Muud › Muud hagiasjad

subjektile. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamiseesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamise päevast, on ehitise omanikul õigus võõrandada ehitis vähemalt kirjalikus teates märgitud hinnaga ning tingimustel. Subjektile (ega tema pärandajale) ei ole hoone omaniku, tänaseks likvideeritud POÜ Kuressaare poolt ehitise võõrandamisest teatatud. Hoone võõrandati kostjale hinnaga 300 krooni. MaaRS § 9 lg 8 viimase lause kohaselt, kui ehitise omanik võõrandab ehitise õigustatud subjekti omandamise eesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt pöörduda kahe kuu jooksul, arvates rikkumisest teadasaamise päevast, kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Hageja sai ehitise võõrandamisest ja omandamise eesõiguse rikkumisest teada 07. augustil 2009, mil jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-08-90064, millega kohus tunnustas K.P. omandiõigust Saare maakonnas Kaarma vallas X külas asuva garaaži (nn X vana töökoja garaaž) suhtes. Seega on hagi esitatud MaaRS § 9 lg 8 kohase kahekuulise tähtaja jooksul. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks MaaRS § 9 lg 8 ja MaaRS § 10 lg 2 ning TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1palub hageja 1.Kanda üle kõik K.P. (isikukood X) omandaja õigused ja kohustused Saare maakonnas Kaarma vallas X külas asuva garaaži (nn X vana töökoja garaaž) suhtes endise Välja talu nr. 24 tagastamise õigustud subjekt M.R.'ule (isikukood X) ning kohustada M.R.’ ut tasuma K.P.'ale 300 krooni.

muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmise nõue muutus sissenõutavaks hetkel, mil jõustus Pärnu Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas 2-08-90064. Otsus jõustus 7. augustil 2009. Otsusega tunnustati hageja K.P. omandiõigust vaidlusaluse garaaži suhtes. Enne viidatud kohtuotsuse jõustumist puudus isik, kes saaks olla kostja. Ei olnud ühtegi tõendit, mille alusel oleks saanud väita, et K.P. on hoone omanik. Vaidlusaluse hoone omaniku kohta puudus informatsioon nii varasemas hooneregistris kui ka hilisemas ehitiste registris. Kaarma Vallavalitsus kui omandireformi eest oma haldusterritooriumil vastutav isik ei aktsepteerinud K.P.a poolt esitatud, puudulikult täidetud, saatelehte omandiõigust tõendava dokumendina kuna ei ole järgitud põllumajandusreformi seaduses sätestatud vara üle andmise korda. Kaarma Vallavalitsus soovitas korduvalt K.P.al pöörduda kohtusse omandiõiguse tunnustamise hagiga (vt. kiri 9.9.2005 nr. 544, hagi lisa 6). Kuna K.P. oma probleeme mõistliku aja jooksul ei lahendanud, tagastas Kaarma Vallavalitsus 05.12.2006 korraldusega (hagi lisa 4) O.R.u tagastamise nõudeõiguse pärijale M.R.ule vaidlusaluse hoone aluse maa. Seoses maa kinnistusregistrisse kandmisega oli hageja ise lühikest aega vaidlusaluse hoone omanik, mida tõendan lisatud kinnistusregistri väljatrükiga 28.12.2007. Seoses hagi esitamisega K.P.a omandiõiguse tunnustamisega vaidlusaluse garaaži suhtes võttis kostja tegelikult ise omaks asjaolu, et tema omandiõigust hoonele ei tunnustatud. Hageja eksitab kohut väitega, et Tallinna Halduskohtus sai hageja(esindaja) teada ehitise võõrandamisest kostjale. Tallinna Halduskohus ei menetlenud kostja omandiõiguse küsimust. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja tühistas M.R.ule maa tagastamise korralduse vaidlusaluse hoone aluse katastriüksuse osas põhjendusel, et kohalik omavalitsus ei ole tuvastanud enne maa tagastamist õigusvastaselt võõrandatud maal asuva ehitise õiguslikku seisundit (hagi lisa 8, halduskohtu otsuse lk. 4 1. lõigu lõpus). Halduskohus võttis seisukoha, et "Kuna nii ehitise peremehetuse tuvastamise menetluses kui ka maa tagastamise menetluses on ehitise kuuluvuse tuvastamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuid kohalik omavalitsus ei ole käesoleval juhul vastavat otsust vastu võtnud, ei saa kohus anda õiguslikku hinnangut asjas esitatud tõenditele ja väidetele seoses ehitise kuuluvusega" (hagi lisa 8, kohtuotsuse lk 4, 2. lõigu keskel). Seega ei selgunud halduskohtus vaidlusaluse hoone omandikuuluvus. Kostja väide, et hageja kolmanda isikuna oli kaasatud tsiviilasja 2-08-90064 menetlusse ja sai teada hoone võõrandamisest ja oma õiguste rikkumisest juba menetluse käigus, ei ole asjakohane, sest menetluse ajal uuritavatele dokumentidele ja ärakuulatavate tunnistajate ütlustele annab hinnangu kohtunik alles kohtuotsuse tegemisega. Kohtu tehtud lahend peab ka jõustuma. Mittejõustunud lahendit ei ole võimalik täita. Halvasti koostatud hoone saateleht legaliseeriti seega kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-90064. Alles kohtuotsuse jõustumisest muutus hageja nõue sissenõutavaks. Kohtuotsus jõustus 7. augustil 2009, seega on hagi esitatud MaaRS § 9 lg 8 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagejal puudub õiguslik alus omandaja õiguste ja kohustuste ülemineku nõude esitamiseks.

