Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Järve Biopuhastus hagi P.V. vastu 1 975.13 krooni võlgnevuse, 195.73 krooni viivise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja P.V. jätnud tasumata hageja osutatud teenuste eest. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1 975.13 krooni (millest 1 779.40 krooni on põhinõue ja 195.73 krooni seisuga 11.11.2009 sissenõutavaks muutunud viivis), viivis 0,07% võlgnetavalt summalt päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, menetluskulud 1 250 krooni (millest 250 krooni on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja 1 000 krooni riigilõiv hagiavalduse esitamise eest); viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kohta tehtud lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Viru Maakohus saatis 18. novembril 2009 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse ja Rahvastikuregistri andmete kohaselt elab kostja aadressil xxx Ida-Virumaa. Kostjale saadetud hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega: „ei ela antud aadressil. Ida Politseiprefektuuri 14.12.2009 teate kohaselt on kostja asukoht teadmata. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja P.V. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16. veebruaril 2010.a. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 3, võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 23 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 94, § 102, § 113 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 1 975.13 krooni, samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis viivis põhinõudelt alates 12. novembrist 2009.a kuni põhinõude (1 779.40 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hagimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 250 krooni. Samas ei ole hageja lisanud hagile maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrust, seega ei ole kohtule teada, millise maksekäsu kiirmenetlusega on tegemist (KIS-i kohaselt on hageja esitanud sama kostja vastu 3 maksekäsu kiirmenetluse avaldust). Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse

rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna esitatud hagist ei nähtu, millise maksekäsu kiirmenetluse avaldusega on tegemist, siis ei saa maksekäsu kiirmenetluse kulusid lugeda tsiviilasja nr 2-09-59851 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 250 krooni riigilõivu väljamõistmise osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 1 000 krooni ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni, kokku 1 100 krooni. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 1 100 krooni ja viivis menetluskuludelt 1 100 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud – riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 1 000 krooni ja riigilõiv kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni, kokku 1 100 krooni Riigilõivu 250 krooni väljamõistmise osas jätta hageja taotlus rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.