Võlaõigus › Muud

2.Hageja menetluskulud jäävad kostjate kanda alljärgnevalt : 1⁄2 osas kannab hageja menetluskulud kostja V. D., 1⁄2 osas kannavad hageja menetluskulud solidaarselt kostjad A. P. ja A. Z.. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I ASJAOLUD

16.08.2006 andis Balti Investeeringute Grupi Pank AS solidaarvõlgnevuse nõudes kohtusse V. D., A. P.i ja A. Z.. Võlgnevuse suuruseks 121 577,65 krooni,mis avalduse kohaselt koosnes põhivõlast 59630,65 krooni, intressisummast 27,25% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 48 037,87 krooni. V. D. sõlmis pangaga 22.12.2003 krediidilepingu 03260/45k. Lepingut käendasid teised kostjad – A. P. ja A. Z., kes võtsid endale peale eelnimetatud lepingu tagamise kohustuseks ka krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavate krediidilepingute käendamise, nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise käendamise. Mõlema käendaja vastutuse piirmääraks oli 110 660 krooni ning käenduse tähtajaks 01.01.2009. 07.07.2005 sõlmis põhivõlgnik hagejaga uue krediidilepingu. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 62 264,65 krooni ning intessimääraks kehtestati 28,04 % uuelt krediidisummalt aastas alates 21.01.2006.Lepingu sõlmimise tasu 300 krooni maksmise kohustus oli põhivõlgnikul. Pooled leppisid kokku, et lepingule kohaldatakse AS Balti Investeeringute Grupi Panga krediidilepingute üldtingimusi nr

K 1.5.

Lepingut kostjad nõuetekohaselt ei täitnud, hageja meeldetuletuskirjadele ning ülesütlemise hoiatusele nad ei reageerinud. Hageja ütles kostjatele lepingu üles 12.07.2006. Peale ülesütlemist kostjad ühtegi makset hagejale ei teinud. Hageja pöördus võlasumma sissenõudmiseks kohtu poole ,samuti palus ta välja mõista tasumata intressi, leppetrahvi ja viivised . Hageja tugines oma nõuetes Võlaõigusseaduse(VÕS ) sätete §-dele 401 lg.1;76 lg. 1;;100;101 lg.1 ja 2 ;196 lg.1,2;108 lg.1;113 lg.1;158 lg.1;142 lg.1 ; 145 lg.1,2;195 lg.2;415 lg.1;115 lg.1

;127 lg.1; 128 lg.1,2,4; 165 lg.3 ; käenduslepingu punktidele 1 ja 2 ; krediidilepingu üldtingimuste punktidele 2.1 ; 5.1.1; 5.3 ; 6. 1.2.3 ja 9.3. Hageja palus kostjatelt mõista välja solidaarselt 121 577,65 krooni ,millest 62 264,65 krooni moodustab tagastamata krediidisumma , 13 046,79 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 29 097,80 krooni tasumata intress, 3 715,47 krooni viivis ,12 452,93 krooni leppetrahv ,700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 300 krooni lepingu sõlmimise tasu. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostjate kanda.

II KOSTJATE VASTUSED

Kostja V. D. kohtule ei vastanud . 23.augustil 2006 a. esitatud vastuses kostjad A. P. ja A. Z. ei ole nõus, et asi üldse kohtu menetlusse nende vastu võetakse,nad ei ole nõus hagi tunnistama , samas paluvad nad asi läbi vaadata avalikul kohtuistungil. Nad väidavad, et V. D. on maksuvõimeline(esitavad palgatõendi tema töökohast ) ja et nad ei saa aru ,kuidas moodustub hagi summa. 04.04.2007a. esitatud vastuses (kostjad nimetavad seda taotluseks) kostjad teatavad kohtule, et on teinud kõik selleks , et V. D. täidaks oma kohustusi panga ees , kuid tema põgenes Eestist. V. D. on nendele andnud oma allkirja , et täidab oma võlakohustuse. Lepingut sõlmides ei selgitatud pangas käendajatele lepingu rikkumise tagajärgi, nad ei oleks sellist lepingut sõlminud. Paluvad enda suhtes sanktsioonide vähendamist, kuna nad ei ole materiaalselt kindlustatud. III HAGEJA VASTUS KOSTJATE VASTUSELE 26.10.2007 Hageja jääb enda nõude juurde öeldes, et V. D. töökoht ei pruugi olla endine(tõend esitatud aasta tagasi) ja käendajate majanduslik olukord võib paraneda.

IV KOSTJATE A.P. ́i ja A. Z. ESINDAJATE VASTUSES 17.04.2009 esitavad esindajad järgmised põhjendatud vastuväited hageja hagile : 1)nad leiavad , et kostjatega on sõlmitud tarbijakäenduslepingud 2)käendajate vastutuse maksimumsumma on 110 660 krooni 3)puuduvad tõendid, millal põhivõlgnik on summa hagejalt kätte saanud 4)põhivõlgniku poolt võla kustutamisega seonduv ei ole arusaadav 5)põhivõlg ja hagetav põhinõue erinevad 3000.- krooni .Nõue on nimetatud summa võrra laenusummast suurem. 6)intressina nõutav summa ei ole tõendatud ,arvestust ei ole hageja poolt esitatud 7)VÕS § 145 lg.1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmise viivitamise tagajärgi, säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu puhul leppetrahvi. Vastav tüüptingimus on Riigikohtu poolt esitatud seisukohas tühine 8)viivise osas arvestused puuduvad 9)kohaldamisele kuulub viivisemäär ,mis tugineb VÕS § 94,kuna see määr on poolte poolt varasemalt kokku lepitud 10) võla sissenõudmisega seotud kulude 700 krooni osas ei ole hageja põhjendanud, millest need koosnevad ,kostjad leiavad, et see summa on tarbijat ebamõistlikult kahjustav

V HAGI TÄPSUSTUS JA VASTUS KOSTJATE ESINDAJATE VASTUSELE 30.04.2009 1)tegemist on krediidilepinguga, mitte tarbijakrediidilepinguga ,kuna V. D. ja hageja vahel väljendasid pooled lepingu sõlmimisel tahet sõlmida krediidileping 2)kostjad olevat väitnud, et V. D. on surnud 3)hageja lisab tõendid krediidisumma üleandmise kohta 4)hageja selgitab krediidi ajalugu 5)hageja loobub tasumata intressinõudest 29 097,80 krooni ja esitab intressi arvestuse summale 13046,79 6)leppetrahvi kokkulepe on kehtiv,kuna tegemist on krediidilepinguga 7)hageja esitab viivise arvestuse ,täpsustab erinevalt hagiavalduses märgitust viivisenõude perioodi algust, milleks on lepingust ülesütlemise aeg - 12.07.2006.Hageja vähendab viivisenõuet 62 263,65 kroonini. Hageja märgib veelkordselt, et viivisemäär on kokkulepitud, seaduslik, kehtiv ja põhjendatud. Hageja viitab VÕS § 5 ja 397 lg. 4. 8)võla sissenõudekulude nõue ei ole kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning tühine ,viidatavas Riigikohtu lahendis on see nõue 2000 krooni,700- kroonine summa ei ole seega ebamõistlik. See tasu on üldtingimustes sätestatuga kokku lepitud ,hageja tutvustab tasu kuluartikleid,nendeks on peale postiteenuste ka töövahendite,töö ja ajakulu maksumused . 9) laenulepingule ei saa kohaldada tarbijakreddiidilepingu kohta sätestatut 10)menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda 11) hageja esitab oma täpsustatud nõuded – mõista kostjatelt solidaarselt välja 151 028,02 krooni,millest 62 264,65 krooni moodustab tagastamata krediidisumma ,13 046,79 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,62 263,65 krooni viivis, 12452,93 krooni leppetrahv,700 krooni sissenõudmisega seotud kulud ning 300 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu - mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 28.04.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 0,25 % tagastamata krediidisummalt päevas -mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud ning kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda

VI KOHTUISTUNGID

06.05.2009 kohtuistungile kostjat V. D. ́d ei ilmunud ,kohus lükkas asja arutamise edasi ja selgitab ilmumata kostja aadressi. 17.11.2009 kohtuistungile kostjat V. D.d ei ilmunud, kohus avaldab kohtukutse Ametlikes Teadaannetes. 02.03.2010 kohtuistungil selgitab hageja oma nõudeid : ta soovib, et käendajatelt oleks välja mõistetud summa 110 660 krooni vastavalt käendajate vastutuse ulatusele.Vahesumma, kui palju käendajatelt ei saa nõuda ,nõuame võlgnikult. Käendajatelt soovime saada : 62 264,65 krooni põhivõlga 13 460,79 krooni sissesõutavaks muutunud tasumata intressi 12 452,93 krooni leppetrahvi 700 krooni sissenõudmisega seotud kulusid 300 krooni lepingu sõlmimise tasu

21 896,63 krooni viiviseid käendajatelt , ülejäänud viivist D. ́lt 40 368,02 krooni viiviseid D. ́lt Hageja teatab , et on viivise summat käendajatele vähendanud nii, et kokku ei ületaks nõude suurus 110 660 krooni, kuna käendajate vastutus on piiratud. Kostja teatab , et nemad vastutavad ainult põhivõla ja intresside eest.Nad tagavad kohustuse täitmist.Käendajad saavad vastutada ainult kohustuse mittetäitmise,mitte selle rikkumise eest. Käenduslepingu viivise osas on lugeda, et seda saab nõuda ainult D. ́lt. Isegi kui käendajad peavad vastutama ka rikkumise eest, ei ole tegemist majandus- ja kutsetegevuseks antud laenuga. Tarbija on isik, kes on sõlminud lepingu, just leping on tähtis. Seal ei ole viidet majandus-ja kutsetegevusele. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et laenu kasutati majandus-ja kutsetegevuses. Seega on tegemist tarbijakrediidiga. Ei saa nõuda ei viivist ega leppetrahvi. Viivis liiga suur, hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud mingi kahju. Kostjad tunnistavad põhivõlga ja sellelt tasumata intressi. Kostjad pakuvad kompromissi. Kohus annab aja kompromissi sõlmimiseks . 23.märtsi 2010 kohtuistungil selgub ,et pooled kompromissi ei saavutanud. Hageja selgitab , et panga kahju ongi see, kui nad ei saa tulu. Leppetrahv ei kata kahju. Hageja ei tea, millises majandus-või kutsetegevuses kostja krediiti kasutas. See oli kostja enda otsustada. Hageja ei oska öelda,kas 2005.aastal kostja D. ́ga sõlmitud leping oli 2003.a. lepingu jätk või oli iseseisev leping. See oli lihtsalt lisalaenu taotlus. Kostja P. ütles , et keegi ei andnud neile lepingut vene keeles.Me teadsime, et D. võttis laenu 30 000 krooni kahe aasta peale.Pank pettis meid. Kostja Z. ütles,et tema ei teadnud ,et D. võttis teise laenu ,ta mõtles, et D. pikendas laenu tagastamise tähtaega. D. elab juba 3-ndat aastat Londonis. Me ei pannud allkirja tema teisele lepingule.D. ütles oma emale, et kui kohtuotsust ei ole, ei ole mõtet midagi ette võtta. Hageja jääb oma nõude juurde . Kostjate esindaja esitab kirjalikult kohtuvaidluse teesid : tegemist on tarbijakrediidilepinguga, hagejale ei ole kahju tekkinud, menetluskulud tuleks panna isiku kanda, kes menetluse põhjustas, täiendavast D. ja hageja lepingust käendajatele ei teatatud, mis on heade kommetega vastuolus,viivisemäär on põhjendamatult suur ning rakendamisele võiks tulla tarbijakrediidilepingu viivisemäär 8% tuginedes VÕS § 94 .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtus on tõendamist leidnud, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS sõlmis V. D. ́ga 22.12.2003 krediidilepingu nr 03260/45k, mille kohaselt ta oli kohustatud andma V. D. ́le laenu 40 000 krooni . Lepingus p. 1.3. on kirjas ka laenu aasta intress ,so. 25,55 % aastas summalises väljenduses 30660 krooni..Lepingu p. 1.5 järgi on lepingu sõlmimise tasu 400 krooni ,mille tasub krediidisaaja .(lepingu koopia tl 92-98) Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on pank sõlminud A. P.i ja A. Z.ga käenduslepingud. A. P.iga 22.12.2003 (tl18-19 , 101-102)ja A. Z. ́ga 23.12.2003(tl 22-23 ,105106)Vastavalt lepingutele on mõlemad käenduslepingud sõlmitud tähtajaga 01.01.2009 ning tähtaja möödumisel vastutavad käendajad tekkinud kohustuste eest. 07.07.2005 sõlmis V. D. pangaga täiendava krediidilepingu nr 0500461/45 kk (tl 14,15) ,mille tulemusena muudeti pooltevahelist maksegraafikut (tl 16,17) Vastavalt sõlmitud krediidilepingule kohaldatakse sellele ka lepingute üldtingimusi ,lisatud kohtumaterjalidele tl.99-100 . Kuna V. D. endale võetud maksekohustusi ei täitnud, saatis pank temale ja käendajatele teated selle täitmata jätmise kohta ning tuletas käendajatele meelde nende kohustusi lepingu

