lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-25094/17

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-25094/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1482
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-25094

Tsiviilasi

CKE Inkasso OÜ hagi Nevel Linde vastu 14 980 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

14 980 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CKE Inkasso OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): CKE Inkasso 11512890), esindaja Armand Reinmaa

esindajad

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 8. detsembri 2009 otsus

OÜ

(registrikood:

Vastustaja (kostja): Nevel Linde Apellatsioonkaebus rahuldada. TühistadaTartu Maakohtu 8. detsembri 2009 otsus ja teha asjas uus otsus. Välja mõista Nevel Lindelt 29 960 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni CKE Inkasso OÜ kasuks. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Nevel Linde kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.CKE Inkasso OÜ esitas hagi Nevel Linde vastu põhivõlgnevuse 14 980 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 11.03.2009 OÜ Gilmont ja CKE Inkasso OÜ nõude loovutamise lepingu nr 2009/03-56NL, mille alusel loovutas OÜ Gilmont kõik N. Lindega sõlmitud müügilepingust tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega CKE Inkasso OÜ-le. OÜ Gilmont ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping, mille alusel kostja on saanud kaupa arve nr 8027 kohaselt summas 14 980 krooni. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja väitel paigaldati kostja soovil tema autole uued rehvid, kusjuures tellimus esitati suuliselt O.O. poolt N. Linde käsul. O.O. töötas rehvide ostmise ja paigaldamise ajal OÜ-s Gilmont. Müügilepinguga on pooled kokku leppinud, et arve tähtaegselt tasumata jätmisel kohustub kostja tasuma viivist 0,5 % päevas. Hageja vähendas arvutatud viivist põhivõla suuruseni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlg 14 980 krooni ja viivis 14 980 krooni.
2.N. Linde vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja 14.01.2008 arvel nr 8027 märgitud summat tasunud, sest kostjale kuuluvale sõidukile ostis ja lasi paigaldada rehvid O. O. Kostja ei ole soovinud neid rehve osta, mis nähtub ka sellest, et arvel puudub N. Linde allkiri. Rehvid on paigaldatud 17.11.2007, kuid kostjani jõudis arve alles 2008 detsembri lõpus. N. Linde leidis, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kauba ja töö tellis O. O, kes peab ka selle eest tasuma. N. Linde ei ole andnud volitust O.O. osta ja lasta paigaldada sõidukile uued rehvid 15 000 krooni eest.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus 8. detsembri 2009 otsusega jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et N. Linde ei ole kunagi käinud OÜ-s Gilmont, et osta rehve ja lasta paigaldada neid temale kuuluvale sõidukile. OÜ-s Gilmont töötas O. O, kes valis välja rehvid ja tellis rehvivahetuse 17.11.2007. Müüja ei esitanud kauba müümise ja tehtud töö eest arvet 17.11.2007. Vastav arve oli koostatud alles 14.01.2008 ning arve saajaks on märgitud N. Linde, kuid arve on antud O.O. või A. Bauerile. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Gilmont oleks saatnud arve N. Lindele. N. Linde väitis, et tema ei ole ostnud rehve ning ei ole saanud kauba ja rehvivahetuse arvet enne kui 17.12.2008 saadetud võla meeldetuletusega.

Kohus asus seisukohale, et N. Linde ei ole ostnud OÜ-st Gilmont rehve 17.11.2007. Rehvid ostis ja võttis vastu O. O. Hageja ei ole tõendanud O.O. esindusõigust, sõlmimaks N. Linde nimel OÜ-ga Gilmont rehvide müügilepingut 17.11.2007. Samuti ei ole hageja tõendanud N. Linde heakskiidu TsÜS § 129 lg 3 mõttes olemasolu tehingu sooritamiseks. Seega N. Linde ei vastuta O.O. poolt sõlmitud müügilepingu täitmise eest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.CKE Inkasso OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. detsembri 2009 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS §-s 436 ja §-s 442 sätestatut ning jätnud arvestamata Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb kohtul analüüsida kõigi protsessiosaliste väited ja kõik tõendid, kusjuures tõendite ja väidete tagasilükkamine peab olema otsuses põhjendatud. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus on jätnud analüüsimata menetlusosaliste esitatud tõendid ja kostja omaksvõtu, et kostja andis nõusoleku rehvide ostmiseks ja vahetamiseks; 2) ei ole kohus hinnanud asjaolu, et kostja kasutab autot ise ning rehvid on vahetatud. Heakskiit kostja poolt on teostatud läbi tegude, s.t kostja kasutab vahetatud rehvidega sõidukit, mille ostmiseks ja vahetamiseks ta on andnud nõusoleku; 3) saab müügilepingu kohaselt kauba lugeda üleantuks, kui kaup on tellitud ja on üle antud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kostja andis nõusoleku rehvide tellimiseks ja et rehvid on ta kätte saanud. Kostja on rehvid vastu võtnud ja neid kasutab, seega on müügilepingu järgi kaup üle antud ning müüja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
5.N. Linde vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Maakohtu 8. detsembri 2009 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kasutas O.O. autot ning oma sõiduohutuse tagamiseks soovis ta panna autole alla uued rehvid. N. Lindel ei oleks nii kallite rehvide ostmiseks raha olnud ning ta poleks ka kunagi nii kalleid rehve tellinud; 2) ei ole hageja tõendanud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millise omandi vormiga, kas ühis- või kaasomandiga, on antud juhul tegemist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks rehvidena oleva vallasasja omandi kellelegi üle antud või kokku leppinud omandi ülemineku kohta. Kostja pakkus O.O. võtta oma kasutatud ja kulunud rehvid tagasi, kuid viimane loobus omandiõiguse teostamisest, seega oli kostjal alust eeldada, et O.O. lõpetas oma valduse omandist loobumise tahtega. Samasugust tegevust on üles näidanud ka hageja; 3) on hageja vääralt tõlgendanud omaksvõttu ja esindusõiguse heakskiitu TsÜS § 129 lg 3 alusel. Kostja oli alati seisukohal, et O.O. ja hageja võivad saada rehvid tagasi kohe, kui nad selleks soovi avaldavad. Sellisel juhul soovib kostja tagasi saada need rehvid, mis O.O. enne vahetamist autolt alt ära võttis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu
8.detsembri 2009 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab välja N. Lindelt CKE Inkasso OÜ kasuks 29 960 krooni, milles sisaldub põhivõlg 14 980 krooni ja viivis 14 980 krooni.
6.Õige on apellandi väide, et maakohus on jätnud hindamata asjaolu, et kostja seletuse kohaselt kohtuistungil ta andis O.O. nõusoleku rehvide ostmiseks ja vahetamiseks. Nähtuvalt 18. novembri 2009 kohtuistungi protokollist (tl 37-38) andis kostja O.O. oma nõusoleku rehvide ostmiseks ja vahetamiseks. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib isik tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Vastavalt TsÜS § 118 lg-le 1 volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse. Lähtudes kostja enda seletusest, tegutses O.O. sõiduautole rehvide ostmisel ja vahetamisel kostja esindajana, s.o O.O. sõlmis rehvide müügilepingu ja töövõtulepingu rehvide vahetuseks kostja nimel ja tal oli tehingute tegemiseks esindusõigus. O.O. tegutses kostja esindajana ning seetõttu on vastav arve esitatud kostja nimele (tl 9). Kuna O.O. tegutses kostja esindajana, siis saab lugeda, et kostja sai arve tasumiseks kätte 14.01.2008, sest sel ajal on arve saanud O. O.
7.Sõiduauto, millel O.O. kostja esindajana vahetas rehvid, oli liisitud kostja poolt, s.o liisinguvõtjaks oli kostja (tl 19-20). Vastavalt VÕS § 363 p-le 2 on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Kuna liisinguvõtjaks oli kostja, siis oli tal liisingueseme säilitamise kohustus, s.h ka kohustus vajaduse korral vahetada rehvid. O. O kui käendajal (tl 22) sellist kohustust ei olnud. Asjaolu, et ka O.O. kasutas kostja loal liisitud sõiduautot, ei toonud talle iseenesest kaasa kohustust rehvide vahetamiseks. Kostja väitel ta O.O. „nii kallite rehvide vahetamiseks nõusolekut ei andnud“ (tl 38). Kui kostja leiab, et esindaja ei järginud ta juhiseid rehvide maksumuse osas, siis on tal õigus esitada vastav hagi esindaja vastu, kuid see ei muuda tühiseks rehvide müügilepingut ning ei välista tema kohustust tasuda rehvide eest.
8.Asjakohatu on kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud vastuväide, et hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, millise omandi vormiga on paigaldatud rehvide puhul tegemist. Hageja on esitanud asjas väite, et rehvide ostjaks oli kostja. Kuna O.O. sõlmis rehvide müügilepingu kostja esindajana kostja nimel, siis sõlmis ta ühtlasi asjaõiguslepingu kostja nimel ning rehvide omanikuks sai kostja.
9.Hageja on esitanud ka nõude viivise 14 980 krooni väljamõistmiseks. Kuna kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel ning kostja ei ole vastavat taotlust esitanud, siis tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt lisaks võlgnevusele 14 980 krooni välja mõista viivis 14 980 krooni.
10.Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 jätta samuti kostja kanda.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja