BAKT Autotehnika AS (registrikood: 10113076; asukoht: Tallinn Pärnu mnt 137) hagi Peeter Pihelgase vastu 179 287.60 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
149 287.60 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21.09.2009. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peeter Pihelgase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Peeter Pihelgas Vastustaja BAKT Autotehnika AS, esindaja advokaat Leonid Tolstov
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 21.09.2009 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamta.
Menetluskulude jaotus
Menetluses kantud kulud jätta Peeter Pihelgase kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.BAKT Kaubanduse AS (praeguse ärinimega BAKT Autotehnika AS) esitas 30.03.2009 maakohtule hagiavalduse Peeter Pihelgase vastu põhivõlgnevuse 167 127.60 krooni, kahju hüvitise (õigusabikulud) 12 160 krooni ning viivise alates 08.01.2009 kuni 30.03.2009 summas 24 916.10 krooni ja edasi kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas väljamõistmiseks. Kohtuistungil märkis hageja, et nõuab kostjalt põhivõla, õigusabikulude ja riigilõivu tasumist. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja AS-ga Autoring 09.10.1997 BOSCH autotoodete, tööriistade ja Blaupunkt autoraadiote ostu-müügilepingu (koostöölepingu), mille alusel kohustus hageja müüma ning AS Autoring ostma lepingu esemeks olevaid kaupu vastavalt lepingus märgitud korrale ja tingimustele. 05.12.1999 sõlmisid hageja ja AS Autoring juhatuse liige P. Pihelgas käenduslepingu koostöölepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt kohustus kostja tagama tähtaegse ja tingimusteta AS Autoring koostöölepingust, kõikidest selle juurde edaspidi sõlmitavatest lisadest, kokkulepetest ja protokollidest tulenevate kohustuste täitmise hageja ees. Käenduslepingu punkti 2 kohaselt vastutavad AS Autoring ja kostja hageja ees solidaarselt. 2008 novembris ja detsembris müüs hageja AS-le Autoring koostöölepingu alusel kaupu summas 167 127.60 krooni, mille kohta on hageja esitanud AS-le Autoring 21 arvet. Vaatamata maksetähtpäevade saabumisele AS Autoring arveid tasunud ei ole. 28.01.2009 saatis hageja AS-le Autoring võla tasumise nõude ja 04.02.2009 edastas kostjale nõudeavalduse võlgnetavate kohustuste täitmiseks summas 167 127.60 krooni, mille alusel tuli kostjal kohustused täita hiljemalt 15.02.2009. 03.03.2009 avaldati Ametlikes Teadaannetes väljavõte Tartu Maakohtu kohtumäärusest AS Autoring pankroti väljakuulutamise kohta. 12.03.2009 saatis hageja AS-le Autoring ja kostjale täiendavad võlanõuded, milles palus võlgnetavad kohustused täita hiljemalt 20.03.2009. Võlgnikud kohustusi täitnud ei ole. Hageja oli seisukohal, et kostja väide, et pooled on käenduslepingu lisas 3 kokku leppinud kostja vastutuse maksimummääras, ei vasta tõele. Kostja vastutus käenduslepingu alusel saab olla piiratud üksnes juhul, kui lepingupooled on käenduslepingus selles kokku leppinud või on käendaja vastutus piiratud seadusest tulenevalt. Kostja on tuletanud käendaja vastutuse piirmäära hageja ja AS Autoring kui põhivõlgniku vahelisest lisakokkuleppest, mille sisu on anda hagejale õigus rakendada põhivõlgniku suhtes lisas sätestatud maksetähtaegu ja krediidilimiite. Samuti on hageja ja põhivõlgnik päev enne käenduslepingu sõlmimist kostjaga sõlminud lisakokkuleppe, millega suurendati võlgnevuse saldot 100 000 kroonini. Käenduslepingu näol ei ole tegemist tarbijakäendusega VÕS § 143 lg 1 tähenduses. Kuna kostja on AS Autoring juhatuse liige ja aktsionär, on ta põhivõlgnikuga tugevalt seotud ning tema huvid langevad kokku põhivõlgniku huvidega. Juhatuse liikme ja aktsionärina tegutsev käendaja näitab käenduslepingu sõlmimisel võlausaldajale otsest tahet olla seotud äriühingu
