XXXXXXXX), esindajad adv Leon Glikman ja adv Paul Keres Kostja kohtutäitur Risto Sepp (asukoht Narva mnt 7d, Tallinn), esindaja adv Martin Tamme
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
328 571,68 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.detsembri 2008 otsus ja teha uus otsus.
2.Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 027/2008/888 osaliselt, s.o 157 607,35 krooni ulatuses lubamatuks. Lubatav on sundtäitmine 170 964,33 krooni ulatuses.
Kõik menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Kersti Hummel (hageja) esitas 29.08.2008 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Risto Sepa (kostja) vastu, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 027/2008/888. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 11.07.2008 iseendale kui kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendid (täiteasjas nr 027/2007/1612 26.11.2007 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, 17.12.2007 täitekulu väljamõistmise otsuse ning 11.07.2008 täitekulu väljamõistmise otsuse) täitemenetluse alustamiseks. Kostja saatis hagejale täitmisteate, mille hageja sai kätte 30.07.2008. Hageja leiab, et täitedokumentides märgitud nõuded ei kuulu täitmisele ja et viidatud täitedokumente ei oleks tohtinud täitmisele võtta, sest ei ole üht täitemenetluse alustamise eeldust − täitedokumenti. Kuivõrd kostja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2007/1612, milles ta oli teinud ülalviidatud kulusid puudutavad otsused, ilma et oleks võtnud seisukohta täitekulude küsimuses, tuleb seda käsitleda kostjapoolse täitekulude sissenõudmisest loobumisena, mis lõpetab täitekulu nõuded. Kui aga vaidlusalused nõuded lõppenud ei ole, on kostja kaotanud õiguse neid maksma panna. Kostja minetas õiguse hagejalt täitekulude tasumist nõuda, sest lõpetas täiteasja nr 027/2007/1612, mille menetluses kulud tekkisid, ilma et oleks täitemenetluses kulusid sisse nõudnud. Kõikide täitemenetluses nr 027/2007/1612 sissenõutavate nõuete osas täitemenetluse lõpetamine on käsitatav nõuetest loobumisena. Hagejal tekkis täitemenetluse nr 027/2007/1612 lõpetamisega õiguspärane ootus, et täitekulusid temalt enam sisse ei nõuta. Ta ei ole täitekulude osas võlgnik, sest täitemenetluse lõpetamise korral sissenõudja avalduse alusel lasub kohustus tasuda täitekulud sissenõudjal, mitte võlgnikul. 08.07.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-51949 kinnitatud kohtulik kokkulepe tühistas sisuliselt täitmise aluseks olnud täitedokumendi (langesid ära notariaalsest lepingust tulenevad nõuded). Kuivõrd kostja võib nõuda täitekulude osas ettemaksu ja täitemenetluse lõpetamisel nõude rahuldamiseta jääb ettemaks kostjale, tuleks hagi ka seetõttu rahuldada. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-07-51949 muu hulgas ka täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi ning viidatud kohtumenetlus lõppes kohtuliku kompromissiga, milles hageja ja kostja leppisid kokku, et OÜ Optibalt esitab ise täitemenetluse lõpetamise avalduse. Kuivõrd täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 4 on nähtud ette, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral kannab täitekulud sissenõudja, siis on hageja saavutanud sama olukorra, mis kaasneb täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral, sest menetlus lõppes kompromissiga. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg-st 3 tuleneb, et kohtutäituri tasu ei saa nõuda, kui ei täideta rahalist nõuet, mille täitmiseks täitemenetlus toimub. Ka sellest sättest tulenevalt ei saa kostja temalt vaidlusaluseid kulusid nõuda. Ühes täitemenetluses tekkinud täitekulude sissenõudmine teises täitemenetluses võib kaasa tuua olukorra, kus võlgnik peab tasuma rohkem täitekulusid, sest viidatud olukorraga kaasneb ka teises täitemenetluses tekkinud täitekulude tasumise kohustus. Hageja leidis, et kohus peaks jätma TMS § 38 lg 1 kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt võib kohtutäitur nõuda täitekulude tasumist nii samas kui ka erinevas täitemenetluses. See ei ole seaduse kohaselt välistatud. Kostja hinnangul ei saa kohtutäitur täitekulude nõudest loobuda ning kostja ei ole minetanud täitekulude sissenõudmise õigust. Õiguse algatada täitekulude sissenõudmiseks uus täitemenetlus annab TMS § 2 lg 1 p 16. Kostja ei nõustunud hageja väitega, nagu oleks hageja varem esitanud TMS § 221 lg-le 1 tugineva nõude. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Maakohus jättis 01.12.2008 otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt võiks hagi rahuldada TMS § 221 lg 1 alusel. Kuivõrd TMS eristab kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatavat kaebust ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi, siis praeguses hagimenetluses saab hageja tugineda üksnes nendele asjaoludele, mille kohaselt võiksid täitmisele võetud nõuded olla lõppenud või nõuete maksmapanemine võiks olla materiaalõiguslikel põhjustel välistatud. Hageja ei saa tugineda asjaoludele, mille vaidlustamiseks on ette nähtud TMS §-s 218 sätestatud õiguste maksmapanemise kord, see tähendab asjaoludele, mille kohaselt võttis kohtutäitur asja valesti menetlusse või tegi tasu otsuse vales suuruses vms. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesolevas menetluses kontrollida, kas kostjal on hageja vastu nõue, mida ta täitemenetluses realiseerib, ning kas nõue on lõppenud või kas mingi realiseeritava nõude maksmapanemine on mingil põhjusel välistatud.
4.Maakohus tuvastas järgmised vaidluses tähtsad asjaolud: 1) kostja algatas hageja vastu täitemenetluse nr 027/2008/888; 2) selles täitemenetluses realiseerib kostja täitemenetluses nr 027/2007/1612 tehtud kolme täitekulu ja täituri tasu otsust (26.11.2007 otsus, 17.12.2007 otsus ja 11.07.2008 otsus); 3) kostja lõpetas 11.07.2008 täitemenetluse nr 027/2007/1612, s.o selle täitemenetluse, milles täitekulu otsused tehti, ilma et oleks võtnud seisukohta viidatud kuluotsuste kohta; 4) kostja algatas samas uue täitemenetluse nr 027/2008/888.
5.21.10.2008 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et täitekulu tekkimise eelduseks olevad otsused on teinud kohtutäitur ning neid otsuseid ei ole muudetud ega tühistatud. Hageja esindaja kinnitas ka, et hageja ei vaidlusta täitekulu otsustes märgitud kulu suurusi, vaid kulu kandmise kohustust.
6.Hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita, et kostja oleks vaidlusalustest nõuetest loobunud. Sellist tahteavaldust ei ole kohtule esitatud. Hageja hinnangul tuleks kostja loobumisena käsitleda seda, et kostja täitemenetluse nr 027/2007/1612 lõpetas ja lõpetamise otsuses midagi täitekulude kohta ei öelnud. Kohtu hinnangul ei saa ühe täitemenetluse lõpetamise otsus tähendada seda, et kohtutäitur loobuks sellise otsuse tegemisega täitekulude sissenõudmisest. Selline tõlgendus oleks liiga kaugele ulatuv. KTS § 21 lg 3 kohaselt on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid, mis reguleeriksid kohtutäituri tasu kandmise kohustust seaduses sätestatust erinevalt.
7.Täitekulusid reguleerib TMS ja osaliselt ka KTS. TMS § 38 lg 2 järgi kannab täitekulud võlgnik. TMS § 38 lg 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes otsuse tegi. Mitte ühestki seadusesättest ei tulene, et kohtutäitur peaks kulud sisse nõudma samas täitemenetluses või et sel eesmärgil uue täitemenetluse algatamine oleks välistatud. Seda seisukohta kinnitab ka TMS § 2 lg 1 p 16, milles on sätestatud, et täitekulu väljamõistmise otsus on eraldi
täitedokument. Täitekulude sissenõudmise õiguse kaotamine on sedavõrd oluline õiguslik tagajärg, et see peaks selgesõnaliselt tulenema konkreetsest seadusesättest. Hageja leiab, et ta ei ole täitekulude osas võlgnik, sest täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja avalduse alusel lasub täitekulude tasumise kohustus sissenõudjal ja mitte võlgnikul. Kohtu hinnangul tulnuks võlgnikul sellise väite alusel oma õigusi kaitsta TMS §-des 217 ja 218 sätestatud alustel ja korras ning mitte TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi esitamisega. Maakohus ei nõustunud ka sisuliselt hageja väitega. Täitemenetluse alustamise aluseks olevat täitedokumenti ei ole tühistatud. Hageja sõlmis täitemenetluses nr 027/2007/1612 sissenõudjaks olnud isikuga kompromissilepingu, milles reguleeriti täitmisele pööratud nõudeid. Pooled lahendasid kompromissi korras täitemenetluse väliselt täitemenetluse algatamise aluseks olnud nõuded. See aga ei tähenda, et sissenõudjal ei oleks olnud alust täitemenetlust algatada. See asjaolu, et täitemenetluse lõpetamise avalduse esitas sissenõudja, ei ole praegusel juhul hagi rahuldamise aluseks. Määrav on see, miks avaldus esitati. Avaldus esitati seetõttu, et hageja ja kõnealune sissenõudja sõlmisid kompromissilepingu. Täitekulud kannab sellisel juhul võlgnik ning seadus ei anna alust teistsuguseks õiguslikuks tagajärjeks ka siis, kui võlgnik täidab täitmisele pööratud kohustuse täitemenetluse väliselt või kui võlgnik saavutab täitmisele pööratud nõude lõppemise mingi muu tehinguga, näiteks kompromissilepinguga.
