2-09-16452/59 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

4.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutises menetluses on tuvastatud võlgnikul teadaolevad kohustusi; Pankrotiavalduse esitatud töötajate nõuded- 385 244 krooni, Kohtutäituri menetluses olevad nõuded -119 786, 44 krooni, Maksu- ja Tolliametile – 376 535,38 krooni (käesolevaks ajaks on arvestuslik intress kasvanud 99 550,94 krooni). kokku on võlgnikul kohustusi summas 881 565,82 krooni. Konto väljavõtete analüüsist selgub, et võlgnik ei ole vastavalt seaduses ettenähtule teinud makseid vastavalt deklareeritud summadele käibemaksu osas. Töötasudelt kinnipeetavaid makse on võlgnik vastavalt deklareeritule tasunud 2007.a. Maksu- ja Tolliameti poolt on võlgnikule tehtud korraldus maksuvõla tasumiseks esmakordselt 21.04.2008. vastavalt inkassokäsundile on peale seda maksuhaldurile laekunud põhivõlga 276 243 krooni ja intressi võlga 23 417 krooni. Teine korraldus maksuvõla tasumiseks on tehtud 29.09.2009 summas 273 170 krooni. Nõuet täidetud ei ole ning see on esitatud menetlemiseks kohtutäiturile. Eeltoodust lähtudes ei ole võlgnik oma tegevusperioodi jooksul olnud korralik maksumaksja. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on oma tegevuse lõpetanud 2008.a. oktoobrist. Hankijatele võlgnevused, pandiga tagatud nõuded ja tagatisteta laenukohustuste kohta andmed puuduvad. Ajutine haldur ei ole vara ja rahalisi vahendeid tuvastanud, siis ületavad kohustused varasid ning võlgnik on maksujõuetu. 4.3 Vara tagasivõitmise võimalused Vara tagasivõitmise aluseid ajutine haldur pole tuvastanud. 4.4 Maksejõuetuse tekkimise põhjustest ning juhatuse liikme vastutusest Ajutina haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning kuivõrd võlgu ei ole suudetud tasuda ning puudub ka tegevus pärast oktoobrit 2008, siis ei saa tekkinud maksejõuetus olla ajutise iseloomuga, vaid võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Juhatuse liikmele peab olema selge, et pärast tegevuse lõpetamist, kus tal on võlgnevused maksu- ja tolliametile ning töötajatele, mida ta ei ole suuteline äriühingu arvelt tasuma, on äriühing pankrotisituatsioonis ning vastavalt seadusele tuleb koheselt esitada pankrotiavaldus. Juhatuse liige ei ole võtnud vaevaks vastata OÜ Hansaco esitatud hagiavaldusele ning selles asjas on tehtud võlgniku kahjuks tagaseljaotsus. Pankrotiavaldust võlgniku juhatuse liige ise ei esitanud. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgnik pidanud esitama ise pankrotiavalduse hiljemalt 2009 aasta alguses, seoses pankrotiavalduse esitamise

6.Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri, avaldajate esindaja ja võlgniku seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita ega nõuda sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise pankrotihalduri seletused istungil, tutvunud ajutise pankrotihalduri ettekandega, nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, puuduvad tagasivõitmise alused ning puuduvad vara ja rahalised vahendid. Arvestades juhatuse liikme varanduslikku seisu, ei ole tõenäoline, et nõude esitamisega juhatuse liikme vastu oleks võimalik saada rahalisi vahendeid pankrotimenetluse edasiseks menetlemiseks. Vastavalt PankS § 29 lg 2 kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnikul puudub vara, puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete