub tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse äramärkimisega.
3.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb kostja 1 suhtes tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise, samuti kohtuistungitele ilmumata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja 1 ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata või kohtuistungitele ilmumata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist
välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.
4.Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja 1 vastu krediiditingimustega müügilepingust, kostja 1 on võlgnevust tunnistanud, sõlminud võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku, kuid ei ole seda täies ulatuses täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja põhivõla 31 696,10 krooni ja viivised 31 696,10 krooni.
5.Kostja 2 vastu on hageja esitanud nõude käenduslepingu alusel. Kostja 2 taotlusel kohus määras asjas käekirjaekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi dokumendiosakonna 14.01.2010 ekspertiisiaktis nr DK-0365-09/4744 ekspert annab arvamuse, et ESOÜ ja MS vahel 05.10.2006 sõlmitud käenduslepingul olevad käendaja allkirjad tõenäoliselt ei ole kirjutanud MS(isikukood XXX). Ekspertiisiaktile lisatud arvamuste skaala kirjelduse kohaselt tähendab tõenäoline eitav arvamus, et vastavalt eksperdi poolt läbiviidud uuringutele selgus, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Esinevad identifikatsioonilised tunnused ei võimalda kategoorilist arvamust anda, kuid on suur tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik.
6.Kohus leiab, et ei ole alust kahelda eksperdi järelduste õigsuses. Käenduslepingule märgitud kuupäeva järgi sõlmiti see kolm kuud pärast krediiditingimustega müügilepingu sõlmimist. See asjaolu kohtu hinnangul suurendab tõenäosust, et kostja 2 allkiri käenduslepingul on võltsitud. 18.03.2008 maksegraafikus ei ole samuti sõnagi käenduslepingust ega M. S kui käendaja vastutusest, kuigi maksegraafiku on kostja 1 esindajana allkirjastanud just M. S . Maksegraafikus on selle rikkumise eest sanktsioonidena ette nähtud üksnes viivis ja hageja õigus maksegraafik tühistada ning pöörduda kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse.
7.Hageja esile toodud asjaolu, et kostja 2 tunnistas võlgnevust, allkirjastades kostja 1 esindajana 18.03.2008 võlgnevuse tasumise maksegraafiku, ei anna alust hagi rahuldamiseks kostja 2 suhtes. Võlgnevuse tasumise maksegraafikus ei ole ühtegi viidet käenduslepingule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § -st 71 ja § 75 lg –st 1 tulenevalt ei ole kostja 2 allkiri maksegraafikul käsitatav käenduslepingust tuleneva M. S kui füüsilise isiku kohustuse olemasolu tunnistamisena. Maksegraafiku kostja 1 seadusliku esindajana allkirjastamisega kostja 2 tunnistas hageja ees üksnes OÜ ES poolt müüdud kauba arvetest tulenevat kostja 1 võlgnevust hageja ees.
8.Kuna käenduslepingu sõlmimine hageja ja kostja 2 vahel ei ole tõendatud, puudub hageja ja kostja 2 vahel võlasuhe, mille täitmist hageja saaks kostjalt 2 nõuda. Hageja nõue on selles osas õigusliku aluseta. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi kostja 2 vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi kostja 1 suhtes ja jättis hagi kostja 2 suhtes rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud kostja 1 kanda. Kostja 2 menetluskulud tuleb hüvitada hagejal. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 06.04.2010 kohtuistungil hageja kinnitas, et kõik andmed menetluskulude kohta on
toimikusse esitatud. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et tema menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni ja esindajatasu 4130 krooni. Täiendavalt on hageja menetluse jooksul tasunud 300 krooni riigilõivu teadete avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ (sh 200 krooni 27.02.1009 ja 100 krooni 18.01.2010). TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt 1 riigilõivu ja esindaja kulu väljamõistmiseks on põhjendatud, taotletud suuruses õigusabi kulu on vajalik ja põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja hageja menetluskulud 6430 krooni.
10.Kostjat 2 puudutavas osas määrab kohus otsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse poolte vahel. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
11.TsMS § 148 lg 1 alusel tasus kostja 2 käesolevas tsiviilasjas käekirjaekspertiisi teostamiseks ettemaksuna 3000 krooni, mille kohus kandis ekspertiisikuluna riigituludesse. Kostjal 2 on selles ulatuses õigus nõuda ekspertiisikulu hüvitamist hagejalt. Kohus juhib hageja tähelepanu, et TsMS § 165 lg 2 alusel ei ole ekspertiisikulu käesolevas asjas selliseks menetluskuluks, mille hüvitamist hageja saaks nõuda kostjalt 1. Ekspertiisiasutuse õiendi kohaselt ekspertiisi kogumaksumus oli 3240 krooni, seega kostja 2 ettemaks ei katnud ekspertiisitasu täies ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 179 lg –st 1 kohus mõistab hagejalt välja ekspertiisikulu 240 krooni riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb hagejal otsus selles osas täita 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui hageja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus otsuse sundtäitmisele saata.
12.Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsusega rahuldatud osas otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.