Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Ele Liiv, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.aprill 2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-14472
Tsiviilasi
OÜ Euronurk Spedition hagi Vjatšeslav Smirnovi ja Aleksandr Zemljanuhhini vastu solidaarselt 27 669 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.jaanuari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Euronurk Spedition apellatsioonikaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Euronurk Spedition (registrikood 11270599, asukoht Mustamäe tee 5, Tallinn), seaduslik esindaja Vjatšeslav Nezgovorov, lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja Vjatšeslav Smirnov (ik XXXXXXXXXXX, elukoht kohtule teadmata) Kostja Aleksandr Zemljanuhhin (ik XXXXXXXXXXX, elukoht kohtule teadmata)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
27 669 krooni
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad hageja OÜ Euronurk Spedition kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
vara leidnud. Asjaolu, et OÜ VEMMAL TRANS ei ole tasunud võlgnevust, ei pruugi tulla vaid sellest, et äriühingul puudub vara, vaid ka sisulistest vastuargumentidest nõudele. Kohus märgib, et hageja nõude aluseks on tagaseljaotsus, kus kostja ei ole tsiviilasjas vastanud, hagimaterjale ei edastatud kostja seaduslikule esindajale. Ka käesoleva vaidluse teeb keerulisemaks see, et kohus, hageja, politsei ja kohtutäitur ei ole aastate vältel suutnud kostjaid leida ning käesolev lahend tuleb teha kostjate seisukohti kuulamata. Kostjate osavõtul lahendatavas asjas saanuks kohus maksejõuetuses selgusele jõuda, nõudes kostjatelt olemasoleva vara ettenäitamist, millega nad vabaneksid seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise etteheitest. Kostjatel on nimelt käesolevas menetluses tõendamiskoormis, mille kohaselt peavad nad vastutusest vabanemiseks tõendama, et nad ei ole kohustuse rikkumises süüdi või et seda kohustust pole üldse tekkinud. Pelgalt hageja poolt esitatud tõendite pinnalt ei pea kohus võimalikuks OÜ VEMMAL TRANS püsivat maksejõuetust ega selle tekkimise aega tuvastada. Püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg omab tähendust aga mitmest aspektist. Nimelt on kostjad olnud juhatuse liikmed erinevatel aegadel. Maksejõuetuse tekkimise aeg võimaldaks tuvastada, kumb kostjatest on kohustust rikkunud. Lisaks sellele tuleb tuvastada deliktiõiguse põhimõtte kohaselt põhjuslik seos kostjate õigusvastase käitumise ja hageja kahju vahel. Põhjuslik seos oleks olemas, kui õigeaegse pankrotiavalduse esitamise korral oleks hageja saanud oma nõude rahuldada. Kui aga püsiv maksejõuetus tekkis enne hageja nõude tekkimist, võib tõusetuda hoopis teistsuguse õigusliku hinnangu andmise küsimus. Seega on jäänud lahtiseks mitmed küsimused, mida saanuks kõrvaldada kostjate osalemisel menetluses. Hagi rahuldamine tähendaks otsuse tegemist, mis põhineb oletustel, mis aga ei ole kohtuotsuse puhul lubatav. Apellatsioonkaebus
seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus, mille rikkumisele hageja käesolevas asjas viitab. Hageja pidi võlausaldajana tõendama, et kostjatel (või ühel neist) oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus ja kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostjad (kostja) on seda kohustust rikkunud, samuti seda, et võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Kui eeltoodud asjaolud oleks leidnud tõendamist, oleks kostjad (kostja) pidanud vastutusest vabanemiseks tõendama, et nad ei ole kohustuse rikkumises süüdi.
G.Kivinurm
E.Liiv
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.