Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostjad hagile kirjalikult ei vastanud, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule on kostjate elukoht teadmata. Kohus saatis hagimaterjalid kostjate registritesse kantud aadressidel, kuid tulutult. Kohus pöördus ka politsei poole kostjate asukoha teadasaamiseks. Kohus tegi ka hagejale korralduse esitada kostjate asukoha kohta andmed. Samuti pöördus kohus kohtutäituri poole. Kõik need püüdlused jäid tulemuseta. Seetõttu kutsus kohus kostjad 09.12.2009 kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja loeb sellega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 alusel. 09.12.2009 soovis hageja asja arutamist ning kohus lahendas asja sisuliselt. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 15.01.2008 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-07-19982 mõisteti OÜ-lt V välja 23 500 krooni ja viivis 169 krooni hageja kasuks (t lk 8-9). Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti kinnitusel puudub OÜ V täiteasjas nr 031/2008/268 tuvastatud andmete kohaselt äriühingul vara nii pangakontodel, ARK, kinnistu- kui ehitusregistri järgi (seisuga 08.04.2008). Täitemenetluse läbiviimine on võimatu (t lk 15). OÜ V registrikaardi kohaselt on osaühingu juhatuse liige alates 02.01.2006 A Z (t lk 12) ning alates 10.07.2007 V S. Sellest kuupäevast alates ei ole A Z enam juhatuse liige (t lk 17). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja leiab, et kostjad vastutavad hageja ees füüsiliste isikutena kui võlgniku seadusest tulenevat kohustust rikkunud juhatuse liikmed. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-150-09 ja 3-2-1-79-05, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 5‘ tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 „teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.“ Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti seadusest tulenevat kohustust. ÄS § 180 lg 5’ järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-79-05 peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Hageja on kõik temal olemasolevad tõendid esitanud. Kohus leiab aga, et hageja nõue ei ole piisavalt tõendatud. Käesoleva tsiviilasja materjalide järgi tekkis hageja nõue Harju Maakohtu 15.01.2008 tagaseljaotsuse jõustumisega 02.02.2008 (t lk 10). Nimetatud otsusega on tõendatud hageja nõue OÜ V vastu. Samas märgib kohus, et tagaseljaotsuse kohaselt on

väljamõistetav summa 23 669 krooni, mitte 27 669 krooni nagu märgib hageja. Piisavalt ei ole tõendatud viidatud äriühingu maksejõuetus. Kohus ei saa maksejõuetuse tuvastamisel tugineda maksehäirete registri andmetele, kuna kohtule teadaolevalt ei ole need andmed kontrollitud andmed ning, nagu raportis on märgitud, ei saa garanteerida allikate usaldusväärsust ja täpsust (t lk 11, 13, 18-19). Ka ei tähenda isiku maksejõuetust iseenesest ka see, kui kohtutäitur ei ole isiku vara leidnud. Asjaolu, et OÜ V ei ole tasunud võlgnevust ei pruugi tulla vaid sellest, et äriühingul puudub vara, vaid ka sisulistest vastuargumentidest nõudele. Kohus märgib, et hageja nõude aluseks on tagaseljaotsus, kus kostja ei ole tsiviilasjas vastanud, hagimaterjalid ei edastatud kostja seaduslikule esindajale. Ka käesoleva vaidluse teeb keerulisemaks see, et kohus ega hageja, politsei ega kohtutäitur ei ole aastate vältel suutnud kostjaid leida ning käesolev lahend tuleb teha kostjate seisukohti kuulamata. Kostjate osavõtul lahendatavas asjas saanuks kohus maksejõuetuses selgusele jõuda nõudes kostjatelt olemasoleva vara ettenäitamist, millega nad vabaneksid seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise etteheitest. Kostjatel on nimelt käesolevas menetluses tõendamiskoormis, mille kohaselt peavad nad vastutusest vabanemiseks tõendama, et nad ei ole kohustuse rikkumises süüdi või et seda kohustust pole üldse tekkinud. Antud juhul aga pelgalt hageja poolt esitatud tõendite pinnalt ei pea kohus võimalikuks OÜ V püsivat maksejõuetust ega selle tekkimise aega tuvastada. Täiendavalt, püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg omab tähendust aga mitmes aspektis. Nimelt on kostjad olnud juhatuse liikmed erinevatel aegadel. Maksejõuetuse tekkimise aeg võimaldaks tuvastada kumb kostja on kohustust rikkunud. Lisaks sellele tuleb tuvastada deliktiõiguse põhimõtte kohaselt põhjuslik seos kostjate õigusvastase käitumise ja hageja kahju vahel. Põhjuslik seos oleks olemas, kui õigeaegse pankrotiavalduse esitamise korral oleks hageja saanud oma nõude rahuldada. Kui aga püsiv maksejõuetus tekkis enne hageja nõude tekkimist, võib tõusetuda hoopis teistsuguse õigusliku hinnangu andmine. Seega on jäänud lahtiseks mitmed küsimused, mida saanuks kõrvaldada kostjate osalemisel menetluses. Hagi rahuldamine tähendaks otsuse tegemist, mis põhineb oletustel, mis aga ei ole kohtuotsuse puhul lubatav. Asja menetlemisele seab ajalised piirid mõistliku aja põhimõte. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.