2-09-24097
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-09-24097
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
OÜ Creditmarket hagi V.F.`i vastu 3 000 krooni võlgnevuse, 1 020 krooni intressi, sissenõutavaks muutunud viiivise 9 472.50 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagihind 3 000 krooni.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
OÜ Creditmarket (RK 11445484, asukoht Tornimäe 7-137, 10145 Tallinn)
Hageja esindaja:
Erki Casar (volikirja alusel)
Kostja:
V.F. (IK xxx)
Resolutsioon
Viru Maakohtu menetluses on OÜ Creditmarket hagi V.F.`i vastu 3 000 krooni võlgnevuse, 1 020 krooni intressi, sissenõutavaks muutunud viiivise 9 472.50 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping, millega hageja andis kostjale laenu summas 3 000 krooni, millele lisandus intress 1 020 krooni, laenu tagastamise tähtaeg oli 18.03.2008. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 13 492.50 krooni, sh, põhivõlgnevus 3 000 krooni, intress 1 020 krooni ja viivised summas 9 472.50 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (3 000 krooni) alates 25.05.2009 lepinguga sätestatud määras, so, 0,75% päevas, kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Viru Maakohus saatis 28. mail 2009 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse kohaselt elab kostja aadressil xxx, Jõhvi linn. Rahvastikuregistri andmetel kostjal elukoht puudub, elukoht on märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega. Kostjale saadetud hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega: „tähtaja möödumisel. Ida Politseiprefektuuri 02.09.2009 teate kohaselt on kostja asukoht teadmata. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja V.F.`i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 13 492.50 krooni, samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis viivis põhinõudelt (3 000 krooni) alates 25.05.2009 lepinguga sätestatud määras, so, 0,75% päevas, kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hagimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 250 krooni. Viru Maakohtu 07. aprilli 2009 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 07. aprilli 2009. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 25. mail 2009. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.
TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 25. mail 2009, s.o hiljem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõppu 07. aprillil 2009, ning kuna kohtule esitatud hagimaterjalidest ei nähtu kohtumääruse hagejale kättetoimetamise tähtaega, ei saa maksekäsu kiirmenetluse kulusid lugeda tsiviilasja nr 2-09-24097 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 250 krooni riigilõivu väljamõistmise osas tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 2 600 krooni ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni, kokku 2 700 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud – riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 2 600 krooni ja riigilõiv kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni, kokku 2 700 krooni Riigilõivu 250 krooni väljamõistmise osas jätta hageja taotlus rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.