riskidega ning neid tagada. Ka on kostja juhatuse liikmena 04.02.1999 allkirjastanud krediidilimiidi suurendamise kokkuleppe, milles pooled on kokku leppinud, et hageja sõlmib kostjaga käenduslepingu. Kostja on kokkuleppe sõlminud juhatuse liikme kutsetegevuse raames ja seega võtnud ka käenduse andmise otsuse vastu kutsetegevuse raames.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt, summas 30 000 krooni, kuna selline summa on kokku lepitud käendatava lepingu lisas 3 kui võlguoldava summa maksimaalmäär. Kostja tasus 30 000 krooni hagejale 27.04.2009. Riigikohtu praktikale tuginedes (tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-89-08) tuleb asuda seisukohale, et kuna kostja ei olnud käenduslepingu kehtivuse ajal AS Autoring ainsaks või põhiliseks aktsionäriks, ei ole ta käenduslepingut sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses ning käenduslepingut tuleb käsitleda tarbijakäendusena. Kui menetlusosalised eelnimetatud kokkulepet ei aktsepteeri, on tehing tühine, kuivõrd see on tarbijakäenduslepingu puhul vastutuse maksimaalmäära märkimata jätmise tagajärjeks. Kostja käendas AS Autoring kohustusi üksnes lojaalsusest ja juhatuse liikme ametiülesannetest tulenev huvi selleks puudus. Kostja oleks käenduslepingu sõlminud ka siis, kui ta ei oleks olnud juhatuse liige, sama oleksid teinud teised juhtivspetsialistid. Äriühinguga seotud olulistes küsimustes võttis otsuseid vastu enamusaktsionäride määratud nõukogu, kellel puudus kostjaga vähimgi side. Nõukogu kontrollis ka kostja igapäevast tegevust. Lisaks on hageja nõue põhivõlgnikuga kokku lepitud krediidilimiiti ületavas osas vastuolus hea usu põhimõttega, samuti ei ole põhjendatud õigusabikulude nõue eraldi kahjunõudena.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 21.09.2009 otsusega hagi ning mõistis välja P. Pihelgaselt BAKT Autotehnika AS kasuks 149 287.60 krooni ja jättis menetluskulud P. Pihelgase kanda. Otsuse kohaselt käendati kõnealuse käenduslepinguga pikaajalisest suhtest tulenevaid kohustusi, seega on tegemist kestvuslepinguga ning sellele tuleb VÕSRS § 12 lg 1 alusel kohaldada võlaõigusseaduse sätteid. Kuna AS Autoring omapoolset kohustust hagejale ei täitnud, on hagi kostja kui käendaja vastu VÕS § 76 lg-st 1; §-st 100; § 101 lg-st 2; § 108 l g-st 1; § 142 lg-st 1 ja § 145 lg-test 1, 2 tulenevalt õigustatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista (179 287.60 – 30 000) 149 287.60 krooni. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäenduslepingus käendajaks tarbija. Tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kostja on 25.05.2009 kohtuistungil selgitanud, et tarnija küsis käendust, kuna AS Autoring oli varasemate tarnete eest võlgu jäänud. Samuti kinnitas kostja, et kui tal ei oleks olnud AS-ga Autoring mingisugust seost, ei oleks ta käendust andnud. Sellest tulenevalt oli kohus seisukohal, et kostja, olles AS Autoring juhatuse liige ja aktsionär, tegutses siiski äriühingu huve arvestades ning selle majandus- ja kutsetegevust edendades. Juhatus on ÄS § 306 lg 1 kohaselt aktsiaseltsi juhtimisorgan, kelle ülesandeks on aktsiaseltsi juhtimine, selle igapäevase töö korraldamine kõige otstarbekamal viisil. Kostja ülesanne oli aktsiaseltsi juhtimine. Väide, justkui oleks käendus kvalifitseeritav tarbijakäendusena, kuna kostja tegutses käenduse andmisel ettevõtte patrioodina, ei ole põhjendatud. AS Autoring pikaajalise töötajana võis kostjal olla ettevõttega tugevam isiklik suhe, kuid tarbijakäenduse kui sellise sisu ning poolte avaldatut arvestades ei ole piisavalt alust kostja antud käenduse kvalifitseerimiseks tarbijakäendusena. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda ka käendaja vastutuse maksimaalmäära puudumist käenduslepingu tühisuse alusena.
