Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2009.a., Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
21.09.2009.a. kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
BAKT Autotehnika AS hagi Peeter Pihelgas vastu 179 287.60 krooni nõudes
Hagihind
179 287.60 krooni - Hageja: BAKT Autotehnika AS (rk 10113076, asukoht Pärnu mnt 137, Tallinn 11314) - Hageja esindaja: vandeadvokaat Leonid Tolstov (Advokaadibüroo Paul Varul, Soola 3 Tartu) - Kostja: Peeter Pihelgas - Kostja esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu 51003)
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145; TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, kohus o t s u s t a s:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Peeter Pihelgas ́elt BAKT Autotehnika AS kasuks 149 287.60 krooni.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.BAKT Kaubanduse AS (praeguse ärinimega BAKT Autotehnika AS) sõlmis AS-ga Autoring 09.10.1997.a. kokkuleppe BOSCH autotoodete, tööriistade ja Blaupunkt autoraadiote ostu-müügilepingu. Koostöölepingu alusel kohustus hageja müüma ning AS Autoring ostma lepingu esemeks olevaid kaupu vastavalt lepingus märgitud korrale ja tingimustele (tl 3, 10-15). 05.12.1999.a. sõlmisid hageja ja AS Autoring juhatuse liige Peeter Pihelgas käenduslepingu ülalnimetatud koostöölepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks (tl 16-17). Käenduslepingu punkt 1 kohaselt kohustus Kostja tagama tähtaegse ja tingimusteta AS Autoring Koostöölepingust, kõikidest selle juurde edaspidi sõlmitavatest lisadest, kokkulepetest ja protokollidest tulenevate kohustuste täitmise hageja ees. Käenduslepingu punkt 2 kohaselt vastutavad AS Autoring ja kostja hageja ees solidaarselt (tl 16).
2.2008.a. novembris ja detsembris müüs hageja AS-le Autoring koostöölepingu alusel kaupu kogusummas 167 127,60 krooni eest, mille kohta hageja on esitanud AS-ile Autoring kakskümmend üks arvet. Arvete kättesaamist on kinnitanud 09.02.09 elektronkirjaga ka kostja. Vaatamata maksetähtpäevade saabumisele AS Autoring nimetatud arveid tasunud ei ole (tl 4).
3.28.01.2009.a. saatis hageja tähitud postiga AS-le Autoring võla tasumise nõude, millega juhtis võlgniku tähelepanu müügilepingutest tulenevate rahaliste kohustuste rikkumisele. Võlanõude kohaselt tuli AS-il Autoring võlgnetav summa 167 127,60 krooni tasuda hagejale hiljemalt 31.01.2009.a. AS Autoring võlgnetavat kohustust nimetatud tähtpäevaks ei täitnud (tl 4, 62-63). 04.02.2009.a. edastas hageja kostjale tähitud kirjaga nõudeavalduse võlgnetavate kohustuste täitmiseks summas 167 127,60 krooni. Võlanõude alusel tuli kostjal võlgnetavad kohustused täita hiljemalt 15.02.2009.a. Kostja käenduslepingust tulenevaid kohustusi saadetud kirja peale ei täitnud (tl 4, 64-65).
4.03.03.2009.a. avaldati Ametlikes Teadaannetes väljavõte kohtumäärusest AS Autoring pankroti väljakuulutamise kohta.
Tartu
Maakohtu
5.12.03.2009.a. saatis hageja AS-le Autoring ja kostjale täiendavad võlanõuded, milles palus võlgnetavad kohustus täita hiljemalt 20.03.2009.a. Ühtlasi hoiatas hageja, et võlgnetavate kohustuste mittetäitmisel on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Võlgnikud võlgnetavaid kohustusi tähtpäevaks ei täitnud (tl 4, 6669).
6.20.03.2009.a. jõudis hageja esindajani kostja 17.03.2009.a. saadetud kiri, milles kostja palus saata talle Koostöölepingu ning Käenduslepingu koopiad. Hageja esindaja edastas lepingute koopiad kostjale 20.03.2009.a. ning kostja sai lepingute koopiad kätte 23.03.2009.a. Kostja Käenduslepingust tulenevaid kohustusi vaatamata lepingute kättesaamisele ei ole täitnud (tl 4).
7.27.04.2009.a. esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Vastuses teatas kostja, et tunnistab nõuet 30 000 krooni ulatuses, kuna selline summa on kokku lepitud käendatava lepingu lisas 3 (tl 75, 77) kui võlguoldava summa maksimaalmäär. Samuti märkis kostja, et kui menetlusosalised ei aktsepteeri nimetatud kokkulepet kui käendaja vastutuse maksimaalmäära, tuleb arvestada võlaõigusseaduse (VÕS) tarbijakäenduse kohta käivaid sätteid. Kostja on seisukohal, et tuleb hinnata kostja huvi antud tehingus. Kostja kinnitab, et tema tegevus käenduse andmisel ei olnud majandus- ja kutsetegevusest lähtuv. Riigikohtu praktikale tuginedes (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11.2008.a. otsus 3-2-1-89-08) tuleb asuda seisukohale, et kuna
kostja ei olnud käenduslepingu kehtivuse ajal AS Autoring ainsaks või põhiliseks aktsionäriks, ei ole tema käenduslepingut sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses ning sõlmitud käenduslepingut tuleb käsitleda tarbijakäendusena. Kui menetlusosalised nimetatud kokkulepet käendaja vastutuse maksimaalmäärana ei aktsepteeri, on tehing tühine, kuivõrd see on tarbijakäenduslepingu puhul vastutuse maksimaalmäära märkimata jätmise tagajärjeks (tl 75). Kostja kinnitas, et on 30 000 krooni hagejale tasunud (tl 76, 79).
8.18.05.2009.a. esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et kostja väide selle kohta, et pooled on eelpool nimetatud käenduslepingu lisas 3 kokku leppinud kostja vastutuse maksimummääras ei vasta tõele. Kostja vastutus käenduslepingu alusel saab olla piiratud üksnes juhul, kui lepingupooled on käenduslepingus selles kokku leppinud või on käendaja vastutus piiratud seadusest tulenevalt. Antud juhul aga pole kumbki alternatiividest täidetud. Kostja on tuletanud käendaja vastutuse piirmäära hageja ja AS Autoring kui põhivõlgniku vahelisest lisakokkuleppest, millega hageja ja põhivõlgnik on kokku leppinud pooltevahelise koostöölepingu arveldamise asjaoludes (tl 82). Koostöölepingu lisa nr 3 sisu on anda hagejale õigus rakendada põhivõlgniku suhtes lisas sätestatud maksetähtaegu ja krediidilimiite. Lepingu alusel on kaupade tellimuse sisse andnud AS Autoring, kelle juhatuse liikmeks oli kostja (tl 82).
9.Kostja ei saanud käendajana eeldada, et tema vastutus on piiratud 30 000 krooniga, kuna pooled ei ole selgesõnaliselt vastavasisulises tingimuses käenduslepingus kokku leppinud. Samuti märgib hageja, et hageja ja põhivõlgnik on päev enne käenduslepingu sõlmimist kostjaga sõlminud omavahel lisakokkuleppe, millega suurendati võlgnevuse saldot 100 000 kroonini (tl 83).
10.Hageja ei nõustu kostjaga, nagu oleks pooltevahelise käenduslepingu näol tegemist tarbijakäendusega VÕS § 143 lg 1 tähenduses, kuna see eeldab, et käendajaks on tarbija – füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna kostja on AS Autoring juhatuse liige ja aktsionär, on ta põhivõlgnikuga tugevalt seotud ning tema huvid langevad kokku põhivõlgniku huvidega. Põhivõlgniku majandus- või kutsetegevust tagades ja soodustades peab käendaja otseselt silmas ka enda huve ning sellest tulenevalt ei saa kostja poolt sõlmitud käenduslepingut lugeda sõlmituks väljaspool iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Juhatuse liikme ja aktsionärina tegutsev käendaja näitab käenduslepingu sõlmimisel võlausaldajale otsest ja vahetut tahet olla seotud äriühingu riskidega ning vastavaid riske tagada. Seega tuleb käenduslepingu tõlgendamisel arvestada ka käendaja poolt võlausaldajale väljendatud ning võlausaldaja jaoks äratuntavat ning olulist tähendust omava käendaja tahte ja huviga (tl 84).
11.Ka viitab hageja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2006.a. otsuses 3-2-1-8-06 väljendatud seisukohale, mille kohaselt täiendab tarbija mõistet tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1: tarbija on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kuna kostja oli AS Autoring juhatuse liige ning aktsionär, seondub käendusleping otseselt tema majandus- või kutsetegevusega. Seetõttu ei ole kostja antud olukorras käsitletav tarbijana (tl 84-85).
KOHTUISTUNG
12.25.05.2009.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled varem avaldatud seisukohtade juurde. Hageja kinnitas, et kostja on tasunud 30 000 krooni. Kostja selgitas, et tarnija küsis käendust, kuna AS Autoring oli varasemate tarnete eest võlgu jäänud. Samuti
kinnitas kostja, et kui tal ei oleks olnud AS-ga Autoring mingisugustki seost, ei oleks ta käendust andnud. Kostja avaldas, et on nõus kompromissi sõlmimisel tasuma kokku kuni 125 000 krooni. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. Kohus andis pooltele võimaliku kompromissi sõlmimiseks aega kuni 10.06.2009.a. ning selgitas, et kompromissi mittesaavutamisel jätkab kohus asja arutamist kirjalikus menetluses (tl 92-93).
13.Kohtu määratud tähtpäevaks pooled kompromisslepingut ei esitanud. 10.07.2009.a. esitas kostja kohtule omapoolsed täiendavad seisukohad. Kostja kinnitas, et käendas AS Autoring poolt võetud kohustusi üksnes lojaalsusest ning igasugune juhatuse liikme ametiülesannetest tulenev huvi selleks puudus. Samuti rõhutas kostja, et oleks käenduslepingu sõlminud ka siis, kui ta ei oleks olnud juhatuse liige, sama oleksid teinud ka teised juhtivspetsialistid (kostja lisas ka kirjad teistelt AS Autoring töötajatelt, kes kostja öeldut kinnitasid; tl 96-97; 104-106). Ka selgitas kostja, et äriühinguga seotud olulistes küsimustes võttis otsuseid vastu enamusaktsionäride poolt määratud nõukogu, kellel puudus kostjaga vähimgi side. Nõukogu kontrollis ka kostja igapäevast tegevust – olemasoleva majandustegevuse (autode müük ja hooldus) efektiivsem korraldamine (tl 99). Muus osas jäi kostja varem avaldatud seisukohtade juurde.
14.04.08.2009.a. esitas hageja oma vastuse kostja täiendavate seisukohtade osas. Hageja leiab, et kostja on alusetult taandanud vaidlusaluse küsimuse lahendamise võimaliku kasu saamisele/mittesaamisele. Käendusest reeglina käendaja kasu ei saagi, käendus on oma olemuselt kohustus, millega võivad kaasneda vaid täiendavad kulutused. Käendust andes ei teinud kostja äriühingule pelgalt teenet, käenduse andmisest/mitteandmisest sõltus edasine kaupade tarnimine. Ka on kostja juhatuse liikmena 04.02.1999.a. allkirjastanud krediidilimiidi suurendamise kokkuleppe, milles pooled on kokku leppinud, et AS BAKT Kaubandus sõlmib P.Pihelgasega käenduslepingu. Kostja on kokkuleppe sõlminud juhatuse liikme kutsetegevuse raames ja seega võtnud ka endapoolse käenduse andmise otsuse vastu kutsetegevuse raames (tl 114). Kuna äriühingu nõukogu otsustusprotsessidesse ei sekkunud, on alust arvata, et kostja võttis juhatuse liikmena ainuisikuliselt vastu otsuseid kõnesolevate tehingute tegemiseks ning puudub alus tema tarbijana käsitlemiseks. Kostja lisatud teiste AS Autoring töötajate kirjad käenduse andmise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd need on pelgalt arutlused ega selgita, kas kostja andis käenduse tarbijana või juhatuse liikme kutsetegevuses. Ka on kostja viidatud Riigikohtu lahend mõnevõrra eksitav, kuna viidatud lahendis on analüüsitud konkreetset olukorda, kus juhatuse liige on olnud samaaegselt äriühingu ainu- või enamusosanik. Küsimusele, mis saab siis, kui juhatuse liige omab käendatavas ühingus vähemusosalust, selget vastust antud ei ole (tl 115-116).
15.18.08.2009.a. esitas kostja oma seisukohad hageja seisukohtade osas. Kostja selgitas, et Riigikohus on eelpool viidatud lahendis (3-2-1-89-08) asunud seisukohale, et käenduse saaja on tõendamiskoormisest vabastatud üksnes juhul, kui käenduse andja on käendatava äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sõlmis käenduslepingu üksnes seetõttu, et oli äriühingu juhatuse liige. Kostja selgituste kohaselt on hageja valesti tõlgendanud käenduse andmise põhjusi. Kostja andis käenduse üksnes lojaalsusest, käenduse andmisest ei sõltunud AS Autoring edasine tegevus, nagu hageja on märkinud (tl 120-121). AS Autoring töötajate kirjad ei ole asjakohatud, kuivõrd sisaldavad isikute arvamust, kes olid kostjaga võrreldavas olukorras. Isikud avaldavad oma seisukohti käenduse andmise osas (tl 122).
KOHTU SEISUKOHT
16.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuivõrd kõnealuse käenduslepinguga käendati pikaajalisest suhtest tulenevaid kohustusi, tuleb asuda seisukohale, et käenduslepingu näol on tegemist kestvuslepinguga ning sellele tuleb kohaldada võlaõigusseaduse sätteid.
17.VÕS § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
18.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuste rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sh kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Kuna AS Autoring omapoolset kohustust BAKT Kaubanduse AS-le ei täitnud, on BAKT Kaubanduse AS hagi Peeter Pihelgase kui käendaja vastu õigustatud.
19.Vaidlusi on tekitanud kostja antud käenduse tõlgendamine. Kostja on väljendanud seisukohta, mille kohaselt sõlmis AS-ga Autoring käenduslepingu lojaalsusest äriühingu vastu ning sellel puudus igasugune seos majandus- või kutsetegevuse edendamisega. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäenduslepingus käendajaks tarbija. Tarbijakaitseseaduse § 2 punkti 1 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kostja ise on 25.05.2009.a. toimunud kohtuistungil selgitanud, et tarnija küsis käendust, kuna AS Autoring oli varasemate tarnete eest võlgu jäänud. Samuti kinnitas kostja, et kui tal ei oleks olnud AS-ga Autoring mingisugustki seost, ei oleks ta käendust andnud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja, olles AS Autoring juhatuse liige ja aktsionär, tegutses siiski äriühingu huve arvestades ning selle majandus- ja kutsetegevust edendades.
20.Juhatus on äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt aktsiaseltsi juhtimisorgan, kelle ülesandeks ongi aktsiaseltsi juhtimine, selle igapäevase töö korraldamine kõige otstarbekamal viisil. Kostja ülesanne oli aktsiaseltsi juhtimine. Väide, justkui oleks käendus kvalifitseeritav tarbijakäendusena, kuna kostja tegutses käenduse andmisel ettevõtte patrioodina, ei ole põhjendatud. Kohus möönab, et AS Autoring pikaajalise töötajana võis kostjal olla ettevõttega tugevam isiklik suhe, kuid tarbijakäenduse kui sellise sisu ning poolte avaldatut arvestades ei ole siiski piisavalt alust kostja antud käenduse kvalifitseerimiseks tarbijakäendusena. Sellest tulenevalt ei pea kohus
vajalikuks käsitleda ka käendaja käenduslepingu tühisuse alusena.
vastutuse
maksimaalmäära
puudumist
21.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on tema enda seletuse kohaselt olnud AS Autoring ainuke juhatuse liige väga pikka aega. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet selle kohta, et juhatuse liige oli allutatud AS Autoring nõukogu igapäevasele ning üksikasjalikule kontrollile, ei ole kohtule esitatud.
22.Kohtule on esitatud rida elektronkirju (tl 104-106), milles kindlaksmääramata positsiooniga isikud on väidetavalt avaldanud nõusolekuid käenduse andmiseks AS Autoring kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et nende kirjade põhjal ei saa kostjat vabastada käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kirjade autorid ei ole olnud kostjaga võrreldaval positsioonil (juhatuse liikmed) AS-s Autoring, samuti on tegemist üksnes teoreetiliselt tekkida võivate kohustustega, millele ei järgne reaalseid tagajärgi. Neil asjaoludel saab iga isik kinnitada, et oleks kunagi minevikus andnud käenduse AS Autoring kohustuste täitmiseks. Tegelikkuses on seda teinud siiski vaid kostja, so AS Autoring juhatuse liige konkreetse tarnija (hageja) võimalike nõuete tagamiseks.
23.Kostja on leidnud, et hagejale antud käendust on hageja ja AS Autoring lisakokkulepetega piiranud kas 30 000 (tl 77) või 100 000 (tõendit ei ole kohtule esitatud, kuid pooled ei ole seda asjaolu vaidlustanud) krooniga. Kohus leiab, et taolised kokkulepped ei ole siduvad kostjale. Samuti oli kostja, kui AS Autoring juhatuse liige, pädev tagama võlasaldo jäämise viidatud kokkulepete piiridesse. Hageja ühepoolse tegevusega ei olnud võimalik kostjale tekitada kokkuleppelisi piire pletavaid võlasaldosid. AS-l Aujtoring oli alati võimalus võla suurenemisel uusi tellimusi mitte esitada või saadetud kaup tagastada. Hageja on saatnud kostjale erinevaid kaupu (tl 18-60) perioodil 10.11. – 29.12.2008.a, so ajal, millal kostja pidi AS Autoring juhatuse liikmena teadma, et ettevõtte majanduslik olukord suure tõenäosusega ei võimalda arvete tasumist. AS Autoing pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu (Valga Kohtumaja) 03.03.09. määrusega.
24.Peeter Pihelgas ́elt tuleb BAKT Autotehnika AS kasuks välja mõista 149 287.60 krooni (179 287.60 – 30 000).
25.Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.