Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-111-10 Tartu, 21. detsember 2010. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve BAKT Autotehnika AS-i hagi Peeter Pihelga vastu 179 287 krooni 60 sendi saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 209-14489 Peeter Pihelga kassatsioonkaebus 149 287 krooni 60 senti Hageja BAKT Autotehnika AS (registrikood 10113076), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Kostja Peeter Pihelgas (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo 1. november 2010. a, kirjalik menetlus
1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2010. a otsuse (tsiviilasi nr 2-09-14489) õiguslikku põhjendust. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta Peeter Pihelga kanda.
3.Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Peeter Pihelga kassatsioonkaebuselt 20. mail 2010. a tasutud kautsjon 1492 (üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks) krooni 87 senti arvata riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.BAKT Autotehnika AS (endise ärinimega BAKT Kaubanduse AS) (hageja) esitas 30. märtsil 2009 Tartu Maakohtule Peeter Pihelga (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista kahjuhüvitise 12 160 krooni, põhivõla 167 127 krooni 60 senti ja ajavahemiku 8. jaanuarist 2009 kuni
30.märtsini 2009 eest viivise 24 916 krooni 10 senti ning alates 30. märtsist 2009 viivise, mille määraks on 0,2% põhivõlast päevas. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ning AS Autoring 9. oktoobril 1997 lepingu (koostööleping), mille alusel kohustus hageja müüma ning AS Autoring ostma lepingu esemeks olevaid kaupu vastavalt lepingus märgitud korrale ja tingimustele. Kostja on AS-i Autoring juhatuse liige ja aktsionär.
5.veebruaril 1999 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu koostöölepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Käenduslepingu p 1 kohaselt kohustus kostja tagama koostöölepingust, kõigist selle juurde sõlmitavatest lisadest, kokkulepetest ja protokollidest tulenevate AS-i Autoring kohustuste täitmise. 2008. a novembris ja detsembris müüs hageja AS-ile Autoring koostöölepingu alusel 167 127 krooni 60 sendi eest kaupu. AS Autoring ega kostja kaupade eest ei tasunud. Koostöölepingu p 4.3 kohaselt tuleb kohustuste täitmisega viivitamisel tasuda viivist, mille määraks on 0,2% võlgnetavast summast päevas. Kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 12 160 krooni.
2.Kostja tunnistas hageja nõuet 30 000 krooni ulatuses. Ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et koostöölepingu lisa 3 kohaselt on selle lepingu järgi võlgu oldava summa maksimummääraks sätestatud 30 000 krooni. Tegemist on tarbijakäendusega, kuna kostja ei ole käenduslepingu kehtivuse ajal olnud AS-i Autoring ainsaks või põhiliseks aktsionäriks, seega ei ole ta käenduslepingut sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Kui leida, et 30 000 krooni ei ole käendaja vastutuse maksimumsummaks, siis on käendusleping tühine.
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. septembri 2009. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 149 287 krooni 60 senti. Maakohus leidis, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt tuleb enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldada alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna käenduslepinguga käendati pikaajalisest suhtest tulenevaid kohustusi, on tegemist kestvuslepinguga ja sellele tuleb kohaldada võlaõigusseaduse sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuste rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sh kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Kuna AS Autoring oma kohustust ei täitnud, on hagi kostja kui käendaja vastu õigustatud. Kostja selgitas kohtuistungil, et hageja küsis käendust, kuna AS Autoring oli varasemate tarnete eest võlgu jäänud. Samuti kinnitas kostja, et kui tal ei oleks olnud AS-iga Autoring mingisugustki seost, ei oleks ta käendust andnud. Seega kostja, olles AS-i Autoring juhatuse liige ja aktsionär, tegutses äriühingu huve arvestades ning selle majandus- ja kutsetegevust edendades. Kostja ülesandeks oli aktsiaseltsi juhtida. Väide, justkui oleks käendus kvalifitseeritav tarbijakäendusena, kuna kostja tegutses käenduse andmisel ettevõtte patrioodina, ei ole põhjendatud. AS-i Autoring pikaajalise töötajana võis kostjal olla ettevõttega tugevam isiklik suhe, kuid tarbijakäenduse kui sellise sisu ning poolte avaldatut arvestades ei ole siiski piisavalt alust kvalifitseerida kostja antud käendust tarbijakäenduseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 149 287 krooni 60 senti (179 287 krooni 60 senti - 30 000 krooni).
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 20. aprilli 2010 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli AS-i Autoring ainus juhatuse liige ja paari protsendiga ka aktsionär nii koostöölepingu ja käenduslepingu sõlmimise kui ka AS-il Autoring võlgnevuse tekkimise ja hagi esitamise ajal. Kostja ei ole maakohtu menetluse ajal esitanud tõendeid, mis annaksid aluse pidada tarbijakäenduseks olukorda, kus äriühingu juhatuse liige annab olulisele ja usaldusväärsele hankijale isikliku käenduse juhuks, kui äriühing ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja esile toodud asjaolud, mis annavad aluse tuvastada, et kostja sõlmis käenduse oma kutsetegevuses, on järgmised: 1) kostja sõlmis põhivõlgniku esindajana olulise tarnijaga koostöölepingu; 2) kostja kuulus põhivõlgniku omanike ringi; 3) kostja oli põhivõlgniku ainus juhatuse liige; 4) kostja oli põhivõlgniku võla tekkimisest ja suurusest kogu aeg teadlik. Kostjal oli tõendamiskoormus hageja esitatud asjaolude ümberlükkamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 1 ja § 654 lg-st 5 tulenevat põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus tõi esile üksnes hageja väited ning jättis hindamata kostja vastuväited, sh viited Riigikohtu praktikale tarbijakäenduse ja kutsetegevuse raames antud käenduse eristamise kohta. Üksnes asjaolu, et kostja oli AS-i Autoring juhatuse liige ja väikeaktsionär, ei anna alust lugeda käendusleping sõlmituks kutsetegevuses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 tehtud otsuses leidnud, et kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, saab eeldada, et ta tegutses majandus- ja kutsetegevuses üksnes juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või peamiseks osanikuks või aktsionäriks. Praegusel juhul see nii ei ole. Seega pidi hageja tõendama, et käendus anti kutsetegevuses. Hageja ei ole peale selle, et kostja on AS-i Autoring juhatuse liige, välja toonud asjaolusid, mis viitaksid käenduse sõlmimisele kutsetegevuses. Kostja ülesannete hulka juhatuse liikmena ei kuulunud käenduste andmine ühingu kohustuste tagamiseks.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.
10.Kolleegium nõustub alama astme kohtutega selles, et praeguses asjas on käenduslepingu puhul tegemist kestvuslepinguga. Kohtud on aga ekslikult leidnud, et käenduslepingu tühisuse hindamisel tuleb VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldada võlaõigusseaduses sätestatut. Kolleegium leiab, et kuna käendusleping on sõlmitud enne 1. juulit 2002, tuleb VÕSRS § 12 lg 2 alusel hinnata, kas see on
kehtivalt sõlmitud, enne 1. juulit 2002 kehtinud tsiviilkoodeksi sätete järgi. Tsiviilkoodeksi käendust reguleerivates sätetes ei olnud VÕS § 143 lg-ga 2 sarnast regulatsiooni, mille kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui selles ei ole kindlaks määratud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Seega ei ole poolte 5. veebruaril 1999 sõlmitud käendusleping tühine. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud AS-il Autoring käendatava kohustuse olemasolule, on kohtud hagi lõpptulemusena õigesti rahuldanud.
11.Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et asja lahendus võinuks olla teistsugune, kui käenduslepingu kehtivust oleks tulnud hinnata võlaõigusseaduse sätete kohaselt. Riigikohus on 8. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09 tehtud otsuse p-s 13 leidnud, et ainuüksi mittetulundusühingu juhtorganisse kuulumine ei ole käsitatav juhtorgani liikme käenduse andmisel iseseisva majandus- või kutsetegevusena. Kolleegium leiab, et sama kehtib ka äriühingu juhatuse liikme kohta. Samuti ei piisa selleks, et käenduse andmist saaks lugeda seotuks käendaja majandus- või kutsetegevusega, asjaolust, et käendaja on aktsiaseltsi, kelle kohustusi ta käendab, väikeaktsionär.
12.Kuna kostja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt kassatsioonikautsjon arvata riigituludesse.
13.Kuna hagi rahuldatakse, jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda. Peeter Jerofejev, Ants Kull, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.