Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Tsiviilasi nr 2-08-60482 õiguse minetamine. Õiguse minetamine tähendab, et nõudeõigust omav isik, antud juhul kohtutäitur, jätab tegemata nõutava toimingu, mille tulemusena ta kaotab õiguse realiseerida oma nõuet. See tähendab, et nõue jääb küll kehtima, kui kohustuse täitmist ei ole võimalik nõuda. Praeguses asjas kohtutäitur R S ei nõudnud täitekulusid sisse täiteasjas nr 027/2007/1612 ja lõpetas täitemenetluse, millega faktiliselt loobus kohustuse täitmise nõudest, olgugi et ta oli kohtutäituri tasu ja muude täitekulude sissenõudmisega alustanud. Seega lõppes kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsustest tulenev kohustus õiguse minetamise teel. Kohtutäituril ei ole seega õigust nõuda täitekulusid sisse edaspidi uues täitemenetluses. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta on haldusakt, sest otsuse tehakse avalik-õiguslikke ülesandeid täitva isik poolt avalik-õiguslikke ülesannete täitmise käigus. Haldusaktile on omane regulatiivsus ning haldusaktiga saavutatav õiguslik tagajärg on suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele ja lõpetamisele. 11.07.2008.a täitemenetluse lõpetamise otsus lõpetas avalik-õigusliku suhte. Seepärast tekkis nimetatud otsuse tagajärjel kaebuse esitajal õiguspärane ootus, et lõpetatud täitemenetluses olnud nõuete täitmiseks uusi menetlusi ei alustada ning juba täitmisel olnud nõuete sundtäitmisele enam ei asuta. Võlgnikul on õigus usaldada ka avalik-õiguslikku ametit pidava isiku tegevusi ja tema poolt vastuvõetud otsuseid. Kuna kohtutäitur R S lõpetas otsusega täitemenetluse kõikide sundtäitmisel olevate nõuete suhtes, on see sisult võrreldav nõudest loobumisena. Kaebuse esitaja leiab, et selline otsus toob kaasa samad õiguslikud tagajärjed, mis näeb ette TMS § 49 lg 2 sissenõudja poolt nõudest loobumisel. Eeltoodust tuleneb, et puudub täitedokument, mille täitmist saab käimasolevas täitemenetluses nõuda. Samuti ei saa kohtutäituri tasu ja täitekulude sundtäitmist korraldada, kuna nende täitmisest on loobutud. Harju Maakohtu 08.07.2008.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-51949 kinnitatud kohtulik kokkulepe tühistas sisuliselt täitmise aluseks oleva täitedokumendi (langesid ära notariaalsest lepingust tulenevad nõuded). Seepärast ei pea kaebuse esitaja täitekulusid kandma ka TMS §-s 42 sätestatu kohaselt. Samuti ei pea täitedokumendi tühistamise korral võlgnik maksma kohtutäituri tasu vastavalt KTS § 221 lg-le 1. Kuna kaebuse esitaja ei ole täitekulusid tasunud, siis ei ole vaja nõuda sissenõudjalt ka nende tagastamist. Siinjuures tuleb silmas pidada, et täitemenetluse seadus annab kohtutäiturile võimaluse nõuda sissenõudjalt täitekulude ja kohtutäituri tasu ettemaksu. Samuti näeb KTS 241 lg 3 ette, et kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele nõude rahuldamiseta, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu ning see jääb kohtutäiturile täitemenetluse kulude katteks. Täiteasjas nr 027/2007/1612 kohtutäitur ei nõudnud sissenõudjalt OÜ-lt O ettemaksu tasumist. Seega kannab kohtutäitur ise riski, et täitemenetluses kantud kulud jäävad hüvitamata, sest täitemenetlus lõppes nõude rahuldamiseta Kaebuse esitaja leiab, et eristada tuleb kohtutäituri tasu määramist (otsus kohtutäituri tasu kohta) ja kohtutäituri tasu sissenõudmist. Kohtutäituri tasu otsus on küll kohtutäituri tasu sissenõudmise alus, kuid tasu sissenõudmisel tuleb järgida eeskätt sissenõudmist reguleerivaid sätteid. Seepärast on kohtutäituri tasu otsus tasu sissenõudmise materiaalõiguslikuks eelduseks, kuid iseenesest ei tähenda, et kohtutäituri tasu saab ja tuleb otsuses märgitud summas ulatuses sisse nõuda. KTS § 23 sätestab tasu sissenõudmise põhimõtted. Kaebuse esitaja leiab, et KTS § 23 lg-s 3 sätestatud põhimõttest tuleneb, et kohtutäitur ei saa sisse nõuda kohtutäituri tasu, kui sundtäitmisel olevat rahalist nõuet ei täideta. Sest ka osalise sundtäitmise korral saab kohtutäituri tasu sisse nõuda mitte täissuuruses, vaid võrdeliselt sissenõutud nõudesummaga. Täiteasjas nr 027/2007/1612 rahalise nõuet ei täidetud vabatahtlikult ega nõutud sisse ühegi summa osas. Seetõttu ei tekkinud kohtutäituri lõpetatud täitemenetluses õigust kohtutäituri tasule. Nimetatud tõlgendust toetab KTS 241 lg 3, mille kohaselt nõude mitterahuldamisel kaetakse kohtutäituri kulud sissenõudja tasutud ettemaksu arvel. Eeltoodud põhjusel on 3(9)

Tsiviilasi nr 2-08-60482 täitekulude, sh kohtutäituri tasu sissenõudmine täiesti alusetu. Hageja juhib kohtu tähelepanu ka sellele, et vastupidine tõlgendus oleks vastuolus PS §-ga 32, sest kohtutäituri tasu sissenõudmine rahaliselt nõudelt, mida ei ole sundtäitetud ühegi summa osas, piirab ebaproportsionaalselt täitemenetluse võlgniku omandiõigust. Kaebuse esitaja teavitab kohut, et ta on esitanud samas täiteasjas Harju Maakohtusse hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta. Hagi on võetud menetlusse tsiviilasjas nr 2-0856872.

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

Kohtutäitur on esitanud kirjaliku vastuse kaebusele, mille kohaselt palub jätta KH’i kaebuse 09.08.2008 otsusele täiteasjas 027/2008/888 läbi vaatamata, alternatiivselt palub kohtutäitur jätta kaebuse rahuldamata Kaebuse esitaja asus seisukohale, et puudutatud isik on minetanud õiguse täitekulude sissenõudmiseks uues täitemenetluses, kuna puudutatud isik on lõpetanud senise täitemenetluse TMS § 48 lg 1 alusel sissenõudja avaldusele tuginedes. Kaebuse esitaja vastavasisuline seisukoht tuleneb otseselt sellest, et puudutatud isik ei ole täiteasja 027/2007/1612 lõpetamisel võtnud seisukohta täituri tasu ja kulude osas. Käesoleva vaidluse puhul on puudutatud isik kohtutäiturina teinud täiteasjas 027/2007/1612 kolm täitekulu väljamõistmise otsust: 26.11.2007.a, 17.12.2007.a ja 11.07.2008.a. 11.07.2008.a on puudutatud isik lõpetanud täitemenetluse täiteasjas 027/2007/1612, ent samaaegselt alustanud uue täitemenetlusega nr 027/2008/888, millega arestinud täiteasjas 027/2007/1612 tekkinud täitekulude katteks kaebuse esitaja sissetuleku ja arveldusarve. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta TMS § 2 lg 1 p 16 sisu, mille kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude osas eraldi täitedokument. TMS § 23 lg 1 teise lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Seega on kohtutäituril õigus nimetatud täitedokumendi alusel täitemenetlust teostada nii senise täitemenetluse raames kui ka uues täitemenetluses. Puudutatud isik selgitab siinkohal, et praktikas kasutatakse nii täitemenetluse lõpetamisel uue menetluse alustamist, kui „vana“ toimiku raames täitekulude sissenõudmist, kuna TMS ei keela täitekulude sissenõudmist mõlemal viisil. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ühelegi TMS, KTS, TsMS vm asjaomase seaduse normile, mis välistaks puudutatud isik kui kohtutäituri õiguse antud juhul kohtutäituri tasu otsuse kui eraldi täitedokumendi alusel täitemenetlust algatada. Kaebuse esitaja viide, justkui loobunuks puudutatud isik 027/2007/1612 täitemenetluse lõpetamisega täitekulude väljamõistmisest, on ebaõige, kuna täitemenetluse lõpetamine ei tekita mingeid õiguslikke tagajärgi täitekulude sissenõutavuse osas. Ebaõige on ka kaebuse esitaja järeldus, mille kohaselt kaotas puudutatud isik õiguse täitekulude sissenõudmiseks, kuna ei maininud täiteasja 027/2007/1612 lõpetamisel täitekulusid. Kohtutäituril puudub seadusest tulenev kohustus täitemenetluse lõpetamisel võtta seisukoht täitekulude osas. Täiendavaid otsuseid või viiteid kohtutäitur tegema ei pea, kuna tasu otsus on eelnevalt tehtud ja õiguslikud tagajärjed (tasumise kohustus võlgnikul) tuleneb vahetult otsustest. Selline järeldus vastab ka TMS süstemaatikale – kuna TMS § 2 lg 1 p 16 annab täitekulude väljamõistmise otsusele niikuinii täitedokumendi jõu, puudub vajadus algse 4(9)

Tsiviilasi nr 2-08-60482 täitemenetluse lõpetamisel selle osas seisukohta võtta – täitur on õigustatud algatama nimetatud täitedokumendi alusel uue täitemenetluse. Asjakohatu on ka kaebuse esitaja viide kohtutäituri otsusele kui haldusaktile. Iseenesest on õige kaebuse esitaja antud haldusakti legaaldefinitsioon – see on tõesti suunatud avalik-õiguslikus suhtes adressaadi suhtes mingite õiguste või kohustuste tekitamisele või lõpetamisele. Arusaamatuks jääb, kuidas välistab täitemenetluse lõpetamise otsus täitekulude sissenõudmise vaid seetõttu, et tegemist on haldusaktiga. Ebaõige on järeldus, et haldusakt lõpetab kõik selle esemeks oleva õigussuhtega seotud subjektiivsed õigused. Antud juhul oli täitemenetluse lõpetamise otsuse esemeks vaid edasiste täitetoimingute lõpetamine antud täitemenetluse raames. Kuna TMS § 2 lg 1 p 16 annab õiguse nimetatud täitemenetluses tekkinud kohtutäituri tasu sisse nõuda uue täitemenetluse raames, ei saa täitemenetluse lõpetamine algses täitemenetluses tuua tasu ja kulude suhtes kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Alternatiivselt on kaebuse esitaja leidnud, et puudutatud isiku tegevus – täitemenetluse 027/2007/1612 lõpetamine ilma vastava menetluse täitemenetluse kulude sissenõudmiseta – on käsitletav nõudest loobumisena. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et nõudest loobumine kui tsiviilõigusliku subjektiivse õiguse käsutus eeldab selget tahteavaldust. Käesoleval puhul puudub puudutatud isik tahteavaldus, millega ta oleks selgelt väljendanud tahet tasu sissenõudmisest loobuda. Puudutatud isik tegevusetust ei saa lugeda tahteavalduseks, kuna TMS § 2 lg 1 p 16 sisuliselt välistab antud juhul tegevusetuse õigusliku tähenduse, andes kohtutäituril õiguse lõpetada täitemenetlus ja nõuda nimetatud menetluse tekkinud kulud ja tasu sisse uues menetluses. Sisuliselt samale seisukohale on jõudnud ka ringkonnakohus otsuse p-s 36. Kuna TMS § 2 lg 1 p 16 sätestas selgelt puudutatud isik õiguse algatada kulude sissenõudmiseks uus menetlus, puuduvad sissenõudmist välistavad normid, mistõttu ei saa kaebuse esitajal – eeldades, et ta sai üldisel tasemel aru TMS regulatsioonist ja selle sisust – tekkida ka mingit õiguspärast ootust täitekulude sissenõudmisest loobumise või selle välistatuse osas. Puudutatud isik soovib siinkohal selgitada, et oli sunnitud täitemenetluse täiteasjas 027/2007/1612 lõpetama seetõttu, et TMS § 48 lg 1 on käsitletav kohtutäituri suhtes imperatiivsena. Sellest tulenevalt kohustub kohtutäitur menetluse lõpetamise avalduse saamisel sissenõudjalt vastava täiteasja lõpetama. Seega kohustus puudutatud isik täitemenetluse lõpetama sissenõudja avalduse alusel. Puudutatud isik hinnangul on sellise olukorra jaoks TMS § 2 lg 1 p 16 ette näinud eraldi täitedokumendi staatuse andmise täituri tasu otsusele. Vastasel juhul tekiks õiguslikult segane olukord, kus sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist, ent samas on kohtutäituril menetluse läbiviimisega tekkinud kulud. Sellises olukorras eraldab TMS kaks eraldi materiaalõiguslikku nõude tekkimise alust: algne sissenõudja nõue ja täituril tekkinud tasunõue. Puudutatud isik rõhutab veelkord, et TMS § 48 lg 1 imperatiivsus kohtutäituri suhtes ei välista mingil juhul täituri õigust lõpetatavas täitemenetluses tekkinud täitekulude sissenõudmise osas. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et kohtutäituri tasu ja täitekulud tasuda sissenõudjal. Puudutatud isik ei saa TMS § 38 lg 1 tõlgendusega nõustuda, kuna tegemist on ilmselgelt TMS ülejäänud sisu ja süstemaatika ning KTS-ga vastuolus oleva tõlgendusega. KTS § 22 lg 1 sätestab selge põhimõtte, et kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik e võlgnik, kelle vastu täitmiseks täitedokumendis nimetatud nõue on esitatud. KTS § 22 lg 1 teise lause kohaselt on 5(9)

Tsiviilasi nr 2-08-60482 kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik vaid seaduses sätestatud juhtudel. Sama põhimõtet kordab ka tegelikult TMS § 38 lg 1. Seega kehtib täitemenetluses selge põhimõte, mille kohaselt vastutab täituri tasu ja täitekulude eest alati võlgnik, v.a. kui seaduses on selgelt sätestatud, et kulud kannab sissenõudja. Lisaks eelnevale jõuab kaebuse esitaja seisukohale, et kuna 08.07.2008.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2.07-51949 kinnitatud kohtulik kokkulepe tühistas sisuliselt täitmise aluseks olnud täitedokumendi, ei pea kaebuse esitaja kandma täitekulusid tulenevalt TMS §-st 42 ja maksma kohtutäituri tasu vastavalt KTS §221 lg-le 1. Puudutatud isiku hinnangul on kaebuse esitaja andnud TMS §-le 42 meelevaldse tõlgenduse. TMS § 42 kohaselt on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. TMS § 42 sõnastus ei välista täituri õigust nõuda täitekulude hüvitamist. Nimetatud õiguse välistamine peaks olema selgelt TMS § 42 sisust tuletatav. TMS § 42 adressaadiks ei ole kohtutäitur, vaid sissenõudja ja võlgnik. Nimetatud säte annab võlgnikule täitedokumendi tühistamise korral eraldiseisva nõudealuse sissenõudja vastu. Nagu öeldud – see ei välista kohtutäituri õigust nõuda täitemenetluse kulude väljanõudmist võlgnikult. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks kaebuse esitaja viide KTS § 221 lg-le 1 – nimetatud säte ei kohusta täitedokumendi tühistamisel kulusid kandma sissenõudjat. Kaebuse esitaja viide täitekulude ja kohtutäituri tasu ettemaksu nõudmisele on ilmselgelt asjakohatu. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et TMS sätestab ettemaksu sissenõudmise võimaluse vaid erandlikeks juhtudeks - § 40 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur oma otsusega nõuda sissenõudjalt eriti suurte täitekulude, nagu kauba veo, ladustamise, valve ja muude sääraste kulude, ettemaksmist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kindlaksmääratud tähtpäevaks. Sellest tulenevalt on ebaõige kaebuse esitaja järeldus, et kuna puudutatud isik ei nõudnud täiteasjas 027/2007/1612 ettemaksu ja nõue jäi rahuldamata, kandis puudutatud isik riski, et kantud kulud jäävad hüvitamata. Kaebuse esitaja tõlgenduse kohaselt peaks TMS kohaselt kohtutäiturid sisuliselt iga täitemenetluse puhul nõudma sissenõudjalt ettemaksu, olgugi, et olemuslikult kehtib TMS-s printsiip, et täitekulud kannab alati võlgnik. Selline järeldus on vastuoluline, seda enam, et TMS on selgelt ettemaksu nõudmiseks ette näinud vaid erandjuhud. Seega on ebaõige kaebuse esitaja seisukoht, et kuna puudutatud isik ei nõudnud täiteasjas ettemaksu, kaotas puudutatud isik õiguse täitekulude sissenõudmiseks võlgnikult. Ettemaksu mittenõudmine ei too kaasa kohtutäituri nõude lõppemise võlgniku vastu täitekulude hüvitamiseks. Ebaõige on kaebuse esitaja tõlgendus KTS § 23 lg-le 3, kuna TMS ei sätesta, mitu täitetoimingut peab tegema, et tekiks kohtutäituri tasu saamise õigus. Kaebuse esitaja rõhutab, et KTS § 23 lg 3 saab kohaldada vaid juhul, kui sissenõudmine on osadeks jagatav (nt töötasu arestimine) – käesoleval juhul aga oli täitmise esemeks kinnisasi, mistõttu ei saa antud juhul KTS § 23 lg 3 kohalduda. Täituri õigus tasule (KTS § 21) ja täitekulude hüvitamisele (TMS § 42) tekib esimese täitetoimingu tegemisega. Kaebuse esitaja tõlgendus on meelevaldne ja vastuolus KTS § 23 enda sisu ja sõnastusega. Maakohus on otsuse p-s 14 õigesti järeldanud, et KTS 23 lg-t 3 tuleb tõlgendada koosmõjus KTS § 23 lg-ga 1. Viimase kohaselt muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisest alates. Täitekulude näol on tegemist osas primaarse põhimõttega, mille valguses tuleb tõlgendada ülejäänud sätteid, m.h ka KTS § 23 lg 3. Sellise põhjenduse valguses on maakohus otsuse p-s 14 jõudnud õigele järeldusele, et KTS § 23 lg 3 lõpetaks täituri nõude osalise täitmise korral – tasu muutub täies ulatuse sissenõutavaks KTS § 23 lg 1 kohaselt täitekutse võlgnikule kättetoimetamisest

6(9)

Tsiviilasi nr 2-08-60482 alates. Seega on põhjendatud ka maakohtu järeldus, et KtS § 23 lg 3 eesmärgiks on reguleerida seda, palju kohtutäitur reaalselt sissenõutust võib tasuna endale jätta. Ebaõige on ka kaebuse esitaja viide KTS § 241 lg-le 3. Viimane puudutab ettemaksu tagastamist sissenõudjale. Puudutatud isik on tähelepanuta jätnud asjaolu, et KTS § 241 lg 3 reguleerib ettemaksu tagastamist suhtes sissenõudja-kohtutäitur ega reguleeri suhet kohtutäituri ja võlgniku vahel. Nimetatud säte ei välista kohtutäituri tasunõuet võlgniku vastu, mistõttu ei oma nimetatud säte puutumust. Kaebuse esitaja on viidanud samuti, et tema tõlgendusele vastupidine tõlgendus on vastuolus PS §-ga 32. Puudutatud isik sellist seisukohta ei jaga – nimetatud säte ei evi antud asjas mingit puutumust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud esitatud kaebusega ja tõenditega leiab, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna otsus on tehtud järgides seadusi ning kohtutäituri ametile seatud nõudeid ja põhimõtteid. Käesoleva kaebuse läbivaatamise juures on oluline kohtutäituri tegevus otsuse tegemisel, kas see vastab kohtutäiturite tegevust reguleerivale seadusandlusele, eetikakoodeksile ja ametile kehtestatud reeglitele ning põhimõtetele. Kohtu ülesandeks on selgitada välja kohtutäituri eksimus, kas täitur on rikkunud antud toimingu tegemise nõudeid. Kohus ei tuvastanud kohtutäituri eksimust kehtestatud normide vastu ega avaldaja õiguste rikkumist antud toimingu tegemisel. Kohus asub seisukohale, et põhjendamatu on avaldaja väide nagu kohtutäitur on täitemenetlust algatades oluliselt rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid. Lisaks ülalnimetatule peab kohus vajalikuks märkida, et avaldaja on esitanud hagi kohtutäituri vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, mille sisu on samane käesolevas tsiviilasjas menetletavaga. Tulenevalt eelnimetatust puudub kohtu hinnangul alus ka kõigi kaebuses esinevate asjaolude lahendamiseks, ning kohus keskendub küsimustele, mis puudutavad otseselt kohtutäituri tegevust ja otsust ning selle õiguspärasust lähtudes TsMS §-st 217 ja 218. Muus osas on põhjendamatu kaebuse lahendamine, kuna Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-08-56872 on oma seisukohad selgelt esile toonud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses. TsMS § 3 lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur R S’a 08.09.2008 otsusele täiteasjas nr 027/2008/882. 08.08.2008 otsusest nähtub, et kohtutäitur on parandanud täitemenetluses 027/2007/1612 tehtud täitekulu otsust 17.12.2007, märkides sissenõutavaks summaks 5 782 krooni ning muus osas jättis kohtutäitur rahuldamata KH’i 08.08.2008 kaebuse. 7(9)

Tsiviilasi nr 2-08-60482

Kohus leiab, et avaldaja esitatud seisukoht nagu kohtutäitur ei saa olla menetluses sissenõudjaks ei ole õige. Kaebuses ei ole esile toodud mitte ühtki normi, mille kohaselt kohtutäitur ei tohiks algatada kohtutäituri otsuse kui eraldi täitedokumendi alusel täitemenetlust. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. TMS § 49 lg 1 sätestab, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Kohus leiab, et täitemenetlus on algatatud seaduslikul alusel juhindudes TMS § 2 lg 1 p-st 16, mille kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. 26.11.2007 otsusega on kohtutäitur nõudnud võlgnikult välja täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni ja kohtutäituri põhitasu summas 314 919.70 krooni (koos käibemaksuga). 17.12.2007 on täitur koostanud täitekulu välja mõistmise otsuse summas 6 822.76 krooni ja 11.07.2008 summas 6 534.22 krooni. 11.07.2008 on kohtutäitur koostanud täitmisteate täiteasjas 027/2008/888, mille kohaselt on täitedokumendiks 11.07.2008 nr 027/2007/1612, nõude sisuks täitekulu. Nimetatud teatest nähtub, et nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasu välja mõistmise otsusele. Ekslik on avaldaja seisukoht, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse ebaseaduslikult ning täitemenetluse 027/2007/1612 lõpetamine ilma vastava menetluse täitemenetluse kulude sissenõudmiseta on käsitletav nõudest loobumisena. Kohtutäituri tasu otsus on eelnevalt tehtud ja õiguslikud tagajärjed tuleneb vahetult otsustest, mis on ka täitedokumendiks juba eelpool mainitud TMS § 2 lg 1 p16 mõttes. Puudutatud isik selgitas, et oli sunnitud täitemenetluse täiteasjas 027/2007/1612 lõpetama seetõttu, et TMS § 48 lg 1 on käsitletav kohtutäituri suhtes imperatiivsena.. Sellest tulenevalt kohustub kohtutäitur menetluse lõpetamise avalduse saamisel sissenõudjalt vastava täiteasja lõpetama. Seega kohustus puudutatud isik täitemenetluse lõpetama sissenõudja avalduse alusel. Puudutatud isik hinnangul on sellise olukorra jaoks TMS § 2 lg 1 p 16 ette näinud eraldi täitedokumendi staatuse andmise täituri tasu otsusele. Vastasel juhul tekiks õiguslikult segane olukord, kus sissenõudja soovib täitemenetluse lõpetamist, ent samas on kohtutäituril menetluse läbiviimisega tekkinud kulud. Sellises olukorras eraldab TMS kaks eraldi materiaalõiguslikku nõude tekkimise alust: algne sissenõudja nõue ja täituril tekkinud tasunõue. Puudutatud isik rõhutab veelkord, et TMS § 48 lg 1 imperatiivsus kohtutäituri suhtes ei välista mingil juhul täituri õigust lõpetatavas täitemenetluses tekkinud täitekulude sissenõudmise osas. Kohtu hinnangul on eelnimetatud kohtutäituri seisukoht põhjendatud ning täitemenetluse lõpetamine ei saa välistada kohtutäituri õigust täitekulude sissenõudmise osas.

8(9)

Tsiviilasi nr 2-08-60482 KTS § 22 lg 1 sätestab selge põhimõtte, et kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik e võlgnik, kelle vastu täitmiseks täitedokumendis nimetatud nõue on esitatud. KTS § 22 lg 1 teise lause kohaselt on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik vaid seaduses sätestatud juhtudel. Sama põhimõtet kordab ka tegelikult TMS § 38 lg 1. Seega kehtib täitemenetluses selge põhimõte, mille kohaselt vastutab täituri tasu ja täitekulude eest alati võlgnik, v.a. kui seaduses on selgelt sätestatud, et kulud kannab sissenõudja. Kuivõrd avaldaja on esitanud teises tsiviilasjas hagi sissenõudja (kohtutäitur) vastu TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ei pea kohus antud menetluse raames vajalikuks analüüsida muid avalduses esitatud probleeme. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames on võlgnikul olnud võimalik esitada oma vastuväited, mis tagavad võlgnikule piisavalt õiguskaitsevahendeid. Kohus osundab avaldajale TMS § 42, mille kohaselt on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Hannes Olev Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.