lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-56353/19

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 26.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-56353/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1274
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-56353

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Vaheotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2010. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-09-56353

Tsiviilasi

Ilda Kredemann hagi Arnold Soe vastu kinkelepingust taganemise vaidlustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

 

Hageja: Ilda Kredemann Hageja esindaja: Maia Ploom (Turu 5-6, Tartu, tel: 50 51 378, e-post: [email protected]);  Kostja: Arnold Soe  Kostja esindaja: Lembit Auväärt (ÜPS Tartu Ühing, RK 80030989, asukoht: Mõisavahe 31-12, Tartu 50407, tel: 55912591, e-post: [email protected]). 07. aprill 2010. a

RESOLUTSIOON

1.Kohaldada Arnold Soe 18.12.2008.a. kinkelepingust taganemise avaldusele aegumist. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud Arnold Soe kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
26.oktoobril 2009. a esitas Ilda Kredemann Tartu Maakohtule hagi Arnold Soe vastu kinkelepingust taganemise vaidlustamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja elasid koos ühise perena alates 1998. aastast. 06.04.2000. a ostsid nad vallasvarana endale elamu Tartumaal XXX vallas XXX külas. Ostulepingu kohaselt sai kogu majavalduse omanikuks kostja. 21.

augustil 2002. a sõlmisid hageja ja kostja ehitise mõttelise osa kinkelepingu, kokkuleppe seeselamisõiguse ning isikliku kasutusõiguse kohta. Lepinguga kinkis kostja hagejale 1⁄2 majavaldusest. 2007. a suvel ajas kostja hageja nende ühisest kodust välja. Siis selgus, et kostja on ilma hageja teadmata esitanud avalduse maa erastamiseks ning talle on erastatud Tartu maavanema korralduse alusel kogu vallasvarana kaasomandis olevate hoonete juurde kuuluv maa. Hageja vaidlustas maa erastamise (haldusasi 3-07-1721) ning maavanema korraldus maa erastamiseks tühistati. Hageja esitas ka Tartu Maakohtule hagi kinnistusraamatu kande muutmiseks ning vaidlusaluse maa tagastamiseks Eesti Vabariigile uue erastamise protsessi algatamiseks (tsiviilasi nr 2-07-29296). Hagi arutamise käigus esitas kostja 18. detsembril 2008. a hagejale notaribüroo kaudu avalduse, millega taganes 21. augustil 2002. a sõlmitud kinkelepingust, millega ta kinkis 1⁄2 vaidlusalusest maast hagejale. Lähtuvalt sellest avaldusest ei ole võimalik lahendada kinnistusraamatu kande muutmiseks esitatud hagi. Lepingust taganemist põhjendab kostja justkui oleks hageja tema suhtes üles näidanud jämedat tänamatust, kuna esitas kostja vastu tsiviilhagi ja algatas haldusmenetluse, on ähvardanud ja jätnud täitmata kinkelepingust tulenevad kohustused. Veel olevat hageja jätnud täitmata mingid lubadused. Taganemisavaldus on aegunud. VÕS § 270 lg 1 kohaselt saaks kinkija taganeda kinkelepingust ühe aasta jooksul ajast, mil ta sai teada taganemise õigust andvatest asjaoludest. Hageja palub kohaldada taganemisavaldusele TsÜS § 143 alusel aegumist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

07.aprillil 2010. a toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel olevate asjade menetlus maakohtus ja halduskohtus algas septembris 2007. a. Hagiavaldus on esitatud maakohtule omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks 08. augustil 2007. a, kuid see ei pruugi olla hagi kohtusse saabumise aeg. Taganemisavaldus on detsembrist 2008. a ja aasta enne seda olid vaidlused nii maa- kui halduskohtus juba käimas. Septembrist 2007. a oli pooltele teada, et käivad vaidlused. Umbes juulis viskas kostja hageja XXX elamisest välja ja alles siis sai hageja teada maa erastamisest, et kogu kinnistu kuulub kostjale. Selle üle käis vaidlus halduskohtus. Kostja aga leidis, et üheaastane tähtaeg hakkas kulgema halduskohtu otsuse jõustumisest. Niikaua kui see kinnistu oli kostja nimel, niikaua ei olnud vaja taganeda kinkelepingust, kuna sisuliselt oli juba taganetud. Halduskohtu otsus jõustus 2009. a kevadel. Kostja tunnistas, et sai teada vaidlusest, kui tsiviilhagi oli tema vastu esitatud. See oli 08. augustis 2007.a ja siis kostja ei teadnud veel halduskohtus olevast asjast. Halduskohtu asjas sai kostja hoopis hiljem teada. Hageja selgitas, et 23. oktoobril 2007.a on kohtumäärusega kaasatud kostja kolmanda isikuna haldusmenetlusse. Seega pidi kostja enne 18. detsembrit 2007.a olema teadlik nii halduskohtumenetlusest kui ka tsiviilkohtumenetlusest. Samuti leidis hageja, et enda õiguste kaitsmine kohtus ei saa olla jäme tänamatus vastaspoole suhtes. Kostja tunnistas, et tal ei ole põhjust sellele vastu vaielda, et kostja teadis haldusmenetlusest ja oskas ette näha neid tagajärgi. Kostja leiab, et haldusasi ei ole aegumise tähtajaga seotud. Tähtaeg oleks võinud alata sellel hetkel, kui halduskohtu otsus jõustus. Samuti juhtis kostja kohtu tähelepanu sellele, et taganemisavaldus on tehtud 18.12.2008. a, aga kohtusse on esitatud hagiavaldus 26.10.2009.a. Vaidlustamise tähtaega ei ole otse kirja pandud, kuid see on ka peaaegu 1 aasta hiljem. Kohus peaks ka seda arvestama.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hageja taotlus kohaldada aegumist kinkelepingust taganemise avaldusele on põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Võlaõigusseadus (VÕS) § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

18.detsembril 2008. a notar Paavo Uibopuu poolt koostatud taganemisavalduse kohaselt (tl 18-20) otsustas Arnold Soe taganeda kinkelepingust, sest tema ja Ilda Kredemanni omavahelised suhted on väga halvad põhjusel, et Ilda Kredemann on kostja vastu üles näidanud jämedat tänamatust, on kostja vastu esitanud nii tsiviilhagi kui ka algatanud haldusmenetluse. Samuti on kostja nimetanud põhjusena korduvat ähvardamist, kinkelepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist ja Arnold Soele antud lubaduse mittetäitmist. Kinkelepingust taganemise avalduses olevad põhjendused annavad alust arvata, et kinkelepingust taganema ajendas Arnold Soed asjaolu, et Ilda Kredemann esitas tema vastu hagi ja algatas halduskohtumenetluse. Seega tekkis tal õigus taganeda kinkelepingust siis, kui ta sai teada tema vastu hagi esitamisest ja halduskohtumenetlusest. Kohtu arvates on põhjendatud lugeda aegumistähtaja alguseks hagi esitamisest (tsiviilasi nr 2-0729296) ja halduskohtumenetluse algatamisest (haldusasi nr 3-07-1721) teadasaamise aeg. Kostja tunnistas, et sai teada vaidlusest, kui tsiviilhagi oli tema vastu esitatud. Kohtuinfosüsteemi kohaselt teatas kohus kostjale hagist tsiviilasjas nr 2-07-29296 ja nõudis tema vastust 14. septembril 2007. a. Kostja esitas vastuse 13. novembril 2007. a. Seega pidi kostja teadma tsiviilhagi esitamisest hiljemalt novembris 2007. a. Kostja kinnitas ka teadasaamist halduskohtumenetlusest. Haldusasjas nr 3-07-1721 kaasas kohus 23. oktoobri 2007. a määrusega menetlusse Arnold Soe kolmanda isikuna. Seega pidi Arnold Soe menetlusest teada saama hiljemalt novembris 2007. a. Kohus on seisukohal, et kostja väide, et aegumistähtaega tuleks lugeda halduskohtu otsuse jõustumisest, on põhjendamatu. Taganemisavalduses ei kirjelda kostja põhjusena mitte kohtumenetluse tulemit, vaid asjaolu, et Ilda Kredemann pöördus kohtu poole nõudega Arnold Soe vastu. Kostja juhtis kohtuistungil kohtu tähelepanu sellele, et taganemisavaldus on tehtud 18. detsembril 2008. a, aga kohtusse on esitatud hagiavaldus 26. oktoobril 2009. a, viidates hageja võimalikule hilinemisele nõude esitamisel, ning et kohus peaks nimetatud asjaolu arvestama. Kohus on seisukohal, et nimetatud väide tuleb jätta tähelepanuta. Kostja ei ole taotlenud hageja esitatud nõude osas vaheotsuse tegemist aegumise osas seisukoha võtmiseks. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kuna kostja sai teada tsiviilkohtumenetlusest ja halduskohtumenetlusest hiljemalt novembris 2007. a, oli tal tulenevalt VÕS § 270 lg 1 õigus esitada kinkelepingust taganemise avaldus hiljemalt novembris 2008. a. Taganemisavaldus on esitatud aga
18.detsembril 2008. a, seega hilinenult. TsMS § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hageja soovis vaidlustada kinkelepingust taganemist ja kuna käesolevaga kohus tuvastas, et kinkelepingust taganemisel ei ole järgitud seaduses sätestatud tähtaega, siis puudub alus kohtuasja edasiseks menetlemiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Arnold Soe.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja