Hageja: P. K., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Esindaja: Ivo Kallas volikirja alusel
elukoht
Kostja: S. P., isikukood xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Nõustaja: Kalle Grünthal
elukoht
xxxxxxxxxxxxxxx,
24.märtsil 2010.a avalikul kohtuistungil Paides
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista S. P. P. K. kasuks 66 000.00 (kuuskümmend kuus tuhat) krooni tagastamata laenu (põhivõlg) ja 66 000.00 (kuuskümmend kuus tuhat) krooni viivist.
KOHTUKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-55482 kannab S. P. täies ulatuses.
P. K. võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 66 000 krooni ja viivised 66 000 krooni.
II HAGI ASJAOLUD
26.08.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid P K ja S P 14.09.2005.a kirjaliku laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 66 000 krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2005.a. Laenu kättesaamist kinnitas kostja omakäeliselt laenulepingus. Pooled leppisid kokku, et laenu mitteõigeaegse tagastamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 1,5% päevas iga viivitatud päeva eest arvestusega, et kuus on 30 päeva. Laenulepingus kokkulepitud tähtajaks kostja hagejale laenu ei tagastanud ega ole seda ka hiljem tagastanud vaatamata korduvatele meeldetuletustele. 09.04.2008.a saatis kostja hagejale kirja millest võis järeldada, et kostja ei kavatsegi laenu tagastada. Kostja ei ole ka hagejaga kontakteerunud, et leida probleemile kohtuväline lahendus. 12.12.2008.a avaldas hageja, et kostja väited mingisugustest „teenetest“ ja muudest tehingutest on alusetud, paljasõnalised, otsitud ja suunatud kohustuse mittetäitmisele (tl 4951). Kostja esitatud uuele vastuväitele vastas hageja, et loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu AS-le Era Liisingu Inkassoteenused. See, et nõude loovutamise teate tekstis on märgitud OÜ Erainkasso, on tehniline eksimus, milline kandus edasi ka järgnevasse kirjavahetusse. Sellele eksimusele ongi kostja oma uue seisukoha üles ehitanud. Samas ei oma eelnimetatud eksimus õiguslikus mõttes mingit tähtsust. See, kellele P.K. laenulepingust tuleneva nõude loovutas, on tema ja uue võlausaldaja vaheline suhe. Kostja ei saa sellesse sekkuda. P.Kl. ning AS Era Liisingu Inkassoteenused AS tolleaegne juhatuse liige A.S. on mõlemad kinnitanud, et laenulepingust tulenev nõue kostja vastu loovutati AS-le Era Liisingu Inkassoteenused. Küsimus võinuks uue võlausaldaja osas tekkida Tsiviilasi nr 2-08-55482
juhul, kui kostja oleks võlga tasunud ja teinud seda teates esineva tehnilise eksimuse tõttu valele võlausaldajale. Kostja pole aga kummalegi teates märgitud äriühingule võlga tasunud. Kuna Era Liisingu Inkassoteenused AS-l ei õnnestunud kostjalt võla tasumist saada, loovutas ta nõude hagejale tagasi. Hagejal on nõudeõigus kostja vastu.
III KOSTJA VASTUVÄITED
25.09.2008.a kirjalikus vastuses kinnitas kostja, et ta sõlmis vaidlusaluse laenulepingu ja allkirjastas selle, kuid raha selle laenulepingu alusel poolte vahel „liikunud ei ole“. Laenuleping olevat olnud sõlmitud ühe teene osutamise tarvis ja selle garandiks (tl 27-28). Kohtumenetluses kinnitas kostja jätkuvalt, et on isiklikult vaidlusaluse laenulepingu sõlminud ja omakäeliselt allkirjastanud ning et seda lepingut tühistatud ei ole. Kostja asus uuele seisukohale – kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal vaidlusalusest laenulepingust tulenev nõudeõigus tema vastu, kuna hageja on loovutanud laenulepingust tuleneva nõude ja teatanud sellest kostjale. Nõude loovutamise teates on küll uue võlausaldajana märgitud Era Liisingu Inkassoteenused AS, aga teate sisust nähtub, et nõue on loovutatud OÜ-le Erainkasso. OÜ Erainkasso ei ole laenulepingust tulenevat nõuet hagejale tagasi loovutanud. Era Liisingu Inkassoteenused AS ei saanud laenulepingust tulenevat nõuet hagejale tagasi loovutada, kuna hageja ei ole temale laenulepingust tulenevat nõuet kostja vastu loovutanud.
IV KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väitis, et pooled sõlmisid 14.09.2005.a laenulepingu nr 1-K-P. Ka kostja kinnitas, et vaatamata sellele, et tsiviilasja toimikus olevas laenulepingus on tema nimi kirjutatud valesti, on tema isiklikult selle lepingu sõlminud ja omakäeliselt selle allkirjastanud (tl 93). Seega puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 14.09.2005.a laenulepingu nr 1-K-P (edaspidi Leping). Lepingus on pooled kokku leppinud, et hageja annab ja kostja saab 66 000 krooni laenu, et laen antakse ja loetakse vastuvõetuks Lepingule allakirjutamisega, et kostja maksab saadud laenu tagasi korraga hiljemalt 31.12.2005.a, kui pooled ei lepi kokku teisiti ning kui kostja laenu kokkulepitud tähtajaks ei tasu, on hagejal õigus nõuda viivist 1,5% päevas iga viivitatud päeva eest (tl 6). Kostja väited selles, nagu poleks ta hagejalt laenu saanud, on paljasõnalised ja vastuolus tema enda käitumisega. Kostja sõlmis Lepingu isiklikult ning allkirjastas selle omakäeliselt. Täisealise ja teovõimelise isikuna teadis ja pidi kostja teadma ja aru saama, et Lepingu allkirjastamisega kinnitab ta 66 000 krooni laenu saamist koos sellest tulenevate tagajärgedega. Kostja ei ole Lepingut tühistanud. Kostja esitatud Korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping kinnitab küll seda, et kostja võõrandas korteriomandi ja andis üle selle omandiõiguse äriühingule, kelle seaduslik esindaja oli hageja, kuid ei kinnita, et laenuleping oleks olnud rahatu ja/või sõlmitud mingi „teene“ tagamiseks (tl 29-34). Seega kinnitavad uuritud tõendid, et kostja sai hagejalt 66 000 krooni laenu. Vaidlust ei ole selles, et Lepingus kokkulepitud tähtajal kostja Laenu ei tagastanud. Eeltoodu asjaolusid kogumis kinnitavad, et kostja ei tagastanud hagejale Lepingus kokkulepitud tähtajaks Lepingu alusel saadud 66 000 krooni laenu, st rikkus omapoolset Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 annavad võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult nii kohustuse täitmist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.
2.Tõendatud on, et 11.06.2007.a on P. K. ja A. S. allkirjastanud „Nõudeõiguse loovutamise lepingu nr xxxxxxxxxxxxxxx Lisa nr 1 „Teade nõudeõiguse loovutamisest“ (edaspidi Teade). Teate sissejuhatavas osas on nimetatud dokumendi subjektid – Võlgnik S. P., Võlausaldaja P. K. ja Uus Võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused AS. Teate tekstis antakse teada, et P. K. on 11.06.2007.a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu nr xxxxxxxxxxxxxx alusel loovutanud 14.09.2005.a laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxx tuleneva nõude, mis koosneb 66 000 kroonist põhisummast ja 514 800 kroonist viivistest, millele lisanduvad kõrvalkohustused ja tagatised, Erainkasso OÜ-le (tl 108). Hageja selgituste kohaselt loovutas P K 11.06.2007.a Lepingust tuleneva nõude kostja vastu mitte OÜ-le Erainkasso, vaid AS-le Era Liisingu Inkassoteenused. Viimane on uue võlausaldajana ka Teate alguses märgitud. Kurb tõsiasi on, et teate tekstis on jäänud uue võlausaldaja nimi muutmata. Tegemist on tehnilise eksitusega. Uue võlausaldaja poolt Teate allkirjastanud A. S. on kirjalikult kinnitanud, et 11.06.2007.a oli tema nii Erainkasso OÜ kui Era Liisingu Inkassoteenused AS-i juhatuse liige Tsiviilasi nr 2-08-55482 2 (3)
ning et P K loovutas S P vastu suunatud nõudeõiguse Era Liisingu Inkassoteenused AS-le. Kuna nõudeõiguse loovutamise leping vormistati eelnevalt koostatud dokumentide põhjale, jäid tekstis ekslikult muutmata uue võlausaldaja nimed ja arveldusarve number (tl 127). Kohtuistungil uuritud avalikult kättesaadav teave Era Liisingu Inkassoteenused AS-i registriandmete ajaloo kohta kinnitas, et vaidlusaluse nõudeõiguse loovutamise ajal, st 11.06.2007.a, oli A.S. Era Liisingu Inkassoteenused juhatuse liige (tl 157). Seega kinnitavad Lepingust tuleneva nõudeõiguse loovutamise lepingu aktiivsed pooled, et 11.06.2007.a loovutas P.K. Lepingust tuleneva nõude kostja vastu AS-le Era Liisingu Inkassoteenused. Kohtul puudub alus kahelda tehingupoolte tahtes ja uuritud tõendite usaldusväärsuses. Võlgniku (kostja) osalemine nõude loovutamise tehingus on vaid passiivne. Seetõttu ei oma ka tema arvamus ja arusaam sellest, kellele P K (võlausaldaja) oma Lepingust tuleneva nõude loovutas, asjas õiguslikku tähendust. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks kostja sellekohastel vastuväidetel pikemalt peatuda.
3.Tõendatud on, et 09.06.2008.a on AS Era Liisingu Inkassoteenused ja P K allkirjastanud lepingu „Nõudeõiguse loovutamise lepingu nr xxxxxxxxxxxxx lõpetamine ja nõudeõiguse tagasi loovutamine“ (tl 102). Nimetatud lepingus on märgitud, et 11.06.2007.a sõlmiti poolte vahel nõudeõiguse loovutamise leping nr xxxxxxxxxxxxxx, mille alusel Era Liisingu Inkassoteenused AS omandas nõudeõiguse S P vastu põhisummas 66 000 krooni ja viivisnõude summas 514 800 krooni, et võlgnik Sven Prees ei ole oma võlgnevust likvideerinud, et nõudeõiguse olemus ja põhinõude suurus on ühene 11.06.2007.a loovutamise lepingus sätestatuga ning et Era Liisingu Inkassoteenused AS loovutab P K tagasi S P vastu suunatud nõudeõiguse summas 580 800 krooni. Seega kinnitavad uuritud tõendid, et 11.06.2007.a loovutas P.K. Lepingust tuleneva nõude kostja vastu AS-le Era Liisingu Inkassoteenused ja 09.06.2008.a loovutas AS Era Liisingu Inkassoteenused Lepingust tuleneva nõude kostja vastu taas P. K. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt Lepingust tuleneva 66 000 krooni tasumata laenu maksmist.
4.Kohus on otsuse punktis 1 tuvastanud, et kostja ei tagastanud laenu Lepingus kokkulepitud tähtajaks. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tasunud laenu ka vahepealsele võlausaldajale ASle Era Liisingu Inkassoteenused ega ka Teate tekstis märgitud OÜ-le Erainkasso (tl 102). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt 66 000 krooni põhivõla (tagastamata laen) saamiseks põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
5.Asjaolu, et kostja ei tagastanud laenu Lepingus kokkulepitud tähtajaks, st 31.12.2005.a, annab tunnistust, et kostja on laenu tagastamisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on Lepingus kokku leppinud viivise määra 1,5% päevas iga viivitatud päeva eest arvestusega, et kalendrikuus on 30 päeva. Sellisest kokkuleppest lähtudes on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus maksta viivist 946 440 (66 000 krooni x 1,5% x 956 päeva) krooni. Hageja on viivitatud perioodi pikkuse arvestamisel lähtunud eeldatavalt iga kalendrikuu tegelikust päevade arvust. Samas - hageja ei nõua nagunii kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid lähtudes mõistlikkuse põhimõttest on vähendanud viivise nõuet põhinõude suuruseni, st 66 000 kroonini. Kohus on seisukohal, et hageja nõue 66 000 krooni viivise saamiseks on kooskõlas seadusega ja tuleb rahuldada.
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st antud asjas kostja ja seda täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkiri/ Sirje Lahesoo Kohtunik Kohtuotsus jõustus 26.01.2011 Riigikohtu kohtumäärusega 3-7-1-2-864-10 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2010.a. kohtuotsus 2-08-55482 Kohtuotsus muutmata
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.