mittetäitmisel (tl 26-40). Seega pank täitis enda poolt kohustusliku teavitamisnõude, mis oli kirjas krediidilepingu punktis 8 (tl 95), käenduslepingute punktis 2.2.(tl 101,105) ning mis on fikseeritud ka võlausaldaja teatamiskohustusena VÕS §-s 146 Kohustuslik käendajate teavitamisnõue on aga hageja poolt täitmata hageja ja kostja V. D. vahel 07.07.2005 a sõlmitud lepingust. Kohus teeb sellekohase järelduse ,kuna hageja ei ole teavitamiskohustuse täitmist kohtule tõendanud. . Käendajate vastutus on seotud piirmääraga ,mis on fikseeritud käenduslepingute punktis 1. Selle punkti kohaselt vastutab kumbki käendaja 11 0660 krooni ulatuses. Vastutust kannavad käendajad nii nendega konkreetselt sõlmitud käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kui ka võimalike krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavate krediidilepingute ja nende lisadest tulenevate nõuete , sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingute p. 2 kohaselt täidavad käendajad oma kohustusi siis, kui krediidisaaja seda ise ei tee. Et krediidisaaja ei ole seda teinud ja on lahkunud ka Eestist, selle kohta vaidlust ei ole. Käendajad nõustuvad vastutusega põhivõla sissenõude osas summas 62 264,65 krooni ning intresside maksmise osas summas 13460,79 krooni . Nad vaidlevad aga vastu kõikidele teistele krediidilepingust tulenevatele nõuetele. Seega kohus peab võtma seisukoha teiste nõuete käendajatelt väljamõistmise osas, mille tasumisest käendajad keelduvad. Käendajad keelduvad tasumast leppetrahvi summas 12452,93 krooni , sissenõudmisega seotud kulusid 700 krooni ,lepingu sõlmimise tasu 300 krooni ,viiviseid summas 21 896,63 krooni. Tasumisest keeldumise aluseks on käendajate esindaja sõnul eelkõige asjaolu, et kostjad peavad lepingut mitte krediidilepinguks, vaid tarbijakrediidilepinguks, mis välistab leppetrahvi ja viiviste nõudeõiguse käendajatelt. Kohus nõustub hagejaga, et siinkohal on siiski tegemist krediidilepinguga, mitte tarbijakrediidilepinguga. Hageja põhjendab ,et lepingu liigi valikul lähtutakse eelkõige poolte tahtest lepingu sõlmimisel. Kohus nõustub hagejaga. Krediidilepingule Võlaõigusseaduse § 401 lg.1 mõistes on pooled ka alla kirjutanud. Järelikult saaks kostjatelt A.P.ilt ja A. Z.lt välja mõista nii leppetrahvi kui nõutud viivised kui ei esine asjaolusid, mis välja mõistmist takistaksid. Kohus leiab , et siinkohal esinevad TsÜS § 86s sätestatud alused ,mis takistavad käendajatelt leppetrahvi ja viiviste väljamõistmist kostja V. D. asemel. See, et kostjad andsid oma allkirja käenduslepingute eestikeelse teksti igale lehele ja kinnitasid oma allkirjaga lepingu lõpus venekeelset teksti nende poolt lepingust arusaamisel, ei tõenda selle lepingu iga lehekülje sõna-sõnalist tõlget lepingupoolele tema emakeelde –vene keelde. Lepingule ei ole märgitud lepingu tõlkija andmeid , kohtul ei ole võimalik tugineda tõlkija vastutusele tõlke õigsuse ja selle ulatuse kohta , mistõttu on alust kahelda nii tõlke sisus kui ulatuses. Kohtule on usutavad kostjate P.i ja Z. väited selle kohta, et nad ei ole lepingut nii mõistnud, nagu hageja selle on kirja pannud. Kostjatele P.ile ja Z.le on arusaadavad põhivõla ja intresside maksmise kohustused nende kui käendajate poolt ja nad tunnistavad selles osas hagi. Kohus rahuldab hagi põhivõla ja intresside osas mõistes need solidaarselt välja kostjatelt P.ilt ja Z. ́lt, kuna nad on selles osas lepingust aru saanud ja nõustuvad ka ise selles osas hagi rahuldamisega. Kohus nõuab viivised ja leppetrahvi välja hageja kasuks esimeselt kostjalt- hagejaga krediidilepingu sõlminud isikult V. D. ́lt. Hagejal oli õigus VÕS § 115 lg. 1 alusel nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kuid kohustuse täitmise nõude juures kostjatelt P.ilt ja Z.lt oleks hageja pidanud

arvestama VÕS § 76 lg.2-ga : kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ,võttes arvesse tavasid ja praktikat. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted lähtuvad aga ka headest kommetest, mis on sätestatud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) § 86 lg. 1-s . TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal ,et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ,ja kui : 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2)pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Antud juhul on hea usu ,mõistlikkuse ja heade kommetega vastuolus kui käendajad nende majanduslikku seisundit arvestades ise oleksid võtnud endale enda teadmata kohustuse käendada igasugust võlgniku tulevikus võetavat laenu, kusjuures käendajatele ei teata kumbki lepingupool, et selline laen on võetud, et nad peavad olema käendajateks uutele võlgadele, mille mittemaksmisele peale maksukohustuse täitmise ja intresside maksmise järgneb ka viiviste maksmise kohustus nendele teadmata ajahetkest kuni kohase täitmiseni. Siinkohal tuleks arvestada ka sellega , et hageja poolt on tõendamata käenduslepingute kõikide punktide sõna-sõnaline tõlkimine käendajatele ning käendajad väidavad kohtule usutavalt, et nendele ei ole nimetatud teksti sõna-sõnalt tõlgitud, et nad oleksid selle sisu täielikult mõistnud. Käendajad andsid kohtuistungil oma nõusoleku tasuda ära kostja D. põhivõla ja intressid, kuid viiviste osaline väljamõistmine nendelt ,mitte aga võlgnik D. ́lt oleks käendajate suhtes ebamõistlik ja headele kommetele mittevastav, mistõttu kohus mõistab viivised täies mahus välja V. D. ́lt. Eeltoodu kehtib ka viiviste väljamõistmise kohta 0,25 % tagastamata krediidisummalt päevas alates 28.04.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni . Kostja viitab 02.märtsi 2010 kohtuistungil, et kohustuse mittetäitmine käendajate poolt ei ole kohustuse rikkumine VÕS § 101 lg.1 p. 6 tähenduses, kuna käendajad on võtnud endale vastutuse kohustuse mittetäitmise, mitte aga kohustuse rikkumise eest. Kohus ei saa sellise seisukohaga nõustuda , sest kohustuse mittetäitmine on iseendast kohustuse täitmise rikkumine. Leppetrahv summas 12 452,93 krooni tuleb välja mõista samuti kostjalt V. D.lt samadel põhjustel nagu tuleb temalt välja mõista ka viivised ,millede väljamõistmise põhistus on kirjas eeltoodult. Sissenõudmisega seotud kulud 700 .- krooni kannavad käendajad, kuna nad tunnistasid käendajana oma kohustust tasuda põhivõlg ja intressid .Hageja on teinud mitmesuguseid kulutusi sellesama põhivõla ja intresside kättesaamiseks, milliseid ta kirjeldas oma 30.aprilli 2009 vastuses kohtule(tl 85-90).Hageja kirjeldas , et tehtud kulutused koosnevad sideasutusele makstavatest tasudest, ümbrike maksumusest, töötajatele makstavatest tasudest, ajakulust, mida töötaja oleks saanud võla sissenõudmise asemel suunata ettevõttele kasu teenimiseks, töövahendite soetamise ja kulumisega kaasnevad kulud jm. Kohus leiab , et nimetatud kulud ei ole ebamõistlikult suured ning iga kululiigi konkreetne väljaarvestamine selle konkreetse kahjujuhtumi puhul oleks hagejale ebamõistlikult koormav ning suurendaks veelgi hageja tööaja kulu ning muid kulusid. Lepingu sõlmimise tasuks on hageja märkinud 300.- krooni. Kohus leiab , et ka see tuleb välja mõista kostjatelt – käendajatelt A. P.ilt ja A. Z. ́lt ,kuna nad ei vaidle vastu lepingu sõlmimise faktile. Kohus rahuldab hagi analüüsinud kohtutoimikus olevaid tõendeid ja kuulanud kohaletulnud pooled ära kohtu istungitel. Kohus nõustus hagi õigusliku põhjendusega tuginedes

Võlaõigusseaduse(VÕS ) sätete §-dele 401 lg.1;76 lg. 1;;100;101 lg.1 ja 2 ;196 lg.1,2;108 lg.1;113 lg.1;158 lg.1;142 lg.1 ; 145 lg.1,2;195 lg.2;415 lg.1;115 lg.1 ;127 lg.1; 128 lg.1,2,4; 165 lg.3 ; käenduslepingu punktidele 1 ja 2 ; krediidilepingu üldtingimuste punktidele 2.1 ; 5.1.1; 5.3 ; 6. 1.2.3 ja 9.3.,kuid lisas siinkohal seadusesätted VÕS § 76 lg 2,146,401 lg.1,TsÜS § 86. Menetluskulud Tuginedes TsMS § 162 lg. 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kohtukulud kanda kostjatel. Tuginedes TsMS § 165 lg. 1 kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades ,kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel aluseks võtta osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks mitte oluliselt erinevas ulatuses võrreldes kostja D. ning solidaarvõlgnike P.i ja Z. vastutuse ulatust ,siis kannab 1⁄2 hageja menetluskuludest kostja V. D. ning ülejäänud 1⁄2 ulatuses kannavad hageja menetluskulud solidaarselt kostjad A. P. ja A. Z.. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda

TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Kohtunik Marge Tamme

Tartu Ringkonnakohus 14. veebruaril 2011.a. otsustas:

Kohtuotsus jõustus 17.03 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Nooremreferent

Alla Kuzmina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.