Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseltagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 08.10.2009 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi E A`i vastu võlgnevuse 93 782.64 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja Swedbank AS (endine AS Hansapank) ja kostja sõlmisid 28.08.2007 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxxx) (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Via Classic Rev.(P), mis oli seotud limiidikontoga nr xxxx ja teenindava arvelduskontoga nr.xxxxx, võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 4 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Kostja kohustus kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 10.kuupäeval. Lepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hagejal oli õigus tähtpäevaks tasumata summalt arvestada viivist VÕS § 113 sätestatud määras. 10.05.2009 kuni 10.08.2009 kostja intressimakseid ei tasunud. 07.09.2009 sulges hageja lepingu nr 1 limiidi ja kandis võlgnevuse üle uue lepingu nr 09-071386-KX alla. 18.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr xxxxx (edaspidi leping 2) summas 100 500 krooni, intressimääraga 14 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.09.2011. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 11.kuupäeval summas 2749.15 krooni. 20.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr xxxxx (edaspidi leping 3) summas 18 000 krooni, intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.06.2013. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 11.kuupäeval summas 494.86 krooni. Lepingute 1 ja 2 p 10 alusel oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 sätestatud määras. Kostja jäi laenusumma ja intressi tasumisega võlgnevusse lepingu p 1 ja 2 alusel alates 16.09.2008. Alates 11.06.2009 kuni 11.08.2009 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 18.08.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingute 1, 2 ja 3 ülesütlemise ja kohustuste täitmise nõude, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 02.09.2009. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist kohtu kaudu.

Kostja kirjadele ei reageerinud ega asunud ka võlgnevust kustutama. Kostja ei ole hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaoludest, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. Seisuga 06.10.2009 moodustab lepingute 1, 2 ja 3 järgi kostja võlgnevus hageja ees kokku 93 782.64 krooni, sellest põhivõlgnevus kokku moodustab 87 565.47 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivised ja intress kokku 6217.17 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 93 782.64 krooni väljamõistmist, samuti alates 07.10.2009 kuni põhinõude (87 565.47 krooni) täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, on hageja esitanud taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Samuti taotleb hageja menetluskulude katteks 10 000 krooni väljamõistmist ning nimetatud summas menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – krediitkaardi leping, väikelaenulepingud, andmed lepingute järgi sooritatud operatsioonidest ja võlgnevuse arvestus, laenude tagastamise graafikud, kostjale väljastatud kirjalik teade ja kohustuste täitmise nõudekiri, laenukirjade koond, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kohtumenetluses tuvastatud tegeliku elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud 01.04.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 15.11.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ja kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepinguid, jättes tagastamata laenumaksed lepingutes sätestatud summades ja tähtajaks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 93 782.64 krooni, sellest põhivõlgnevus 87 565.47 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt kuulub rahuldamisele ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks nii põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates 07.10.2009 kui ka menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldused nr 40633, 06.10.2009 riigilõivu tasumisest kogusummas 10 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 11.juunil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.