Tsiviilasi nr 2-10-1670
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
21 aprill 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-1670
Tsiviilasi
Mittetulundusühing Lillevere hagi Mxxx Mxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes
Hagi hind
6575,04 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mittetulundusühing Lillevere (registrikood 80041355; asukoht Ringtee 1, Põltsamaa linn 48106); Hageja esindaja: juhatuse liige Ülle Lõhmus (aadress Ringtee 15-6, Põltsamaa linn 48106) Kostja: Mxxx Mxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Meneteluse liik
Lihtsustatud menetlus kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Välja mõista Mxxx Mxxxxxxxxxxxittetulundusühingu Lillevere kasuks 8406 (kaheksa tuhat nelisada kuus) krooni 43 senti. Menetluskulude jaotus: Jätta asja menetluskulud Mxxx Mxxxxxxx kanda. Välja mõista Mxxx Mxxxxxxxxx Mittetulundusühingu Lillevere kasuks 1400 (üks tuhat nelisada) krooni tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Mittetulundusühing Lillevere esitas 12.01.2010.a kohtule hagiavalduse Mxxx Mxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt omab kostja korterit nr x aadressil xxxxxxxxx
xxxxxxxxxxx Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 12.10.2005.a, leping nr 74, mille kohaselt kohustub MTÜ Lillevere vahendama kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud elamualaste eeskirjade täitmist, osutatud teenuste (soojus, prügivedu jne) eest laekunud summade ülekandmist vastavale asutusele ettenähtud kuupäevaks. Omanik Mxxx Mxxxxx kohustub lepingu järgi tasuma ühingule arvelduskuu jooksul eelmisel kuul osutatud teenuste – elamu, küte, prügivedu, osamaks, hiljemalt jooksva kuu 22-ks kuupäevaks. Kostja ei ole tasunud makseid lepingus ettenähtud tähtajaks. Seisuga 01.01.2010.a on kostja poolt tasumata lepingust tulenevate kommunaalteenuste näol 6575,04 krooni. Kuna Fortum Termest AS, kellega hagejal on sõlmitud soojuse müügileping, arvestab tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,1 %, nõuab hageja seda ka võlgnikult. Viivisearve seisuga 01.01.2010.a on 1831,39 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista tema kasuks võlgnevus summas 6575,04 krooni ja viivis summas 1831,39 krooni. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni. Hageja märkis, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja Mxxx Mxxxxx esitas hagile 10.02.2010.a kirjaliku vastuse. Kostja võlale vastu ei vaielnud. Samas märkis kostja, et tema ja ta pere ei ela xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eluruumis alates 02.12.2009.a. Korterit kasutavad üürnikud. Kostja on vestelnud hageja esindajaga probleemist ja pakkunud välja lahenduse selliselt, et üürnikud maksavad kommunaalmakseid, küsitud üüriraha lisavad nad igakuiste maksetena hageja arvele lisaks, et katta tekkinud võlg. Kostjal on neli ülalpeetavat. Pere sissetulek koosneb ainult töötuabirahast, eelnevast töötuskindlustusest ning peretoetusest (lasterahad). Kostja on püüdnud hagejale maksta vastavalt võimalusele. Kui kostja tööd leiab või korterile ostja, siis tasub ta hagejale võla esimesel võimalusel. Kostja ei pea vajalikuks asja edasi menetleda ja palub jätta asja menetluskulud, sealhulgas hageja poolt tasutud riigilõivu, hageja kanda. Kohus otsustas 18.02.2010. a määrusega lahendada asja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtsustatud menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada poolte seisukohti täiendavalt kohtuistungil ära kuulamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja ja kostja on sõlminud 12.10.2005. a lepingu nr 74 (tl 9-10). Lepingu punkti 2.4 kohaselt kohustus kostja eluruumi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omanikuna tasuma hagejale arvelduskuu jooksul eelmisel kuul osutatud teenuste - elamu küte (korteri pindala alusel), prügivedu (elanike arvu alusel)- eest hiljemalt jooksva kuu 22.-ks kuupäevaks, osamaks (vastavalt ühingu liikmete üldkoosolekul vastuvõetud summas), jooksva kuu 22.-ks kuupäevaks. Hageja on sõlminud Fortum Termest ASiga soojuse müügilepingu nr 2005-08-33 (tl 11-12). Lepingu punkti 11.4 kohaselt kohustub hageja tasuma Fortum Termest AS-ile makse tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,1 % õigeaegselt tasumata summalt päevas. Kinnistusregistri andmetel on kostja Mxxx Mxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi omanik (reaalosa eluruum nr 1, kinnistusregistri nr 492835). Kostja vastuväited selle kohta, et tal puudub vastav sissetulek võla tasumiseks ja et tema ise ei kasuta korterit eluruumina, ei ole põhjuseks hagi rahuldamata jätmisele. Kostja omanikuna on vastutav korteriomandil lasuvate maksude tasumise eest. Kostja väited selle kohta, et ta on sõlminud hagejaga võla tasumise osas kokkuleppe, ei ole leidnud tõendamist. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus tekkinud võla
summa üle. Kostja võlgneb hagejale 01.01.2010. a seisuga 6575,04 krooni, mille tasumisega viivitamise eest tuleb hagejal tasuda viivist 1831,39 krooni. Materiaalõiguslikud alused hagi rahuldamisel on alljärgnevad: Korteriomandiseaduse § 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel poolte kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja hagis. Selle põhjal on hageja menetluskuluks nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 1400 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.