Kohus märkis, et kostja on tema enda seletuse kohaselt olnud AS Autoring ainuke juhatuse liige väga pikka aega. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et juhatuse liige oli allutatud AS Autoring nõukogu igapäevasele ning üksikasjalikule kontrollile, ei ole esitatud. Kohtule on esitatud rida elektronkirju, milles kindlaksmääramata positsiooniga isikud on väidetavalt avaldanud nõusolekut käenduse andmiseks AS Autoring kohustuste täitmiseks. Nende kirjade põhjal ei saa kostjat vabastada käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kirjade autorid ei ole olnud kostjaga võrreldaval positsioonil (juhatuse liikmed) AS-s Autoring, samuti on tegemist üksnes teoreetiliselt tekkida võivate kohustustega. Neil asjaoludel saab iga isik kinnitada, et oleks andnud käenduse AS Autoring kohustuste täitmiseks. Tegelikkuses on seda teinud vaid kostja, s.o AS Autoring juhatuse liige konkreetse tarnija võimalike nõuete tagamiseks. Kostja on leidnud, et käendust on hageja ja AS Autoring lisakokkulepetega piiranud kas 30 000 või 100 000 krooniga. Kohus leidis, et taolised kokkulepped ei ole siduvad kostjale. Samuti oli kostja kui AS Autoring juhatuse liige pädev tagama võlasaldo jäämise viidatud kokkulepete piiridesse. Hageja ühepoolse tegevusega ei olnud võimalik kostjale tekitada kokkuleppelisi piire ületavaid võlasaldosid. Hageja on saatnud kostjale erinevaid kaupu perioodil 10.11.-29.12.2008, s.o ajal, mil kostja pidi AS Autoring juhatuse liikmena teadma, et ettevõtte majanduslik olukord suure tõenäosusega ei võimalda arvete tasumist. AS Autoring pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu 03.03.2009 määrusega.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.P. Pihelgas taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, jättes hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas kostja vastuväite, et tuleb hinnata kostja huvi tehingus. Riigikohtu praktikale tuginedes (tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-89-08) oli kostja seisukohal, et kuna kostja ei olnud käenduslepingu kehtivuse ajal AS Autoring ainsaks või põhiliseks aktsionäriks, ei ole ta käenduslepingut sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses ning käenduslepingut tuleb käsitleda tarbijakäendusena. Kohus selles kostja vastuväites seisukohta võtnud ei ole, mistõttu ei ole kohtuotsus põhistatud ega vasta TsMS § 436 lg-le 1.. Kuivõrd nimetatud vastuväitega nõustumisel on tegemist olukorraga, kus sisuliselt muutub tühiseks kogu käendusleping, sõltub sellest hinnangust kogu hagi rahuldamine. Kohus on omistanud kostja sõnadele tähenduse, mida kostja väljendanud ei ole. Kostja vastusest hageja küsimusele 25.05.2009 kohtuistungil on selgelt näha, et kostja oleks andnud käenduse ka juhul, kui ta ei oleks olnud vastav ametiisik. Käenduse andmine oli vaba valik. Samuti ei saa käenduste puhul olla tegemist olukorraga, kus isikud mingilgi määral teineteisega seotud ei ole, sest selline käendamine oleks ebamõistlik. Seega ei ole tähtis mitte ainult asjaolu, kas kostja oleks andnud käenduse juhul, kui ta AS-ga Autoring üldse seotud ei oleks olnud, vaid oluline on küsimus, kas kostja oleks andud käendus ka juhul, kui ta poleks olnud juhatuse liige. Sellele küsimusele on kostja vastanud ja vastus on protokollitud. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et ainuüksi see, et kostja ei oleks sõlminud käendust juhul, kui ta AS-ga Autoring üldse seotud ei oleks olnud, on asja lahendamisel sedavõrd määrava tähtsusega, et näitab ilmeksimatult ära kostja tegutsemise ainult äriühingu huve arvestades ning majandus- ja kutsetegevust edendades. Riigikohus on asunud seisukohale (eelkõige lahend nr 3-2-1-89-08), et kui võlgnik oleks tagatislepingu sõlminud igal juhul, siis ei ole selle sõlmimine seostatav tema majandus- või kutsetegevusega VÕS § 155 lg 1 järgi. Maakohtus on kindlaks tehtud, et kostja oleks käendanud tehingut sõltumata oma
ametiseisundist, oleks piisanud vaid mingist siduvusest ettevõttega. Seega oleks kostja sõlminud käenduse igal juhul. Kohus on jätnud põhistamata, miks kohus peab käendust kehtivaks juhul, kui kostja oleks sõlminud käenduse igal juhul. Samuti ei ole kohus omistanud tähelepanu käenduse seaduslikule regulatsioonile kogu lepingu väidetava kehtivuse aja. Nimetatud ajavahemikul on tarbijate õigusi oluliselt suurendatud eelkõige eesmärgiga kaitsta eraisikuid läbimõtlematute ja liigselt suurte riskide eest, millised käendustega kaasnevad. Selles ajas ja ruumis, kus käendus sõlmiti, täitis ta tol ajal garanteerimise eesmärki ja kui oli selle eesmärgi täitnud, kadus aastateks „kalevi“ alla, kuna kõik kindlustunded olid garanteeritud. Nii ei saa kostja anda täna seletusi selle kohta, et tema käenduslepingut sõlmides pidas silmas, et on tarbijakäendaja vms. Kohus on jätnud asjaolude tõlgendamisel tahaplaanile õigussuhte ajalise mõõtme. Poolte tegevusetuse tõttu on käendus jäetud lõpetamata. Sisuline vajadus käenduse kehtivuseks lõppes aasta pärast selle sõlmimist. Kostjale tuli nõue üllatusena, kuna ta pidas käendust ammu lõppenuks. Isik, kelle õigusi pidi käendus tagama, pidanuks näitama 10 aasta jooksul kasvõi üks kord üles initsiatiivi selles, et käendus vastuvõetud seaduste tõttu ei muutuks kehtetuks või seaks muul viisil käendatavaid kohustusi ohtu. Hageja ei ole teinud ühtki tegu, mis vihjaks käenduse kehtivusele.
5.BAKT Autotehnika AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Menetluskulud palub vastustaja panna apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt on kohus otsuses põhjalikult analüüsinud esitatud tõendeid ning kostja väidet käenduse liigi kohta. Kohus ei ole kostja vastuväitega nõustunud ning on oma seisukohta piisavalt põhjalikult motiveerinud. Kostja ei ole andnud tarbijakäendust. Kostja ei olnud käenduse andmisel AS Autoring ainus aktsionär, kuid kostja andis käenduse AS Autoring juhatuse liikmena. Selle hindamisel, kas kostja andis käenduse tarbijana või oma kutsetegevuse raames, tuleb hinnata seda, kas ta tegutses käendust andes oma kutsetegevuse raames (juhatuse liikmena) või väljaspool seda. Kohus on õigesti arvesse võtnud, et kostja oli AS Autoring ainus juhatuse liige (juhataja). Käenduse aluseks oleva 09.10.1997 müügilepingu tingimused rääkis läbi ja allkirjastas kostja. Samuti osales kostja ainuisikuliselt müügilepingu lisade (krediidilimiitide) sõlmimisel. Ka käenduse tingimused rääkis läbi ja allkirjastas kostja. Käendust andes ei osutanud kostja AS-le Autoring pelgalt teenet, vaid see oli otseselt vajalik hageja tarnete ja seeläbi ka AS Autoring igapäevase kaubandustegevuse jätkamiseks, mis omakorda oli kostja kui juhatuse liikme vastutusala. Hageja ja AS Autoring vahel 04.02.1999 allkirjastatud krediidilimiidi suurendamise kokkuleppe punktis 5 on pooled kokku leppinud, et hageja sõlmib kostjaga käenduslepingu. Nimetatud kokkuleppele on kostja juhatuse liikmena alla kirjutanud. Kuna kostja on 04.02.1999 kokkuleppe allkirjastanud juhatuse liikme kutsetegevuse raames, võttis kostja ka enda poolse käenduse andmise otsuse (sätestatud kokkuleppe punktis 5) vastu juhatuse liikme kutsetegevuse raames. Kostja ei saa väita, et päev hiljem käenduslepingut allkirjastades võttis ta samasisulise otsuse vastu juba tarbijana, kelle kutsetegevusse käendus kuidagi ei puutunud. AS Autoring nõukogu ega aktsionärid kostja otsustusprotsessidesse eelnimetatud lepingute sõlmimisel ja täitmisel ei sekkunud, mille kohus on õigesti tuvastanud (ja mida apellant pole vaidlustanud). Seega võttis kostja juhatuse liikmena (juhatajana) ainuisikuliselt vastu otsused kõigi kõnesolevate tehingute, sh käenduslepingu sõlmimiseks ja hilisemaks täitmiseks ning puudub alus rääkida tema suhestumisest nendesse tehingutesse tarbijana (kõrvalseisjana). Kostja on ka ise kohtuistungil tunnistanud, et käenduse andmine toimus tema juhatuse liikme ülesannete täitmise raames. Nii on kostja 25.05.2009 istungil selgitanud järgmist: „Käendasin seetõttu, et AS Autoring oli võlgu üle tähtaja. Hankija küsis tagatist.” Edasi märgib kostja:
„Kauba tellimine AS Bakt Kaubanduselt toimus igapäevaselt ja mitu korda nädalas, see toimis seni, kuni pank ei pikendanud krediidi võimalusi. Toimus loomulik majandustegevus, see, et tekkis võlgnevus, see polnud samuti midagi erakorralist. Minu asi oli tagada, et võlad ei ületaks maksetähtaja piire.” Seega on kostja ise kohtuistungil kinnitanud, et käenduse andmine toimus tema kui juhatuse liikme kutsetegevuse teostamise raames. Käenduse eesmärgiks oli kostja sõnutsi hagejale lisatagatise andmine, kuivõrd maksetähtajad olid ületatud ning pank ei pikendanud krediidi võimalusi. Samas kinnitab kostja, et tema kui juhatuse liikme kohustuseks oli tagada, et võlad maksetähtaegu ei ületaks. Kuivõrd kostja ei suutnud oma kohustusi täita (maksetähtaegadest kinni pidada), andiski ta hagejale käenduse. Läbi käenduse andmise tagas kostja omakorda tarnete jätkumise ja äriühingu tavapärase majandustegevuse toimimise, mis on samuti juhatuse liikme vastutusala. Kostja huvi käenduse andmisel oli täita oma juhataja kutsetegevusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning tagada hageja poolse krediidilimiidi võimaldamine ka olukorras, kus kostja ei ole suutnud juhatajana tagada maksetähtaegadest kinnipidamist (ja oli rikkunud seeläbi oma juhatuse liikme kohustusi). See omakorda tagas kostjale ametikoha säilimise, mis võimaldas tal ka edaspidi oma kutsetegevust teostada ja selle eest märkimisväärset tasu teenida. Lisaks olgugi, et kostja oli vähemusaktsionär, oli tal kahtlemata ka nn omanikuhuvi. Eeltoodu lükkab ühtlasi ümber kostja paljasõnalise väite, justkui ta oleks andnud vaidlusaluse käenduse ka siis, kui ta ei oleks olnud AS Autoring juhataja. Apellandi viited Riigikohtu praktikale on asjakohatud. Riigikohtu viidatud lahendist saab selge juhise vaid olukorraks, kui juhatuse liige on samaaegselt äriühingu ainu- või enamusosanik – sellisel juhul ei ole kahtlust, et antud käenduse näol ei ole tegemist tarbijakäendusega. Muudel juhtudel tuleb aga hinnata konkreetset olukorda, milles käenduse andmine toimus. Käesoleva kaasuse tehioludele täpselt vastav Riigikohtu praktika puudub. Arusaamatuks jääb, millist õiguslikku tähendust omab apellandi väide, justkui ta arvas, et käendus on pika aja möödumise tõttu lõppenud. Esiteks on kostja selle väite esile toonud alles apellatsioonkaebuses, mistõttu see tuleb jätta tähelepanuta. Teiseks pole nimetatud arvamusel mingit õiguslikku ega faktilist alust. Asjaolu, et hageja ei esitanud vahepealsel ajal kostja vastu nõudeid, oli tingitud sellest, et AS Autoring täitis oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja on esitanud käenduslepingust tuleneva nõude kostja vastu korrektselt. Kostja seisukohtades on ilmne vastuolu. Apellatsioonkaebuses asub kostja seisukohale, et kuivõrd pooltevaheline õigussuhe vastab tarbijakäenduse regulatsioonile, on käendusleping tervikuna tühine, sest pooled ei ole kokku leppinud käendaja vastutuse maksimumsummas. 09.07.2009 maakohtule esitatud täiendavates kirjalikes seisukohtades on kostja märkinud, et pidas oma vastutust piiratuks kokkulepitud krediidilimiidi ulatusega summas 100 000 krooni. Seega isegi kui kostja käendust saaks lugeda tarbijakäenduseks, tunnistab kostja oma vastutust hageja ees ikkagi vähemalt 100 000 krooni ulatuses. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kostja samal ajal asuda seisukohale, et käendus on tervikuna tühine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsust muuta ega tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud otsuse täies ulatuses kahele
asjaolule tuginedes: 1) kostja on tarbija ja käendusele tuleb kohaldada tarbijakäenduse regulatsiooni; 2) käenduslepingu sõlmimise ja hageja nõude esitamise vahemik on 10 aastat, seega oleks hageja pidanud kostjale vahepeal teatama, et käendus kehtib. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsuse põhjendatust hageja kasuks väljamõistetud summa suuruse osas, kuna apellatsioonkaebuses ei ole esitatud seisukohti ega vastuväiteid hageja kahjunõude põhjendatuse osas. Samuti ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu põhjendusi osas, millega maakohus tuvastas, et põhivõlgniku ja hageja vahelised võlgnevuse piiramise kokkulepped ei kohaldu kostja suhtes.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et käesolevas asjas saab kostjaga sõlmitud käenduslepingut lugeda kestvuslepinguks, kuna käendati mitte konkreetset kohustust, vaid koostöölepingust ja kõikidest selle juurde edaspidi sõlmitavatest lisadest, kokkulepetest ja protokollidest tulenevaid, st ka tulevikus tekkivaid määratlemata kohustusi. Menetlusosalistel ei ole vaidlust põhivõla olemasolu ja suuruse üle, samuti selle üle, et kostja oli põhivõlgniku käendaja.
9.Apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud ja tuvastanud, et kostja tegutses kutsetegevuses, mistõttu ei kohaldu tarbijakäenduse sätted, ei ole õige. Maakohus on õigesti käenduse sisu ja pooled määratlenud. Apellandi väited ei anna alust asjaolusid teisiti hinnata. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Asjas ei ole vaidlust, et kostja oli põhivõlgniku ainus juhatuse liige ja paari protsendiga ka aktsionär, juhatuse liikme ja omaniku staatus kehtisid nii koostöölepingu, käenduslepingu kui ka põhivõlgnikul võlgnevuse tekkimise ja hagi esitamise ajal. Apellant ei ole maakohtu menetluse ajal esitanud tõendeid, mis annaksid aluse käsitleda tarbijakäendusena äriühingu juhatuse liikme poolt (kostja) olulisele ja usaldusväärsele hankijale isikliku käenduse andmist juhuks, kui äriühing ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Maakohus on hinnanud kostja poolt maakohtus antud seletusi, kuid kuna pooled ei ole soovinud enda vande all ülekuulamist TsMS § 268 alusel ning ka kohus ei ole TsMS § 268 1 alusel pooli üle kuulata, siis ei ole tegemist lubatavate tõenditega. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt on esile toodud asjaolud, mis annavad aluse tuvastada, et kostja sõlmis käenduse oma kutsetegevuses: 1) kostja sõlmis põhivõlgniku esindajana olulise tarnijaga koostöölepingu; 2) kostja kuulus põhivõlgniku omanike ringi; 3) kostja oli põhivõlgniku ainus juhatuse liige; 4) kostja oli põhivõlgniku võlgnevuse tekkimisest ja suurusest kogu aeg teadlik. Ringkonnakohus märgib, et kostjal oli tõendamiskoormus, et hageja toodud asjaolud ümber lükata või tuua esile muid asjaolusid, mis annaksid aluse tuvastada tarbijakäenduse olemasolu, kostja selliseid asjaolusid esile ei toonud. Hageja esitas väited, mille kohaselt kostja oli pädev nii koostöölepingut sõlmima kui muutma, samuti tarnijaga muid kokkuleppeid sõlmima, samuti oli ta võlgnevuse kujunemises osaline, kosja nimetatud väidetele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. TsK § 208 lg 2 kohaselt on käendajal õigus esitada kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis oleks võinud esitada võlgnik ise. Kostja ei ole esitanud ka selliseid vastuväiteid.
10.Apellandi väide, et kuna aastaid pärast käenduslepingu sõlmimist muutus seadusandlus ja õiguslik olukord, siis pidi hageja kostjat teavitama, et käendus veel kehtib, ei ole õige.
Ringkonnakohus leiab, et kostja käendus ei ole lõppenud. Arvestades kostja staatust äriühingus ja käenduse eesmärki, ei olnud hagejal kohustust kostjale meelde tuletada, et aastaid tagasi antud käendus kehtib. Apellandi väide, et käendus jäi poolte tegevusetuse tõttu lõpetamata, võib õige olla, kuid riski, mis realiseerub kehtiva käenduse korral kannab kostja. Asja materjalidest ei nähtu, et põhivõlgnikul oleks võlgnevus tekkinud aastaid tagasi, mistõttu saaks hagejale ette heita tegevusetust käendusest tuleva nõude esitamisel. Hageja esitas hagi käenduslepingus märgitud 3 kuu jooksul arvates nõudeõiguse tekkimisest. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Hageja nõue ei ole ka muul alusel lõppenud, kuna hagejale ei saa ette heita nõude esitamisega ebamõistlikult kaua viivitamist.
12.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud apellandi kanda.
Viivi Tomson
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.