Hagile lisatud tõendi nr 2 ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni otsuse nr 3/85 kohaselt tunnistati X külas asuva endise Välja talu maa tagastamise õigustatud subjektiks O.R.. X vana töökoja garaaž asub Välja talu maatükil nr 1, katastritunnus 34801:004:0221. Maareformi seaduse (edaspidi MRS) § 10 lõike 2 kohaselt on juriidilisele isikule kuuluva ehitise võõrandamisel selle omandamise eesõigus õigustatud subjektil. Sama põhimõte on kajastatud nii 01.12.1993.a kehtinud MRS 10 lõike 2 redaktsioonis kui hetkel kehtivas MRS-s. Seega garaaži võõrandamise ajal, s.o. 20. detsembril 1993.aastal, oli ehitise omandamise eesõigust omavaks isikuks O.R.. Kuni 01. 12. 1993.aastani kehtinud MRS § 10 lõike 2 redaktsioonis oli sätestatud õigustatud subjekti ostueesõigus järgmiselt: Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud ehitiste võõrandamisel on nende omandamise eesõigus isikul, kes on kehtestatud korras tunnistatud õigustatud subjektiks, välja arvatud aiandus-, suvila- ja garaažikooperatiivide vara erastamisel nende liikmetele, samuti eluruumide erastamisel üürnikele. Konkreetseid sätteid ehitise võõrandamise tingimustest teatamise kohta MRS-s ei olnud. Alates 01.12.1993.aastast kehtiv redaktsioon nägi ette Ehitise omaniku kohustuse teatada enne ehitise võõrandamist kirjalikult õigustatud subjektile ehitise võõrandamise kavatsusest. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamise eesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamise päevast, on ehitise omanikul õigus võõrandada ehitis kirjalikus teates märgitud hinnaga ja tingimustel. Kostja on veendunud, et garaaži võõrandamise kavatsusest teavitati O.R.ut. Kirjalikke tõendeid selle kohta kostja esitada ei saa, kuna tehingu tegemise ajast on möödas 16 aastat ning POÜ Kuressaare on likvideeritud, teade ehitise võõrandamisest saadeti mitte kostjale vaid õigustatud subjektile. Seda, et ehitise võõrandamisest õigustatud subjekti informeeriti tõendab kaudselt garaaži võõrandamise otsustamise ja üleandmise vormistamise kuupäevade võrdlus otsus vara võõrandamise kohta on tehtud 19. 10 1993.a ja ostu-müügileping vormistati 20. 12. 1993.aatal. Selline ajavahemik vara võõrandamise otsustamise ja üleandmise vahel oli vajalik selleks, et omandireformi õigustatud subjekt saaks otsustada, kas ta soovib kasutada seaduses sätestatud ostueesõigust või mitte. Kostja kinnitab, et omandireformi õigustatud subjekt O.R. oli teadlik talle tagastamisele kuuluval maal asuva ehitise (vana töökoja garaaži) võõrandamisest kostjale 1993.aastal. Kostjal on see teada O.R.uga toimunud isiklike vestluste põhjal. Kostjal oli O.R.uga hea läbisaamine ning ta arutas viimasega vana töökoja omandamise küsimust ajal, kui ehitis talle võõrandati. Nende jutuajamiste käigus ei avaldanud O.R. kunagi, et tal oleks vastuväiteid garaaži võõrandamise osas kostjale või, et ta sooviks kasutada ostueesõigust. Ka hilisemate jutuajamiste põhjal oli O.R. teadlik sellest, et kostja on garaaži omanik ja mingeid vastuväiteid või nõudeid ehitise omandamise suhtes kostjale ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et ehitise võõrandamine ei ole toimunud õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes. Seetõttu leiab kostja, et hagejal puudub õiguslik alus nõude esitamiseks kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks 2009. aastal. Nagu eespool märgitud, oli ostueesõigust omavaks isikuks O.R.. Kuna viimane ostueesõigust kasutada ei soovinud, siis MRS § lõikest 2 ja § 9 lõikest 8 tulenevalt ei ole sellise nõude esitamine hageja poolt enam võimalik. Samuti on kostja seisukohal, et nõue omandaja õiguste ja

kohustuste ülekandmiseks on aegunud. Kostja on seisukohal, et hageja nõue kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks on aegunud ka juhul, kui O.R. ei oleks olnud teadlik ehitise võõrandamisest kostjale. Kehtiva MRS § 9 lõige 8 sätestab järgmist: Kui ehitise omanik võõrandab ehitise õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt pöörduda kahe kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Viidatud sätte kohaselt on nõude esitamine võimalik üksnes juhul, kui ehitise võõrandamine on toimunud õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes. Kostja on seisukohal, et antud juhul ehitise võõrandamisel omandamise eesõigust ei rikutud. Põhjendused antud väite koha on esitatud vastuse punktis 1.Kuid isegi juhul, kui selline omandamiseesõiguse rikkumine oleks toimunud, on seadusest tulenevalt nõude esitamise tähtajaks kaks kuud rikkumisest teadasaamise päevast arvates. Hagis asutakse seisukohale, et ehitise võõrandamine on toimunud omandamise eesõigust rikkudes ning ehitise võõrandamisest teadasaamise päevaks tuleb lugeda Pärnu Maakohtu 26. 06. 2009.a otsuse jõustumise päev. Kostja leiab, et hageja selline seisukoht on väär ja kohut eksitav. Kui eeldada, et O.R. ei olnud teadlik ehitise võõrandamisest kostjale ja hagejal on O.R.u pärijana jätkuvalt ehitise omandamise eesõigus, on hagi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks esitatud tähtaega rikkudes. MRS § 9 lõike 8 kohaselt võib õigustatud subjekt pöörduda kahe kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Seega hakkab nõude esitamise tähtaeg kulgema päevast, mil hageja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kostja ei nõustu hageja väitega, et õiguste rikkumisest teadasaamise päevaks tuleb lugeda tsiviilasjas nr 2-08-90064 tehtud Pärnu Maakohtu otsuse jõustumise päev. Hageja sai teada ehitise võõrandamisest kostjale hiljemalt Tallinna Halduskohtus haldusasjas 3-07-2523 toimunud kohtuvaidluse käigus. Koos kaebusega esitas kostja halduskohtule kõik olemasolevad tõendid ehitise omandamise kohta. Lisaks kirjalikele tõenditele esitas kostja halduskohtumenetluse käigus oma selgitused ehitise omandamise kohta ning tugines oma väidete tõendamiseks tunnistaja ütlustele. Esitatud tõendite uurimine kohtu poolt toimus halduskohtu istungil 28. aprillil 2008.aastal, mille kohta kostja esitab tõendina halduskohtu istungi protokolli (Lisa 1). Halduskohtu 16.mai 2008.a otsusega haldusasjas 3-07-2523 ( hagi lisa nr 8) rahuldati kostja kaebus osaliselt ja tühistati Kaarma Vallavalitsuse 05.12. 2006.a korraldus nr 655 osas, millega tagastati M.R.ule Kaarma vallas X külas asuv 3,5 ha suurune maatükk nr 1 katastritunnusega 34801:004:0221. Kaarma vallavalitsuse korralduse tühistamise tingis asjaolu, et tagastatud maal asub kostjale kuuluv ehitis. Et kohtumenetlusse oli hageja kaasatud kolmanda isikuna ja istungist võttis osa hageja esindaja, sai hageja ehitise võõrandamisest kostjale teada halduskohtus toimunud menetluse käigus. Seetõttu kostja leiab, et antud juhul tuleb hagi esitamise tähtaja kulgemise alguspäevaks lugeda haldusasjas nr 3-07-2523 tehtud otsuse jõustumise päev. Et viidatud lahend jõustus 16.06. 2008. aastal tulnuks hagi esitada 2 kuu jooksul sellest päevast arvates. Seega lõppes hagi esitamise tähtaeg 16.08. 2008. aastal.

Antud väite puhul tugineb kostja järgmistele asjaoludele: Haldusasjas 3-07-2523 tehtud otsuses asus kohus seisukohale, et "kaebaja väidetel on ta vaidlusalust hoonet kasutanud pidevalt alates 1993.aastast. Menetlusosalised kaebaja väiteid ja kaebuses kirjeldatud asjaolusid tema poolt hoone valdamise ja kasutamisega, asjas vaidlustanud ei ole. Seega teadsid nii kolmas isik kui ka vastustaja, et kaebaja valdas ja kasutas antud hoonet pikka aega enne kaevatava korralduse vastuvõtmist". Seega on jõustunud kohtuotsusega tõendatud, et hageja oli juba pikka aega enne käesolevat vaidlust teadlik sellest, et vaidlusalune ehitis (garaaž) on kostja valduses. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lõige 1 sätestab valdaja omandiõiguse eelduse, mille kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et hageja pidi olema teadlik juba pikema aja vältel vaidlusaluse ehitise kuulumisest kostjale omandiõiguse alusel. Olles küll teadlik ehitise kuululumisest kostjale võis hagejal puududa varasem teadmine selle kohta, kuidas kostja ehitise omandas. Et kostja esitas kõik tõendid ja selgitused ehitise omandamise kohta halduskohtus toimunud menetluse käigus, sai hageja täieliku ülevaate ehitise võõrandamise tingimustest ja asjaoludest halduskohtus. Haldusasjas 3-07-2523 tehtud otsuse jõustumise järel korraldas Kaarma vald haldusakti tagasitäitmise ja kinnistusR.u kanne hagejale tagastatud maatüki nr 1 osas kustutati, sellega lõppes hageja omandiõigus ehitisele ja ehitis muutus taas vallasvaraks. Haldusasjas tehtud otsuse jõustumise ja otsuse täitmise järel tuli hagejal seaduses sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul lahendada küsimus, et kas esitada hagi ehitise omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks või mitte. Seda põhjusel, ehitise võõrandamisest kostjale ja oma õiguste oletatavast rikkumisest sai hageja teada halduskohtus toimunud menetluse käigus, mitte aga hilisemate vaidluste käigus. MRS § 9 lg 8 kohaselt on sellisel juhul hagi esitamine kohtule võimalik kahe kuu jooksul arvates omandamiseesõiguse rikkumise päevast teadasaamisest. Arvestades asjaolu, et hageja oli kaasatud kolmanda isikuna tsiviilasja 2-08-90064 menetlusse, oli tal võimalik iseseisva nõude esitamiseks ka viidatud tsiviilasja raames. Seetõttu ei ole hageja seisukoht, et ta sai ehitise võõrandamisest ja oma õiguste rikkumisest teada alles 07. augustil 2009.aastal põhjendatud ja hagi esitamise tähtaja kulgemist ei saa arvestada hagis viidatud tähtajast lähtudes. TsÜS § 142 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi esitamise tähtaeg on möödunud ja hageja nõue on aegunud. TsKMS § 67 lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Antud juhul on hagi esitamise tähtajast möödunud enam kui 6 kuud ning seetõttu ei ole hagi esitamise tähtaja ennistamine enam võimalik. Kostja on samuti seisukohal, et VÕS § 7 tulenevalt ei ole hagi esitamine omandaja õiguste

ülekandmiseks kuusteist aastat peale ehitise võõrandamist enam mõistlik. Hagejal oli piisavalt aega, et hinnata oma õiguste võimalikku rikkumist ning esitada kostjale oma nõuded mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsÜS § 143 ja TsKMS §66; § 67 lg 2; § 162; §168 lg 1 ja 2; § 229 lg 1 ; 2; § 230 lg 1 ja 2 ja § 236 lg 1; § 268; palub kostja:

KOHTU OTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Kohus on asja kohtuliku menetluse käigus tuvastanud järgmist: Saare maakonna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 11.

K.P. vaidlustas eeltoodud korralduse. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles ta Kaarma Vallavalitsuse 05. 12. 2006.a. korralduse nr. 655 osalist tühistamist. 16. mai 2008.a. kohtuotsusega haldusasjas nr. 3-07-2523 tühistas kohus osaliselt Kaarma Vallavalitsuse 05. 12. 2006.a. korralduse. Kohtuotsusega kohustati Kaarma Vallavalitsust korraldama tühistatud korralduse tagasitäitmine ja määrama ehitisele teenindusmaa. Kohus tuvastas, et kohalik omavalitsus ei ole tuvastanud ehitise omanikku. Tõendamata on, et tegemist on sihipärasest kasutusest välja langenud ehitisega, mis on seadustamata ja omanikuta. Hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud.

Vaidlusaluse hoone võõrandamise otsustamise ajal oli hoone aluse maa suhtes õigustatud subjektiks O.R.. Otseseid tõendeid selle kohta, et omandireformi õigustatud subjektile tema maal asuva hoone võõrandamisest teatati, ei ole säilinud. Ainsa tõendina selle kohta on kostja taotlenud H. P.a ära kuulamist tunnistajana, kes kohtule antud ütlustes kinnitas, et 1994.a. rääkisid nad O.R.uga vaidlusaluse garaaži ostmisest K.P.a poolt. Kuna O.R. oli K. ja H. P.ale peaaegu naaber, siis suheldi üsna tihedalt. O.R. väljendas oma arvamust, et igal majal peab olema omanik ja ta soovis, et see maja jääks püsti tema elupäevade lõpuni. Kuna tunnistaja on kostja abikaasa, ei saa kohus vaid nende ütluste alusel lugeda tõendatuks, et O.R. hoone võõrandamisest teadis. Seetõttu tuleb selgitada millal sai hageja teada tema kui omandireformi õigustatud subjekti pärija omandamise eesõiguse rikkumisest. Kohus ei pea põhjendatuks seisukohta, et hoone võõrandamisest sai hageja teada alles kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus K.P.a omandiõiguse tunnustamiseks vaidlusalusele hoonele tehti avalikult teatavaks 26. juunil 2009. Otsust ei ole hageja vaidlustanud. Seetõttu sai hageja kohtu hinnangul hoonete võõrandamisest teada hiljemalt 26. juunil 2009.a. Arvesse võttes asjaolu, et hoone omandi küsimust käsitleti ka haldusasjas, milles tehtud otsusega maa hagejale tagastamiseks tehtud korraldus tühistati ja mille käigus hagejale esitati kõik omandit puudutavad dokumendid, ei saanud hageja eeldada, et omandi tunnustamiseks tehtava otsuse kuulutamise järel tekib temal õigus seda hoonet omandada ilma hoone omanikuga kokku leppimata. Kostja on hagejale pakkunud kohtu hinnangul mõistlikku kokkulepet, kuid hageja sellest keeldus. MaaRS § 10 lg. 2 järgi sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitise võõrandamisel on selle omandamise eesõigus õigustatud subjektil, välja arvatud ehitise erastamisel või kohaliku omavalitsuse omandisse andmisel. Ostueesõigus kehtib ehitise üleandmisel Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel, välja arvatud munitsipaliseerimisel. Õigustatud subjekti ostueesõigus kehtib kuni ehitisealuse maa mittetagastamise otsustamiseni. Ostueesõigus ei kehti, kui võõrandatav ehitis ei asu ühe kinnistu piirides. Ehitise võõrandamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 9 8. lõikes sätestatut. MaaRS § 9 lg. 8 järgi ehitise omanik on kohustatud enne ehitise võõrandamist teatama kirjalikult võõrandamise kavatsusest ja tingimustest omandamiseesõigust omavale õigustatud subjektile. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamiseesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamise päevast, on ehitise omanikul õigus võõrandada ehitis vähemalt kirjalikus teates märgitud hinnaga ning tingimustel. Kui ehitise omanik võõrandab ehitise õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt pöörduda kahe kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Hageja sai rikkumisest teada hiljemalt 26. juunil 2009, mistõttu hagi esitamise tähtaeg möödus

Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et pärimistunnistus annab hagejale õiguse 3⁄4 mõttelisele osale pärandist, s.h tagastatav kinnistu. Kaarma Vallavalitsuse korraldusest ei selgu, et avaldaja oleks taotlenud enda nõudeõigusest suurema osa tagastamist ja nõustunud selle eest tasuma vastavalt seadusele. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud(lg. 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg. 3) Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.