8.Tsiviilasjas nr 2-07-51949 tehtud määrustest ei saa järeldada, et hageja oleks viidatud tsiviilasjas esitanud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude või et kohus oleks tühistanud täitemenetluse nr 027/2007/1612 aluseks olnud nõude. See asjaolu, et viidatud täiteasja algatamise aluseks olnud vaidlus lahendati kohtuliku kompromissiga, ei tähenda, et kompromissil oleks TMS § 221 lg-s 1 sätestatud toime.
9.Kohtutäiturile seadusega antud õigus nõuda ettemaksu ei muuda TMS § 38 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et täitekulud kannab võlgnik. Täitekulude ettemaksu nõudmise regulatsiooni eesmärk on luua kindlus olukorras, kus hiljem võlgnikult täitekulude sissenõudmine tema maksevõimetuse tõttu ei õnnestu. Asjaolu, et kohtutäitur ettemaksu ei nõudnud, ei võta iseenesest võlgnikult kohustust kanda täitekulusid. Ettemaksu mittenõudmine kulude kandmise kohustust ei lõpeta. Viited TMS §-le 42 ei ole kohased, sest selles reguleeritakse tasutud täitekulude tagasinõudmist. Selle sätte kohaldamisel on kaks eeldust: võlgnik on täitekulud juba tasunud ja täitedokument tühistatakse. Praegusel juhul ei ole täidetud neist kumbagi – täitedokumenti ei ole tühistatud ja võlgnik ei ole ettemaksu tasunud.
10.KTS § 23 lg 1 kohaselt muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisest alates. KTS § 23 lg-st 3 ei tulene, et nõude osalise sissenõudmise korral kohtutäituri tasu nõue lõpeks. KTS § 23 lg 3 eesmärgiks on reguleerida seda, kui palju võib kohtutäitur täitmisel saadud rahast tasuna endale võtta ja kui palju peab ta andma edasi sissenõudjale ja seda olukorras, kus võlgnikult saadud rahast kogu sissenõutava nõude ja kohtutäituri tasu maksmiseks ei piisa. See aga ei tähenda, et juhul, kui võlgnikult ei õnnestu korraga kogu võlgnetavat summat kätte saada, siis kohtutäitur ei võiks hiljem lisaraha saamiseks täitetoiminguid teha. KTS § 23 lg 3 ei välista kogu täitmisel oleva rahasumma sissenõudmist pikema aja jooksul. Praegusel juhul oli mitu täitedokumenti: esiteks täitemenetluses nr 027/2007/1612 sissenõudja poolt täitmisele pööratud nõue ning teiseks kolm täitekulude võlgnikult väljamõistmise otsust. Need kõik on täitmisele pööratud nõuded ja KTS § 23 lg-s 3 ei ole välistatud mitte ühegi nõude maksmapanemist, vaid on nähtud ette, et kui täitmisel on sissenõudja rahaline nõue ja kohtutäituri tasu nõue, siis ei saa kohtutäitur mittetäieliku täitmise korral kogu raha endale võtta, vaid peab osa sissenõudjale andma. Juhul kui täitmisel on või täitmisele on jäänud ainult kohtutäituri nõuded
võlgniku vastu, siis KTS § 23 lg 3 ei kohaldu. KTS § 23 lg-t 3 tuleb kohaldada koos sama paragrahvi lg-ga 1. KTS §-s 23 on reguleeritud üksnes kohtutäituri tasu, mis on üksnes üks osa täitemenetluse kuludest.
11.Maakohus leidis, et TMS § 38 lg 1 ei ole põhiseadusega (PS) vastuolus. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et TMS § 38 lg 1 oleks PS-ga vastuolus. Selliseid asjaolusid ei suutnud ka kohus tuvastada. TMS § 38 lg-s 1 sätestatud üldine lähtekoht, et täitekulud kannab võlgnik, on õige ja põhjendatud ning selle põhimõtte põhiseaduspärasuses ei ole alust kahelda. See, et täitemenetluse kulud kannab võlgnik ka siis, kui täitmisele pööratud nõue lõpeb seetõttu, et võlgnik ja sissenõudja reguleerivad omavahelised õigussuhted kompromissiga, on ka igati põhjendatud ning põhiseaduspärane, sest õigustatud on see, kui võlgnik kannab täitemenetluse kulud siis, kui ta täidab nõuded kas täitemenetluses või täitemenetluse väliselt või kui võlgnik saavutab täitemenetluse toimumise ajal nõude lõppemise kas tasaarvestuse, kompromissi või muul alusel. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 027/2008/888 lubamatuks. Samuti palus ta tunnistada TMS § 38 lg 1 PS-ga vastuolus olevaks ja jätta see säte kohaldamata.
13.Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja kasutanud tema suhtes algatatud täitemenetluse vastu õiguskaitsevahendina sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja selle eesmärgiks on selgitada enne täitemenetluse tegelikku toimumist, kas täitedokumendi täitmine on lubatav. Ta on põhjendanud täitekulude sundtäitmise võimatust asjaoludega, mis on aset leidnud pärast selle nõude tekkimist. Hageja ei ole täitmisele võetud dokumendi vastuvõtmise vaidlustamisel piirdunud vaid selle dokumendi puudumise väitega, vaid on esitanud nõude vastu mitmeid materiaalõiguslikke põhjendusi, millest võib järeldada, et täitedokumendis sisalduv nõue on lõppenud. Eeskätt on nõue lõppenud õiguse minetamise tõttu ja alternatiivselt saab kohtutäituri tegevusest järeldada, et ta on täitekulude sissenõudmisest loobunud.
14.Kostja poolt nõude maksmapaneku õiguse minetamine nähtub järgmistest tema poolt täiteasjas nr 027/2007/1612 tehtud toimingutest: 26.11.2007 tasu otsuse vormistamine, 17.12.2007 ja 11.07.2008 kulu otsuste vormistamine, 11.07.2008 täitemenetluse lõpetamise otsuse vormistamine sissenõudja avalduse alusel TMS § 48 p 1 alusel. Lõpetamise otsuses ei võtnud täitur seisukohta tekkinud ja sissenõudmata täituri tasu ja muude täitekulude suhtes. Ka ei jätkanud täitur samas asjas nimetatud nõuete sundtäitmist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks nimetatud asjaoludest ei järeldu, et kostja on nõude maksmapanemise õiguse minetanud või et hagejal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et vaidlustatud nõuet enam täitmisele ei pöörata.
15.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et TMS § 2 lg 1 p-st 16 tuleneb, et täitur võib kulud sisse nõuda sama täitemenetluse raames või saab algatada selleks uue täitemenetluse. Hageja nõustub kohtuga, et tulenevalt TMS § 23 lg-st 1 on täituril võimalik valida, kas nõuda kulud sisse teise sissenõudja täitedokumendi alusel alustatud täitemenetluses või alustada selleks iseseisev täitemenetlus. Käesolevas asjas otsustas kostja nõuda kulud sisse teise sissenõudja täitmisavalduse alusel alustatud menetluses, kuid lõpetas selle, sealhulgas ka täitekulude sissenõudmise osas. Maakohus ei kontrollinud, kas uue täitemenetluse alustamine oli TMS järgi lubatav. TMS § 49 lg 2 käib sissenõudja kohta. Kohtutäitur ei ole sissenõudja selle ja TMS § 5 lg 1 mõttes. Seega on täituri poolt kulude sissenõudmise osas täitemenetluse lõpetamine lõplik ja uut menetlust sama nõude täitmiseks täitur alustada ei saa. Sama
nõude osas uue täitemenetluse alustamiseks ei tulene õiguslikku alust ka TMS § 2 lg 1 p-st 16.
16.Maakohus on ekslikult leidnud, et kohtule ei ole esitatud kostja sellist tahteavaldust, mida saaks pidada täitekulude sissenõudmisest loobumiseks. Selline tahtevaldus tuleneb 11.07.2008 täitemenetluse lõpetamise otsusest ja kohus ei ole seda tõendit analüüsinud. Ei ole aru saada, millist seadust kohus kohaldas, kui leidis, et täituri tahe ei olnud suunatud sellele, et otsusega mingitest rahalistest nõuetest loobuda. Ka ei ole kohus põhjendanud, miks ei vasta viidatud kostja otsus tsiviilseadustiku (TsÜS) §-s 68 nimetatud tahteavalduse liigile. Kohus ei ole tahteavalduse hindamisel arvestanud sellega, milline kaal ja õiguslikud tagajärjed on täitemenetluse lõpetamise otsusel. See tõi kaasa täitemenetluse lõppemise kõikide täitmisel olnud nõuete osas ja sellest ei nähtu, et mingite nõuete osas sundtäitmine jätkuks. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et täitemenetlus on lõpetatud kõikide täitmisel olnud nõuete suhtes. Täitemenetluses peab olema tagatud võlgniku huvide arvestamine ja teda ei tohiks koormata rohkem, kui see nõuete sissenõudmise huvides vajalik on. Tähtis ei ole asjaolu, kas täitur hilisemas menetluses tunnistab nõudest loobumist või mitte. Loobumist tuleb hinnata konkreetse täitemenetluse ja selle raames tehtud otsuste valguses.
17.Kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta on haldusakt ja lõpetas avalikõigusliku suhte. Seetõttu tekkis selle tagajärjel võlgnikul õiguspärane ootus, et lõpetatud täitemenetluses olnud nõuete täitmiseks uusi menetlusi ei alustata ja juba täitmisel olnud nõuete sundtäitmisele enam ei asuta. Tegemist oli nõude täitmist välistava materiaalõigusliku põhjusega, millele maakohus ei vastanud. Täituri tasu puhul on tegemist avalik-õigusliku kohustusega, mis võib lõppeda ka õiguse minetamise tõttu.
18.Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-3-4-3-02 15.03.2002 täidab kohtutäitur riiklikke funktsioone, mille riik on otsustanud anda täitmiseks sõltumatule eraisikule ning sõltumata asjaolust, et täitur ei ole riigiametnik, täidab ta avalik-õiguslikke ülesandeid. Kohtutäituri tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalikõiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-4-1-22-03 19.12.2003 on lähtudes kohtutäituri ülesannetest ja tasu olemusest täituri tasu avalik-õiguslik kohustus PS § 113 mõttes.
19.TMS ja KTS ei sätesta täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu, lõppemise aluseid. Seega tuleb konkreetse õigusnormi puudumisel tuletada avalik-õiguslike kohustuste lõppemise alused õiguse üldpõhimõtetest. Avalik-õiguslikud kohustused võivad lõppeda õiguse minetamise teel. See tähendab, et nõudeõigust omav isik jätab tegemata nõutava toimingu, mille tulemusena ta kaotab õiguse realiseerida oma nõuet. Kostja ei nõudnud täitekulusid sisse täiteasjas nr 027/2007/1612 ja lõpetas täitemenetluse, olgugi, et oli samas menetluses alustanud täitekulude sissenõudmisega. Seega minetas ta õiguse nõuda samu täitekulusid sisse uues täitemenetluses.
20.TMS §-s 42 sätestatud tingimust „on tühistatud“ tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmab ka juhtumeid, kui täitmisel olev nõue lakkab olemast sissenõudja ja võlgniku vahelise kokkuleppe tõttu ja seejuures nõude täitmist faktiliselt ei toimu. Nimetatud kokkulepe on täitemenetluse lõpetamise üheks aluseks, kuna täitmise aluseks olevat täitedokumenti enam ei eksisteeri. Täitedokumendi tühistamise korral ei pea võlgnik maksma kohtutäituri tasu ka vastavalt KTS § 221 lg-le 1.
21.Ebamõistlik ja vastuolus põhimõttega võlgniku säästmise kohta täitemenetluses oleks tõlgendada TMS § 38 lg-t 1 selliselt, et täituri tasu ja muid täitekulusid tuleb tasuda võlgnikul ka pärast täitedokumendi tühistamist ning tasutud summasid saab võlgnik hiljem tagasi nõuda TMS § 42 alusel. Viidatud sätte alusel saab võlgnik tagasi nõuda vaid neid kulusid, mis jõuti temalt sisse nõuda enne täitedokumendi tühistamist. Kui
aga ringkonnakohus asub seisukohale, et apellant on kohustatud täitma kostja tasu nõude TMS § 38 lg 1 alusel, siis tuleb nimetatud säte jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 32 põhjusel, et kohtutäituri tasu sisse nõudmine rahaliselt nõudelt, mida ei ole täitemenetluses sundtäidetud ühegi summa osas, piirab ebaproportsionaalselt võlgniku omandiõigust. Alusetud on sellised täitekulud, mille sissenõudmine koormab võlgnikku rohkem kui sissenõudja huvides vajalik. Kui täitemenetlus lõpetatakse ainuüksi sissenõudja avalduse alusel või täitedokumendi tühistamise tõttu ilma täitemenetluse eesmärki saavutamata, sest nõude reaalset täitmist ei toimu, sellisel juhul võlgnikult täitekulude väljamõistmine riivaks ja piiraks ebaproportsionaalselt võlgniku omandiõigust.
22.Maakohus on eksinud KTS § 23 lg 3 kohaldamisel ja tõlgendamisel. Eristada tuleb täituri tasu määramist ja selle sissenõudmist. Tasu otsus on küll sissenõudmise alus, kuid tasu sissenõudmisel tuleb järgida eeskätt sissenõudmist reguleerivaid sätteid. Tasu otsus on tasu sissenõudmise materiaalõiguslikuks eelduseks, kuid see iseenesest ei tähenda, et tasu tuleb ja saab otsuses märgitud summas sisse nõuda. Täitur ei saa sisse nõuda tasu, kui sundtäitmisel olevat rahalist nõuet ei täideta. Ka osalise sundtäitmise korral saab täitur tasu sisse nõuda vaid võrdeliselt nõudesummaga. KTS § 23 lg 3 ei ole kohaldatav olukorras, kus nõue on täidetud ja täituril jääb võlgnikult sisse nõuda üksnes täitekulud. Kuna täiteasja nr 027/2007/1612 ei täidetud vabatahtlikult ega nõutud selles sisse ühtegi summat, siis ei tekkinud täituril ka õigust tasule. Seda tõlgendust toetab KTS § 241 lg 3, mille kohaselt nõude mitterahuldamisel kaetakse täituri kulu sissenõudja tasutud ettemaksu arvel. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Menetluse edasine käik
24.Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2009 otsusega jäeti Harju Maakohtu 01.12.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu 13.10.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu 01.12.2008 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluseõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt.
26.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (käesoleva otsuse p 4), kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
27.Käesolevas vaidluses on Riigikohus esitanud 13.10.2009 kohtuotsuses seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. TsMS § 693 lg 2 järgi on need sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
28.Riigikohus analüüsis praeguse tsiviilvaidluse kontekstis kohtutäituri ametitegevuse tasustamise aluseid ja esitas alljärgnevad seisukohad. KTS § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 22 lg 1 esimese lause kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Sama lõike teise lause kohaselt kehtestatakse kohtutäituri põhitasu määr kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS §-s 2512 on sätestatud kohtutäituri põhitasu määr sissenõude summa suurusest lähtudes. Kohtutäituri tasu konkreetse ametitoimingu tegemise eest (täitetoimingu sisust lähtudes) on ette nähtud nt KTS §-des 2513-2517, ning §-des 2521-2523 (viimati viidatud sätetes nimetatud lisatasuks). Seega kasutatakse kohtutäituri tasustamisel nn segasüsteemi, mille kohaselt tasu ei koosne ainult iga konkreetse ametitoimingu tegemise eest saadavast tasust.
29.KTS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 21 lg 1 ning § 23 lg 1 esimese lause kohaselt tekib kohtutäituril õigus saada tasu neil juhtudel, mil kohtutäiturile on esitatud täitmisavaldus ja ta on alustanud täitemenetlust, milles on kätte toimetatud täitmisteade. Üldjuhul ei ole tasu saamise õiguse tekkimiseks vaja rohkem täitetoiminguid teha. Seega tekib kohtutäituril õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, n.t kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. TMS § 48 p-s 1 on antud sissenõudjale õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist, olenemata põhjustest. KTS-s ega TMS-s ei ole sätestatud võlgniku võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui sissenõudja esitab võlgnikuga sõlmitud kompromissi alusel kohtutäiturile menetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur selle alusel menetluse lõpetab.
30.Riigikohus ei jaganud hageja arusaama, et KTS § 23 lg 3 kehtib ka siis, kui sundtäitmise käigus kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel rahalist nõuet ei täideta. KTS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt, kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Riigikohus leidis, et nimetatud sätet saab kohaldada juhul, mil täitemenetluse tulemusena nõutakse sisse osa rahalisest nõudest. Vastasel korral ei oleks KTS § 23 lg 3 kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega. Seetõttu on ekslik hageja seisukoht, et olukorras, mil rahalist nõuet üldse ei täideta, tuleks analoogia alusel kohaldada ainult lähedast õigussuhet reguleerivat KTS § 23 lg-t 3. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et täitemenetluse tulemusel rahalist nõuet sisse ei nõutud. Samas leidis Riigikohus, et KTS § 23 lg-t 3 on võimalik tõlgendada ja kohaldada koostoimes KTS § 23 lg-ga 2 (ja sama sisuga TMS § 25 lg-ga 2). KTS § 23 lg 2 kohaselt, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Nimetatud sätte eesmärk on motiveerida võlgnikku nõuet kiiresti täitma, kuna kohtutäituri tasu vähendatakse juhtudel, mil kohtutäitur ei ole pidanud tegema muid täitetoimingud peale täitmisteate kättetoimetamise. Täitmisteates antakse võlgnikule TMS § 24 lg 3 p 7 kohaselt teada KTS § 23 lg-s 2 (TMS § 25 lg-s 2) sätestatud õigusest maksta tasu vähendatud ulatuses. Seega sõltub kohtutäituri tasu ka täitetoimingute mahust. Riigikohtu arvates on kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse ja
samas töömahu ning tasu proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades KTS § 23 lg-te 2 ja 3 koostoimes kohaldamine kooskõlas põhiseadusega. Tõlgendus kehtib nii juhul, mil sundtäitmisele esitatud rahaline nõue rahuldatakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist täielikult täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur on teinud enne seda kas ainult ühe täitetoimingu (täitmisteate saatmine) või mitu täitetoimingut, kui ka juhul, mil nõue rahuldatakse täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab avalduse vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, mil kohtutäitur ei ole üldjuhul (erand nt TMS § 64 lg 2) teinud muid täitetoiminguid peale täitmisteate saatmise. Riigikohus leidis, et KTS § 23 lg 2 eesmärk on see, et võlgnikult ei tohi eespool nimetatud juhtudel nõuda tasu üle 50% täismäärast, kuid see ei tähenda, et alati võib nõuda täpselt 50%. KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et eespool nimetatud juhtudel võib kohtutäitur nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Seejuures on võimalik üldise eeskujuna lähtuda KTS § 23 lg-s 3 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest - mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see KTS § 23 lg 2 tähenduses seda, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Riigikohtu arvates on mõistlik tõlgendada eespool nimetatud juhtudel KTS § 23 lg-d 2 ja 3 nii, et menetluse alustamise tasu on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda täismääras.
31.Riigikohus leidis ka seda, et KTS § 23 lg 1 esimeses lauses kasutatud ja täitmisteate kättetoimetamisega seotud mõistet "sissenõutavus" ei saa samastada võlaõigusseaduse § 82 lg-s 7 (ja TsÜS § 147 lg-s 2) kasutatud sissenõutavuse mõistega. Arvestades juba KTS § 23 lg-ga 3 ei või kohtutäitur rahalise nõude sundtäitmise korral kohe pärast täitmisteate kättetoimetamist nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu täies ulatuses tasumist, sest edasise täitemenetluse käigus võib selguda, et nõue suudetakse rahuldada vaid osaliselt. Sel juhul oleks kohtutäituril õigus nõuda põhitasu üksnes KTS § 23 lg-s 3 sätestatud suuruses. Üldjuhul tehakse kohtutäituri tasu otsus siiski täitemenetlust alustades, sest täitmisteates tuleb võlgnikule näidata, milline on maksimaalne võimalik kohtutäituri tasu suurus ja milline on selle (maksimaalne) 50%-line suurus, kui nõue täidetakse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. See ei muuda aga kohtutäituri tasu täitmisteate kättetoimetamise hetkest veel sissenõutavaks. Täitmisteate kättetoimetamine annab kohtutäiturile põhimõttelise õiguse saada lisatingimuste saabumisel kohtutäituri tasu, lähtudes kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttest. KTS § 23 lg-s 1 võeti sissenõutavuse mõiste kasutusele alates 01.01.2006.
32.Riigikohtu hinnangul muutub rahalise nõude korral kohtutäituri tasu sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses juhul, kui sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse, selle kohtutäiturini jõudmisest. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik sissenõutavuse hetke määrata, muutub tasu sissenõutavaks hiljemalt rahalise nõude rahuldamisele suunatud täitemenetluse lõpetamisega. Kohtutäituri tasustamine ametitegevuse tasulisusest lähtudes ei muutu sellest, et kohtutäituri tasu ei muutu sissenõutavaks KTS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Sissenõutavus saabub ajaliselt hiljem, sh ka neil juhtudel, mil sissenõudja esitab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks.
33.Maakohtus ei vaielnud hageja vastu vaidlusalustes kohtutäituri otsustes märgitud täitekulude ja täituri tasu suurusele, vaid üksnes nende sissenõudmise lubatavusele. Kuivõrd Riigikohus leidis, et asjas tuleb kohaldada KTS § 23 lg-d 2 ja 3 nende koostoimes, saatis ta asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, sest kohtud ei ole tuvastanud, kas ja milliseid täitetoiminguid tegi kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel lõpetatud täiteasjas nr 027/2007/1612.
34.Tulenevalt Riigikohtu otsuses märgitud seisukohtadest ja ringkonnakohtule antud juhistest teeb ringkonnakohus järgnevalt kindlaks, milliseid täitetoiminguid kohtutäitur tegi ja otsustab tuvastatu alusel, kas ja millises ulatuses on lubatud kohtutäituri nõude sundtäitmine.
35.TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekuludeks kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Seega koosnevad täitekulud TMS § 37 lg 1 kohaselt kahest komponendist, kohtutäituri tasust ning täitekuludest. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Võlgnikul tuleb kohtutäituri kantud täitekulud hüvitada pärast täitemenetluse alustamist ka siis, kui sissenõudja on esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks.
36.Vaidlusaluses täitemenetluses ei ole sissenõudja tasunud KTS § 24 lg-s 1 sätestatud ettemaksu. Täitetoimiku materjali kohaselt on täitur teinud täiteasjas nr 027/2007/1612 järgmisi kulutusi: kinnisvara hindamine 1 Partner Kinnisvara OÜ poolt maksumusega 5782 krooni; kuulutuste avaldamine väljaannetes Eesti Päevaleht, Kuldne Börs, Ametlikud Teadaanded, portaalis City24 – nende arved kogusummas 2946,50 krooni; dokumentide kulleriga ja tähitult kättetoimetamine kogusummas 2529 krooni, mille kohta on täitetoimikus arved. Samuti on tehtud mõistlikus ulatuses kulutusi kantseleikaupadele – 61,98 krooni. Eelnimetatud täitekulud on olnud TMS § 37 mõttes vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb hagejal kogusummas 13 356,98 krooni (käibemaksuga) kohtutäiturile hüvitada.
37.Kohtutäituri tasu täismäär oleks 315 214,70 krooni (käibemaksuga KTS § 242 järgi), millest täitemenetluse alustamise tasu on KTS § 2511 lg 2 järgi 250 krooni + käibemaks ja põhitasu KTS § 2512 lg 2 p 14 järgi 266 881,10 krooni + käibemaks. Arvestades Riigikohtu otsuses antud juhiseid, arvestab ringkonnakohus tasu suuruse määramisel sellega, et kohtutäitur on teinud täitemenetluse läbiviimisel hulgaliselt täitetoiminguid: täitmisteate saatmine, vajalikud päringud, kinnisasjale keelumärke seadmine, kinnisasja arestimine, kinnisvarabüroolt kinnistu müügiväärtuse kindlakstegemiseks hinnangu tellimine, erinevates väljaannetes enampakkumise kuulutuste avaldamise korraldamine jne (täpne loetelu I kd lk 206-207, mis on vastavuses täitetoimiku materjaliga). Korraldamata jäi kinnistu enampakkumine, selle tulemuste kinnitamine ja tulemi jaotamine ning kinnistusosakonnale vastavate avalduste esitamine. Kohaldades KTS § 23 lg-d 2 ja 3 nende koostoimes, leiab ringkonnakohus, et kohtutäituri põhjendatud tasuks tuleb antud juhul lugeda 50% tasu täismäärast, s.o 157 607,35 krooni.
38.Eeltoodud asjaoludel tuleb tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 027/2008/888 osaliselt, s.o 157 607,35 krooni ulatuses lubamatuks. Lubatav on sundtäitmine 170 964,33 krooni ulatuses.
39.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et TMS § 38 lg 1, milles sätestatu kohaselt kannab täitekulud võlgnik, ei ole vastuolus PS §-ga 32 ega mõne muu PS sättega.
40.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 173 lg 3 alusel kõik menetluskulud kummagi poole enda kanda.
G.Kivinurm
E.Liiv
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.