Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.aprillil 2010. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-34344
Tsiviilasi
AS AThagi TTvastu põhivõla ja viivise saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS AT(registrikood XXX, XXX); hageja esindaja Marko J ; kostja TT(isikukood: XXX elukoht XXX); kostjaI lepinguline esindaja Anne V (advokaadibüroo Taivo Saks ja Partnerid; Tõnismägi 8 a, 10119 Tallinn).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kirjeldava ja motiveeriva osa kättesaamist, kui pooled ei teata, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
Hageja esitas OÜ R ja TT’i vastu hagi solidaarselt 1 524.22 krooni saamiseks. 28.01.2009 vormistatud määrusega on kohus lõpetanud asjas menetluse OÜ R suhtes, kuivõrd 15.09.2008.a. kustutati OÜ R äriregistrist. Asjas on jätkunud menetlus nõudes kostja TT’i vastu. Esitatud hagiavaldusest nähtub, et nõude aluseks on OÜ-le R müüdud laevapilet 11.01.2005 toimunud sõidule suunal Tallinn-Stockoholm. OÜ R kohustus tasuma hagejale vastavalt arvele nr 500141 kokku 10 944.50 krooni. 21.04.2005 tasus OÜ R hagejale 5 000 krooni ning 26.05.2005 tegid OÜ R ja AS AT
Tsiviilasi nr 2-07-34344
omavahel tasaarvelduse summas 4 720 krooni. Seega on kohustus hageja ees kokku 1 224.50 krooni. Viivise suuruseks on 299.72 krooni. Hageja hinnangul vastutab TT hageja ees kui kuni 04.08.2005 aastani olnud OÜ R juhatuse liige. Hageja leiab, et kostja ei tegutsenud vajaliku hoolsusega ja sellega rikkus äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 nõudeid. Kuna OÜ R ei täitnud kohustusi hageja ees, siis oli ta (OÜ R ) eeldatavasti maksejõuetu ning kostja oleks pidanud tulenevalt nii TsÜS-ist, kui ka ÄS-st esitama äriühingu pankrotiavalduse. Kuna kostja ei esitanud vastavat avaldust, siis ta tekitas sellise käitumisega hagejale kahju. Kostja sõlmis hagejaga vaidlusaluse lepingu olukorras, kus OÜ R oli pankrotis, mistõttu tekitas kostja hagejale tahtlikult kahju, mis kuulub VÕS § 1043 alusel hagejale hüvitamisele. Hageja hinnangul võib ta esitada nõude otse OÜ R juhatuse liikme vastu kui viimane jätab teadlikult ja pahatahtlikult äriühingu kohustused võlausaldaja ees täitmata, vaatamata sellele, et äriühingul on võimalik kohustusi täita.
Kostja hinnangul on hageja nõue esitatud alusetult ning see on õiguslikult põhjendamata. Kostja leiab, et ei ole oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kuivõrd OÜ R osakapital vastas 2004.a seaduse nõuetele, puudus kohustus pankrotiavalduse esitamiseks. Hageja seisukoht, et ta võib oma nõude kostja kui juhatuse liikme vastu esitada, on põhistamata ning sellel puudub õiguslik alus. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt oma juhatuse liikme kohustuse rikkumist, rääkimata tahtlikust rikkumisest ning kostjal puudub igasugune kahju hüvitamise kohustus.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Vaidlustamata on alljärgnevad asjaolud: kostja oli OÜ R juhatuse liige ajavahemikul 02.04.1997 kuni 04.08.2005.a. Hageja müüs OÜ-le R laevapileti sõidule, mis toimus 11.01.2005.a. 25.01.2005.a. esitatud arve nr 500141 alusel kohustus OÜ R tasuma hagejale 10 944.50 krooni. OÜ R on tasunud hagejale eelmainitud arve alusel 21.04.2005.a. 5000 krooni ning 26.05.2005.a. tegid pooled (hageja ning OÜ R ) tasaarvestuse summa 4720 krooni ulatuses. 15.09.2008.a. kustutati OÜ R äriregistrist. VÕS § 1043 lg 1 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
Tsiviilasi nr 2-07-34344
VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on esitatud hagis leidnud, et kostja ei tegutsenud vajaliku hoolsusega ja sellega rikkus äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 nõudeid. Kuna OÜ R ei täitnud kohustusi hageja ees, siis oli ta (OÜ R ) eeldatavasti maksejõuetu ning kostja oleks pidanud tulenevalt nii TsÜS-ist, kui ka ÄS-st esitama äriühingu pankrotiavalduse. Kuna kostja ei esitanud vastavat avaldust, siis ta tekitas sellise käitumisega hagejale kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati muu hulgas heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Põhjuslikku seost kostja tegude ja kahju tekkimise vahel kohtu hinnangul ei esine. Kohus leiab, et kahju tekkimine kostja tegevuse tõttu ei ole tõendamist leidnud. OÜ-le R müüdud laevapilet 11.01.2005 toimunud sõidule suunal Tallinn-Stockoholm. OÜ R kohustus tasuma hagejale vastavalt arvele nr 500141 kokku 10 944.50 krooni. 21.04.2005 tasus OÜ R hagejale 5 000 krooni. Hageja on märkinud hagis, et arve, mis käesoleva ajani on osaliselt tasumata, suutis OÜ R tasuda alles aprillis 2005, kuigi maksetähtaeg oli veebruari alguses ning juhul kui on ilmne, et äriühing on püsivalt maksejõuetu ning osaühingu netovara ei vasta seadusele, oli kostja kohustuseks esitada pankrotiavaldus. Kuna kostja aga ei ole juhatuse liikme kohustusi täitnud ning pani toime sellega raske hoolsuskohustuse rikkumise, millega põhjustas nii äriühingule kui võlausaldajatele kahju. Kohus leiab ülalnimetatuga seoses, et hageja väited kostja juhatuse liikmest tulenevate kohustuste rikkumise osas ei ole põhjendatud. Ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada OÜ R pankrotiseisu tekkimist. Hageja poolt on tõendamata, et OÜ R oli pankrotiseisus ajal kui kostja tellis hagejalt vaidlusalused piletid. Seetõttu ei ole võimalik oletada põhjuslikku seost kostjale hageja poolt etteheidetava teo st pankrotiavalduse esitamata jätmise ning hagejale tekkinud kahju vahel. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 37 lg 2 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kohus leiab antud juhul, et hagi rahuldamiseks puuduvad ülalosundatud eeldused
Menetluskulud
Tsiviilasi nr 2-07-34344
TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.