Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 19.04.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-9326/2
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.04.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 574

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

19. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi

Asja lahendamine

nr 2-10-9326 Swedbank AS versus Indrek Kõpp võlgnevuse 6316,68 krooni nõudes hagihind 4903,64 krooni kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8 Tallinn) Kairi Toomsalu

Hagi ese

Hageja esindaja Kostja

Indrek Kõpp (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxx)

Resolutsioon

1.Välja mõista Indrek Kõpult Swedbank AS-i kasuks võlg 6 316 (kuus tuhat kolmsada kuusteist) krooni 68 senti, sellest põhiosa summas 4 903 krooni 64 senti.

2.Välja mõista Indrek Kõpult Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt 4 903,64 krooni alates 06.02..2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).

3.Välja mõista Indrek Kõpult Swedbank AS kasuks menetluskulu 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

4.Välja mõista Indrek Kõpult Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (1250 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1250 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.