2-08-55482/50 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

laenulepingus. Pooled leppisid kokku, et laenu mitteõigeaegse tagastamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 1,5% päevas iga viivitatud päeva eest arvestusega, et kuus on 30 päeva. Laenulepingus kokkulepitud tähtajaks kostja hagejale laenu ei tagastanud ega ole seda ka hiljem tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele. 09.04.2008 saatis kostja hagejale kirja, millest võis järeldada, et kostja ei kavatsegi laenu tagastada. Kostja ei ole ka hagejaga kontakteerunud, et leida probleemile kohtuväline lahendus. Hageja loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu AS-le Era Liisingu Inkassoteenused. See, et nõude loovutamise teate tekstis on märgitud OÜ Erainkasso, on tehniline eksimus, milline kandus edasi ka järgnevasse kirjavahetusse. Hageja ning AS Era Liisingu Inkassoteenused tolleaegne juhatuse liige A. Sosaar on mõlemad kinnitanud, et laenulepingust tulenev nõue kostja vastu loovutati AS-le Era Liisingu Inkassoteenused. Kostja pole ei OÜ-le Erainkasso ega AS-le Era Liisingu Inkassoteenused võlga tasunud. Kuna AS-l Era Liisingu Inkassoteenused ei õnnestunud kostjalt võlga tagasi saada, loovutas ta nõude hagejale tagasi. Kostja vastus Kostja kinnitas, et ta sõlmis vaidlusaluse laenulepingu ja allkirjastas selle, kuid raha selle laenulepingu alusel poolte vahel „liikunud ei ole“. Laenuleping olevat olnud sõlmitud ühe teene osutamise tarvis ja selle garandiks. Hagejal puudub vaidlusalusest laenulepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu, kuna hageja on loovutanud laenulepingust tuleneva nõude ja teatanud sellest kostjale. Nõude loovutamise teates on küll uue võlausaldajana märgitud Era Liisingu Inkassoteenused AS, aga teate sisust nähtub, et nõue on loovutatud OÜ-le Erainkasso. OÜ Erainkasso ei ole laenulepingust tulenevat nõuet hagejale tagasi loovutanud. Era Liisingu Inkassoteenused AS ei saanud laenulepingust tulenevat nõuet hagejale tagasi loovutada, kuna hageja ei ole temale laenulepingust tulenevat nõuet kostja vastu loovutanud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 66 000 krooni ja 66 000 krooni viivist. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 14.09.2005 laenulepingu 1-K-P. Kostja väited selle kohta, nagu poleks ta hagejalt laenu saanud, on paljasõnalised ja vastuolus tema enda käitumisega. Kostja sõlmis lepingu isiklikult ning allkirjastas selle omakäeliselt. Täisealise ja teovõimelise isikuna teadis ja pidi kostja teadma ja aru saama, et lepingu allkirjastamisega kinnitab ta 66 000 krooni laenu saamist koos sellest tulenevate tagajärgedega. Kostja ei ole lepingut tühistanud. Kostja esitatud korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping kinnitab küll seda, et kostja võõrandas korteriomandi ja andis üle selle omandiõiguse äriühingule, kelle seaduslik esindaja oli hageja, kuid ei kinnita, et laenuleping oleks olnud rahatu ja/või sõlmitud mingi „teene“ tagamiseks. Vaidlust ei ole selles, et lepingus kokkulepitud tähtajal kostja laenu ei tagastanud. Seega rikkus kostja omapoolset lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 annavad võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult nii kohustuse täitmist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Tõendatud on, et 11.06.2007 on hageja ja Aare Sosaar allkirjastanud nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 070611-1 lisa nr 1. Teate sissejuhatavas osas on nimetatud dokumendi subjektid: võlgnik Sven Prees, võlausaldaja Peep Klaanberg ja uus võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused AS. Teate tekstis antakse teada, et hageja on 11.06.2007 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu nr

070611-1 alusel loovutanud 14.09.2005 laenulepingust 1-K-P tuleneva nõude, mis koosneb 66 000 kroonist põhisummast ja 514 800 kroonist viivistest, millele lisanduvad kõrvalkohustused ja tagatised, Erainkasso OÜ-le. Hageja selgituste kohaselt loovutas ta 11.06.2007 lepingust tuleneva nõude kostja vastu mitte OÜ-le Erainkasso, vaid AS-le Era Liisingu Inkassoteenused. Viimane on uue võlausaldajana ka teate alguses märgitud. Teate tekstis on jäänud uue võlausaldaja nimi muutmata, tegemist on tehnilise eksitusega. Uue võlausaldaja poolt teate allkirjastanud A. Sosaar on kirjalikult kinnitanud, et 11.06.2007 oli tema nii Erainkasso OÜ kui Era Liisingu Inkassoteenused AS juhatuse liige ning et hageja loovutas kostja vastu suunatud nõudeõiguse Era Liisingu Inkassoteenused AS-le. Kuna nõudeõiguse loovutamise leping vormistati eelnevalt koostatud dokumentide põhjale, jäid tekstis ekslikult muutmata uue võlausaldaja nimed ja arveldusarve number. Nõudeõiguse loovutamise lepingu aktiivsed pooled kinnitavad, et 11.06.2007 loovutas hageja lepingust tuleneva nõude kostja vastu AS-le Era Liisingu Inkassoteenused. Kostja osalemine nõude loovutamise tehingus on vaid passiivne. Seetõttu ei oma ka tema arvamus ja arusaam sellest, kellele hageja oma nõude loovutas, asjas õiguslikku tähendust. Tõendatud on, et 09.06.2008 on AS Era Liisingu Inkassoteenused ja hageja allkirjastanud nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 070611-1 lõpetamise ja nõudeõiguse tagasi loovutamise. Nimetatud lepingus on märgitud, et 11.06.2007 sõlmiti poolte vahel nõudeõiguse loovutamise leping nr 070611-1, mille alusel Era Liisingu Inkassoteenused AS omandas nõudeõiguse kostja vastu põhisummas 66 000 krooni ja viivisnõude 514 800 krooni, et võlgnik ei ole oma võlgnevust likvideerinud, et nõudeõiguse olemus ja põhinõude suurus on ühene 11.06.2007 loovutamise lepingus sätestatuga ning et Era Liisingu Inkassoteenused AS loovutab hagejale tagasi kostja vastu suunatud nõudeõiguse 580 800 krooni. Seega kinnitavad uuritud tõendid, et 11.06.2007 loovutas hageja lepingust tuleneva nõude kostja vastu AS-le Era Liisingu Inkassoteenused ja 09.06.2008 loovutas AS Era Liisingu Inkassoteenused nõude kostja vastu taas hagejale. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 66 000 krooni tasumata laenu maksmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tasunud laenu ka vahepealsele võlausaldajale AS-le Era Liisingu Inkassoteenused ega ka teate tekstis märgitud OÜ-le Erainkasso. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt 66 000 krooni põhivõla saamiseks põhjendatud. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määra 1,5% päevas iga viivitatud päeva eest arvestusega, et kalendrikuus on 30 päeva. Sellisest kokkuleppest lähtudes on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus maksta viivist 946 440 krooni. Samas ei nõua hageja kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid lähtudes mõistlikkuse põhimõttest on vähendanud viivise nõuet põhinõude suuruseni 66 000 kroonini. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele ning on hinnanud tõendeid ühekülgselt. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et kuna kostja osalemine nõude loovutamise tehingus on vaid passiivne, siis tema arusaam ja arvamus sellest, kellele hageja oma lepingust tuleneva nõude loovutas, ei oma asjas õiguslikku tähendust. VÕS § 170 ja 172 kohaselt peab võlgnik ikka teadma, kellele ta nõude täitma peab. Hageja selgituste ja tema poolt esitatud kinnituskirjaga ei saa muuta nõudeõiguse loovutamise lepingut nr 070611-1. Nõudeõiguse loovutamise teates on „must valgel" märgitud, et nõudeõigus on loovutatud Erainkasso OÜ-le. Teates märgitakse lisaks veel Erainkasso

OÜ arveldusarve number. Allkirjastanud on selle dokumendi uue võlausaldajana Erainkasso OÜ juhatuse liige A. Sosaar. Nõude loovutamine Erainkasso OÜ-le toob kaasa selle, et nõude loovutamine peab kajastuma ka ettevõtte raamatupidamises, millega kaasnevad erinevad õigused ja kohustused. Mitte ühegi hageja selgituse ega A. Sosaare kinnituskirjaga ei saa seda asjaolu muuta. Asjaolu, et teate sissejuhatavas osas on märgitud uueks võlausaldajaks AS Era Liisingu Inkassoteenused võib olla tegemist tehnilise eksitusega. Kõik teates kajastatud rekvisiidid kinnitavad, et nõue on loovutatud Erainkasso OÜ-le. Nõude loovutamist Erainkasso OÜ-le kinnitab hageja ka hagiavaldusele lisatud tõendis nr 3. Hageja elektrooniline kiri kostjale: „Ühtlasi juhin toona Teie tähelepanu ka võlgnevusele Erainkasso OÜ ees. Võttes arvesse Teie ja Peep Klaanbergi vahel sõlmitud laenulepingut 1-K-P ning Peep Klaanbergi ja Erainkasso OÜ vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingut, soovin ma käesolevaga teada, kas Te tahate ja olete valmis likvideerima nõudeõiguse loovutamise teates kajastatud võlgnevust.“ Hageja enda esitatud tõenditest nähtub, et nõue oli loovutatud Erainkasso OÜ-le. Sellele tõendile ei ole kohus andnud üldse mitte mingisugust hinnangut. Nõudeõiguse loovutamise lepingu 070611-1 lõpetamise ja nõudeõiguse tagasi loovutamise leping, mille kohaselt AS Era Liisingu Inkassoteenused loovutas nõude hagejale tagasi, on hageja või temaga seotud isikute poolt koostatud mitte 09.06.2008, vaid alles kohtuistungite vahelisel ajal ning tegemist on võltsinguga. Hooletusest ei tutvutud nõudeõiguse lõpetamise teksti sisuga, millest nähtus, et nõue loovutati tegelikult Erainkasso OÜ-le. Nõudeõiguse tagasi loovutamine vormistati AS-ile Era Liisingu Inkassoteenused, kelle rekvisiidid olid teate sissejuhatavas osas. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seiskohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava otsus tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb Pärnu Maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, sest nõustub otsuses sisalduvate hagi rahuldamise motiividega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse eelkõige seetõttu, et hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu: hageja on vaidluse esemeks oleva nõude loovutanud isikule, kes ei ole seda temale tagasi loovutanud. Laenulepingu sõlmimist kui faktilist asjaolu ei ole apellant oma kaebuses vaidlustanud. Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja loovutas oma nõude kostja vastu AS-le ERA Liisingu Inkassoteenused, kes selle on hiljem talle tagasi loovutanud. Maakohus ei hinnanud seejuures tõendeid ühekülgselt ega jätnud osasid tõendeid hinnanguta. Kohtul ei olnud alust jätta kõrvale hageja põhjendust eksimuse kohta 11.06.2007 koostatud nõudeõiguse loovutamise lepingus (tl 108) ega ka eksimuse selgituse kinnitamiseks esitatud tõendit. Hageja on kohtule selgitanud, miks on nõudeõiguse loovutamise lepingus, kus uueks võlausaldajaks on märgitud AS ERA Liisingu