Võlgnik: OÜ Relleko, reg nr 10567156, asuk Laeva, laeva vald 60601 Tartumaa;
•
Võlgniku seaduslikud esindajad: juhatuse liikmed
esindajad
- Reet Kaljuste - Enn Kaljuste
Kohtuistungi toimumise aeg
ajutine pankrotihaldur Sirje Tael (kontaktaadress: OÜ Tael Halduribüroo Tartu, Uus 11-33 telefon 7 407 610; 56 503 342, e-mail:[email protected] ) 26. märts 2010
Protokollija
kohtuistungisekretär Sandra Reinsalu
•
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ Relleko (RK 10567156, asukoht Laeva, laeva vald 60601 Tartumaa, juhatuse liikmed Reet Kaljuste ja Enn Kaljuste) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Relleko ja Reet Kaljuste’lt ja Enn Kaljuste’lt:
2.1.ajutise halduri tasu 13 660 krooni, millele lisandub käibemaks 2 732 krooni;
2.2.hüvitatavad kulutused 1 920 krooni (netohinnas 1 600 krooni);
2.3.punkti 2 alapunktides nimetatud summad, kokku 18 312 krooni kanda ajutist haldurit teenindavale äriühingule OÜ Prolex a/a 22 10 1 3997303.
4.Kohustada ajutist pankrotihaldurit Sirje Tael’a likvideerima OÜ Relleko kui juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
5.Määrata OÜ Relleko raamatupidamisdokumentide hoidjaks OÜ Relleko juhatuse liige Reet
Kaljuste . Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Avalduse kohaselt on OÜ Relleko püsivalt maksejõuetu ja ettevõtte osanikud on otsustanud esitada kohtule pankrotiavalduse. Äriühing tegutses tööstus- ja toidukaupade jaekaubandusega 2000 aastast alates. 2008.a. teises pooles poe käive langes oluliselt, kuna kohalike elanike ostujõud on vähenenud. Samuti on külas olemas A ja O kauplusekett, kus on kaupade hinnad oluliselt madalamad. Käesoleval hetkel ületavad äriühingu kohustused äriühingu varasid. Kauplemine on lõpetatud ja juhatus ei näe ka tulevikus tekkivaid võimalusi, millest võlgnevused tasuda. Seetõttu asub äriühing olukorras kus maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga vaid püsiv ning eeldab juhatuselt pankrotiavalduse esitamist võlausaldajate huvide kaitseks. Tartu Maakohus võttis 08. märtsi 2010 määrusega OÜ Relleko avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael’a. Võlgnikul keelati PankrS § 20 lg 1 alusel vara käsutada. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Relleko on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Ajutise pankrotihalduri aruandest selgub järgmine:
VÕLGNIKU ÜLDANDMED
1.1.Asutamine, osanikud ja juhatus: Äriregistri esmakande aeg on 04.10.1999, äriühing registreeriti nimega OÜ Relleko. Äriühingu osakapital on alates äriühingu asutamisest kuni käesoleva ajani 40 000,00 krooni. Äriühingu asutajaks ja osanikuks on Reet Kaljuste, osakapitaliga 40 000,00 krooni. Äriühingu juhatuse liikmed on alates äriühingu asutamisest Reet Kaljuste ja Enn Kaljuste.
1.2.Nõukogu -ei ole moodustatud 1.3.Tegevusalad - äriühingu peamiseks tegevusalaks oli toidu- ja tööstuskaupade jaekaubandus kaupluseks kohandatud kortermaja korteris Laeva vallas. 1.4 Seotud isikud - ajutine haldur tegi äriregistri teabesüsteemist päringud, mille põhjal on juhatuse liikmel, Reet Kaljustel kehtiv seos OÜ-ga Relleko. Juhatuse liikmel, Enn Kaljustel on kehtivad seosed OÜ-ga Relleko ja OÜ Melamore. Varade ja võlgade/ kohustuste andmed antakse seisuga 08.03.2010 ( aluseks on võlgniku poolt antud bilanss seisuga 08.03.2010 – edaspidi „bilanss“).
2.VÕLGNIKU VARAD
2.1.RAHA - 3,00 krooni
Esitatud bilansi kohaselt on äriühingul raha kassas 3,00 krooni, arvelduskonto saldo Sampo pangas on 0,00 krooni. Kohustusi panga ees ei ole.
2.2.NÕUDED KOLMANDATE ISIKUTE VASTU –puuduvad
2.3.ETTEMAKSED TEENUSTE EEST – 1 973,00 krooni*/ 1 430,00 krooni Bilansis on kajastatud maksude ettemakseid summas 1 973,00 krooni. Maksu- ja tolliameti vastusest selgub, võlgniku ettemaksukontol on seisuga 11.03.2010 1 430,00 krooni (ajutise halduri lisa 1).
2.4.MUUD LÜHIAJALISED NÕUDED - puuduvad
2.5.VARUD – puuduvad
2.6 PÕHIVARA
2.6.1.MATERIAALNE PÕHIVARA - puudub Tabel 1. Võlgniku varad
Raha Maksude ettemaksed Vara kokku KOKKU VARAD 1 433,00 krooni.
3,00 1 430,00 1 433,00
2.VÕLGNIKU VÕLAD Võlad on struktueeritud Pankrotiseaduses nõuete rahuldamisjärkudest tulenevalt. Pankrotiseadus annab pandiõigusega võlausaldajale suurimad õigused, kui teistele võlausaldajatele (teatamiskohustus, eelistus nõude rahuldusele, teatud vara müügiviisil pandipidajaga koostöö). Muude nõuete hulgas lähtutakse bilansi passiva poole ülesehitusest.
PANDIGA /HÜPOTEEGIGA TAGATUD NÕUDED – puuduvad
3.2.1.LÜHIAJALISED VÕLAKOHUSTUSED – puuduvad
3.2.2.VÕLAD HANKIJATELE – 101 553,00 krooni Esitatud bilansis on võlgnik näidanud hankijatele tasumata arveid kokku summas 101 553,00 krooni. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile hankijate nimekirja koos võlasummade äranäitamisega. Kokku on võlgnevus 25 hankija ees. Kõige suuremad on võlad alljärgnevate hankijate ees: Tridens AS 12 284,58 krooni Pere AS 9 792,18 krooni A.Le.Coq. AS 7 509,44 krooni Prike AS 6 943,45 krooni Smarten Logistics AS 6 525,35 krooni Ajutisele haldurile saadetud järelepärimiste vastustest selgub, et võlgniku vastu on algatatud täitemenetlus Makro Trade Baltic OÜ nõudes, summas 3 329,40 krooni, mis on kohtutäituri Oksana Kutšmei menetluses. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile nimekirja hankijatest, kes on oma nõuded esitanud inkassofirmadele: - AS A.Le.Coq on nõude loovutanud Julianus Inkassole, nõue summas 9 581,07 krooni, - Tridens AS on nõude loovutanud Factum Inkassole, nõue summas 3 526,55 krooni, - AS Pere on nõude loovutanud Julianus Inkassole, nõue summas 12 950,09 krooni, - AS Prike on nõude loovutanud IGK Eesti OÜ-le, nõue summas 6 943,45 krooni.
3.2.3.VÕLAD TÖÖVÕTJATELE – 82 319,00 krooni*/ 66 682,00 krooni Bilansis on kajastatud võlad töövõtjatele kokku 82 319,00 krooni. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile saamata jäänud töötasu, puhkusekompensatsiooni ja töölepingu lõpetamise hüvitise arvestuse, mille alusel on töötajal Reet Kaljustel saamata töötasu 40 000,00 krooni, saamata puhkusekompensatsioon 11 456,00 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis 15 226,00 krooni. Seega kokku võlad töövõtjatele 66 682,00 krooni.
3.2.4.MAKSUVÕLAD - puuduvad Ajutine haldur tegi 22.03.2010 päringu e-maksuametisse maksuvõlgnevuste selgitamiseks.
MAKSUVİLGADE TİEND
Maksumaksjal OÜ RELLEKO (10567156) seisuga 22.03.2010 maksuvılg puudub. MKS § 27 lg-st 2 tulenevalt ei kajastu maksuvılgade tıendis maksuhalduri poolt määratud maksuvılad, mille haldusaktiga määratud tasumise tähtpäev pole veel saabunud. Maksukohustuslasel on esitamata järgmised deklaratsioonid: Deklaratsioon
Deklaratsiooni esitamise tähtpäev
Käibedeklaratsioon
20.11.2009
Maksu- ja Tolliameti vastusest selgub, et võlgnikul on ettemaksukontol seisuga 11.03.2010 1 430,00 krooni.
3.2.5.MUUD VÕLAKOHUSTUSED – 26 520,00 krooni Võlgnik on esitatud bilansis kajastanud aruandeperioodi maksmata kulud viitvõlgade all, kokku summas 26 520,00 krooni. 3.3.PIKAAJALISED KOHUSTUSED – Puuduvad Tabel 2. Kohustused tabelina Võla liik
VÕLAD HANKIJATELE
VÕLAD TÖÖVÕTJATELE
MUUD VÕLAKOHUSTUSED
Kohustused kokku
Nõude suurus 101 553,00 66 682,00 26 520,00 194 755,00
3.VÕLAD/ KOHUSTUSED KOKKU 194 755 ,00 krooni
4.VÕLGNIKU TEGEVUSEST, MAKSEVÕIMEST NING MAKSEVÕIMETUSE PÕHJUSTEST Olukorra kirjeldamiseks on ajutise halduri poolt aluseks võetud võlgniku poolt esitatud 2009 majandusaasta aruanne, 2008 majandusaasta aruanne, 2007 majandusaasta aruanne, 2009 aasta kasumiaruanded märtsikuust kuni juulikuuni, samuti juhatuse liikme poolt antud selgitused tekkinud maksejõuetuse põhjuste kohta. Ettevõte registreeriti äriregistris 04.10.1999, äriühing alustas tegevust 01.11.2000, peamiseks tegevusalaks oli tööstus- ja toidukaupade jaekaubandus kaupluseks kohandatud kortermaja korteris Laeva vallas. Ajutine haldur analüüsib võlgniku tegevuses perioodi 2007 kuni 2009, esitatud majandusaasta aruannete ja kasumiaruannete põhjal, eesmärgiga saada ülevaade ettevõtte majandustegevusest, maksevõimest ja maksevõimetuse põhjustest. Ettevõtte majandustulemustest ülevaate saamiseks on ajutine haldur koostatud tabeli 3, kus on kokkuvõtlikult toodud äriühingu 2007 kuni 2009 aasta majandusnäitajad. Tabel 3. Ettevõtte majandustulemused majandusaasta aruannete põhjal
Aasta
Tulud kokku 2 696 910 2 552 464 1 088 174
Kulud kokku 2 699 556 2 557 703 1 336 680
Kasum/kahjum -2 646 -5 239 -248 506
Omakapital 45 329 40 090 -208 416
Nagu tabelist selgub on äriühing majandanud aastatel 2007 ja 2008 tulude ja kulude piiril ehk kuigi nii 2007 ja 2008 majandusaasta lõpetati minimaalse kahjumiga, siis tasus äriühingu omanikel kaupluse pidamine ära, sest seeläbi suudeti tööd pakkuda vähemalt kahele töötajale, olles ühtlasi ka omanikule tööandjaks. 2009 aastal kaupluse käive langeb 2,3 korda, kulud vähenevad 1,9 korda, majandusaasta lõpetatakse ca 250 tuhande krooni suuruse kahjumiga. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile osaliselt 2009 aasta kasumiaruanded kuude lõikes, mille alusel on ajutine haldur koostanud alljärgneva tabeli. Tabel 4. 2009 aasta kasum/kahjum kasumiaruannete põhjal Kalendrikuu
Müügitul u
Ärikulud kokku
Märts Aprill Mai Juuni Juuli Kahjum kasumiaruannete alusel
Kahjuks on esitamata jäänud jaanuari- ja veebruarikuu kasumiaruanded, kuid tabelist selgub, et veel märtsi- ja aprillikuus suutis võlgnik kasumlikult majandada, alates maikuust on tekkinud kahjum, mis on juuni- ja juulikuus saavutanud ilmse kõrgpunkti. Võlgnik on selgitanud, et analüüsides kujunenud olukorda, ei leitud võimalusi majandustegevuse jätkamiseks ilma kahjumit tootmata. Sellest tulenevalt lõpetati ka alates augustikuust äriühingu majandustegevus. Tabel 5. Kulude struktuur kasumiaruannete põhjal Aasta Kauba Tegevus Tööjõu kokku kulud kulud kulud 2007 -2 445 -148 435 -105 392 2 699
2008 -2 342 -89 838 -125 741 2 557
2009 -1 126 -57 197 -152 488 1 336
Analüüsides kulude struktuuri, näeme, et alates 2007 aastast on nii kaubakulud, tegevuskulud kui kõik kulutused kokku loogilises langustrendis, suurenenud on vaid tööjõukulude osatähtsus, mille põhjuseks võib pidada töötajatele lõpparvete maksmist majandustegevuse lõppedes. Võlgnik on tekkinud makseraskusi põhjendanud 2008 aastal alanud üleüldise majanduskriisiga, mis 2009 aastal süvenes ja mille tõttu elanikkonna ostujõud katastroofiliselt vähenes, samuti Tartu Tarbijate Ühistule kuuluva kaupluseketi A/O taastamist ja renoveerimist külas, kus ketikaupluse hinnatase oli ostjaskonnale tunduvalt odavam. Eeltoodud põhjustel langes kaupluse läbimüük ja käive tervikuna, arusaam, et suure kettkauplusega ei ole võimalik konkureerida, viis omanikud otsusele lõpetada majandustegevus.
VÕLGNIKU NETOVARAST
Võlgniku poolt esitatud majandusaasta aruannetest ja 2009 aasta bilansist nähtub, et võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks 2009 aastal. Arvestades, et võlgnik lõpetas sisuliselt majandustegevuse alates augustist 2009 ja võlgniku omakapital oli negatiivne, siis ajutise halduri arvates oleks võlgnik pidanud juba 2009 aasta sügisel esitama pankrotiavalduse. Tabel 6. Vara, kohustused ja netovara majandusaasta aruannete ja lõppbilansi põhjal Vara kokku Kohustused kokku Omakapital
31.12.2007 235 806 190 477 45 329
31.12.2008 211 693 171 603 40 090
31.12.2009 1 976 210 392 -208 416
08.03.2010 1 976 210 392 -208 416
VÕLGNIKU MAKSEVÕIMEST
Võlgniku maksevõimet peegeldab üheselt CR. CR on maksevõime näitaja. Mida suurem on kümnendiku number, seda rohkem on äriühingul võimalus enda võlausaldajatel koheselt tasuda. Maksevõime näitajas on raha, nõuded ja varud. Ehk vara, mida on kiiresti võimalik muuta rahaks, mille eest tasuda võlgniku võlausaldajatele. Raha, nõuded ja varud kokku on likviidne vara. Ettevõtte maksevõime tase väljendab käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhet. Vaadates võlgniku finantsnäitajaid, on vajalik hinnata võlgniku nõuete ja varude reaalsust ning likviidsust (võimet kiiresti muutuda rahaks). Raha+nõuded(korrigeeritult) +varud(korrigeeritult) CR1= ---------------------------------------------------------------Lühiajalised nõuded (lühiajalised kohustused) Suhe üle 1,6 näitab, et ettevõtte maksevõime on hea, suhe 1,2 kuni 1,59 näitab, et maksevõime on rahuldav, suhe 0,9 kuni 1,19 näitab, et maksevõime on mitterahuldav, suhe alla 1 näitab, et ettevõttel on käibekapitali defitsiit. Võlgniku maksevõime 2008 aasta bilansi alusel: 64 905+0+146 788 211 693 CR1= ----------------------------- = ------------------ = 1,23 ehk rahuldav 171 603 171 603 Võlgniku maksevõime 2009 aasta bilansi alusel: 3+0+0 3,00 CR1= -------------------- = ------------- = 0,000014 ehk väga halb 210 392 210 392 2008 aasta maksevõime näitaja on rahuldav, äriühingul olid olemas raha ja varud sisseostetud kaupade näol, käibevara kokku ületab lühiajalisi kohustusi. 2009 aasta maksevõime näitaja on väga halb, käibevara sisuliselt puudub, lühiajalised kohustused ületavad varasid 106,47 korda, äriühingul on käibekapitali defitsiit ja likviidsusprobleemid, mis annab tunnistust sellest, et äriühing on maksejõuetu.
MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED
Ajutise halduri hinnangul on äriühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008 aastal alanud üleüldine majanduskriis, mis saavutas oma kõrgpunkti 2009 aastal. Majanduskriisiga kaasnevad paratamatult sotsiaalsed probleemid, nagu tööpuudus, sotsiaaltoetuste suurenemine ja majanduslikult vähekindlustatud elanikkonna nõudlus kõikvõimalike abirahade järele, mis eriti teravalt võimenduvad just väikese külakogukonna tingimustes. Sellest tulenevalt elanikkonna ostujõud pidevalt langes ja kaupluse käive vähenes. Kui 2009 aasta aprillikuus oli äriühingu müügitulu veel 216 tuhat krooni, siis juulikuus oli müügitulu 70 tuhat krooni. Kolme kuuga langes müügitulu 3,1 korda. Otseselt mõjutas kaupluse käibe langust kindlasti Tarbijate Ühistu kaupluse A/O renoveerimine ja odavam ning ostjaskonnale soodsam hinnatase, mida tegutsev kettkauplus suutis elanikkonnale pakkuda. Äriühingu kulusid küll kärbiti, kuid kaupluse pidamisega kaasnevad paratamatult püsikulud, millest ei saa üle ega ümber. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku otsus majandustegevus ja kahjumi tootmine lõpetada õigeaegne, sest võlgnik suutis analüüsida kujunenud olukorda ega näinud võimalusi tegevuse jätkamiseks ilma võlakohustusi suurendamata. Käesolevaga ületavad äriühingu võlakohustused äriühingu varasid, võimalused ettevõtte tervendamiseks puuduvad, võlausaldajatele ei ole võimalik tasuda, mistõttu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavaldus on esitatud hilinenult ja pankrotiavalduse oleks pidanud esitama juba sügisel 2009.
5.TAGASIVÕITMISE JA –NÕUDMISE VÕIMALUSED Ajutine haldur on eelnevas peatükis analüüsinud äriühingu maksejõuetuse põhjusi ja kirjeldanud võlgniku finantsmajanduslikku olukorda erinevatel aastatel. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, millest selgub, et kogu vara, nii käibe- kui ka põhivara realiseerimisest ei ole võimalik kõigi võlausaldajate nõuete tasumine. Ajutine haldur on kontrollinud pisteliselt võlgniku poolt tehtud ülekandeid eesmärgiga, kas võlgnik on teinud makseid ja tehinguid kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustamata võlausaldajate huve ega täheldanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist.
6.RASKED JUHTIMISVEAD JA KURITEO TUNNUSTEGA TEOD Käesolevas aruandes on vaatluse all maksejõetu ettevõte ja maksejõetuse põhjused, mille tagajärjel ei suuda ettevõte täita oma kohustusi. Ajutise halduri arvates võib põhjused liigitada ettevõtte välisteks. Ettevõtte välisteks maksejõuetuse põhjusteks olid kindlasti majanduslanguse algus 2008 aastal, mille tõttu toidu- ja tööstuskaupade kaupluse pidamine väikeses maakohas ei olnud aastal 2009 enam majanduslikult otstarbekas, sest elanikkonna ostuvõime kuust kuusse langes ja nõudlus kaupluses pakutavate toodete ja kaupade osas märkimisväärselt vähenes. Ettevõtte välise tegurina tingis võlgniku käibe vähenemise kindlasti konkureeriva kettkaupluse A/O renoveerimine, mistõttu läbimüük oluliselt langes, sest väike jaekauplus ei ole suuteline pakkuma sama hinnataset. Arvestades käesolevat majanduslangust, on aga potentsiaalne ostja äärmiselt hinnatundlik. Juhatuse kohustuseks on tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 51 esitada pankrotivaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühing lõpetas majandustegevuse 2009 aasta augustikuus. 2009 majandusaasta esimese poolaasta bilansist oleks juhatuse liikmele pidanud selguma, et omakapital on tugevas miinuses, äriühingu tervendamise võimalused puuduvad, maksuvõlgu on küll suudetud vältida, kuid ei ole võimalik tasuda võlausaldajatele, sest äriühing on maksejõuetu. Ajutise halduri arvates oleks äriühing pidanud juba 2009 aasta sügisel esitama pankrotiavalduse. Võlgnik esitab Tartu Maakohtule pankrotiavalduse alles 11.01.2010.
7.AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED: Seisuga 08.03.2010 on võlgniku kohustused 194 755,00 krooni, võlgniku vara väärtus on 1 433,00 krooni. Võlgnik on maksejõuetu. Äriühingul puudub maksevõime. Kohustused ületavad äriühingu vara väärtust. Puuduvad vahendid edaspidiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008 aastal alanud üleüldine majanduskriis, mis 2009 aastal süvenes ja konkureeriva kettkaupluse renoveerimine väikeses maa-asulas. Menetluse raugemine PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul on hetkel teadaolevalt vara 1433 krooni, mis ei kata isegi ajutise menetluse kulusid. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (PankrS § 34 lg 1; § 130 lg 5). Seega kuna OÜ’l Relleko on vara 1433 krooni ulatuses, ei ole võimalik katta ka pankrotimenetluses tekkivaid kulusid. Pankrotimenetlusel on mõte, kui läbi pankrotimenetluse suudetakse suurendada pankrotivara sedavõrd, et tekiks võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võimalike kohtumenetluste kulude tarbeks aga OÜ-l Relleko vahendid puuduvad. Pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine oleks võimalik üksnes juhul, kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ette garanteerida, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril faktiliselt niipalju pankrotivara suurendada, et pandiga tagamata võlausaldajatel sellest kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kohus on PankrS § 30 lg 2 alusel menetluse raugemise vältimiseks teatanud 26.03.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 30 000 krooni kohtu deposiiti. Võimalikest võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Relleko pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Relleko dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Reet Kaljuste. Ajutine haldur on teatanud kohtule, et juba 2009.a sügisel oleks äriühing pidanud esitama pankrotiavalduse. 2009.a. maksevõime näitaja oli väga halb, käibevara sisuliselt puudus, lühiajalised kohustused ületasid varasid 106,47 korda, äriühingul oli käibekapitali defitsiit ja likviidsusprobleemid. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2009.a. ja majndustegevus lõpetati sisuliselt 2009.a. augustis. Siit saab järeldada, et osaühingu netovara ei vastanud juba siis ÄriS §-le 136 ning osanikud olid kohustatud vastu võtma abinõud netovara suurendamiseks või esitama pankrotiavalduse. Seega on kohtu arvates olemas tunnused, mis võimaldavad järeldada, et OÜ Relleko juhatuse liikmed Reet Kaljuste ja Enn Kaljuste on toime pannud KarS §-s 380 sätestatud kuriteo s.o. pankrotiavalduse esitamata jätmine. Tulenevalt PankrS § 28 lg 1 teatab kohus kuriteo tunnustega teost prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv
aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 13 660 krooni, millele lisandub käibemaks 2 732 krooni, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks bürookulu ja ostetud teenused summas 1 920 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Sirje Tael’ale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 13 660 krooni, millele lisandub käibemaks 2 732 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga bürookuluna 1 920 krooni. Kokku tasu 18 312 krooni tuleb maksta ajutist haldurit teenindavale äriühingule OÜ’le Prolex. Tasu 18 312 krooni tuleb välja mõista TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel solidaarselt OÜ-lt Relleko ja Reet Kaljutelt ja Enn Kaljustelt
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.